2-05-21325/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohtuasja number 2-05-21325 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/277- 26477/05)

Otsuse kuupäev

03. november 2006.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi AS hagi IK vastu 134671.82 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS hageja seaduslik esindaja GS, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat IS, Kostja IK

Asja läbivaatamise kuupäev

26. oktoober 2006.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja GS, Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat IS

Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Mõista välja IK’ilt AS kasuks 149405.42 (ükssada nelikümmend üheksa tuhat nelisada viis krooni ja 42 senti) krooni, sh 134671.82 krooni kohustise täitmiseks ja 14 733.60 krooni kohtukulude katteks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele (arve nr ) või (arve nr ) märkides viitenumbriks .

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista OÜ ja AS AS lepingust tuleneva võlgnevuse koos leppetrahvi kokku summas 134671.82 krooni ja kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 59 671.82 krooni. Hagis toodud põhivõla suurus ei ole õige ja leppetrahvi nõudmine hagis toodud ulatuses ei ole põhjendatud.

Kohtu määratud istungile kostja IK ilmunud ei ole. Kostja esitas kohtule .a. taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses kohtuistungile ilmumise võimatusega põhjendusel, et ta on tööalasel välislähetusel alates kuni .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Hageja esindajad toetasid kohtuistungil nõuet ning palus teha asjas tagaseljaotsuse. Hageja esindajad palusid kostjalt välja mõista 134671.82 krooni, kohtukulud panna kostja kanda.

TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuivõrd kostja kohtu määratud istungile ilmunud ei ole ega ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Poole puudumine istungilt on põhjendatud, kui esineb mõjuv põhjus. TsMS § 422 lg 1 alusel on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

Kohus leiab, et kostja põhjendust istungile mitteilmumiseks ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 mõttes. Asja materjalidest nähtub, et kostja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast alates .a. toimunud korraldavast kohtuistungist, mil kohus määras uue kohtuistungi aja .a. kell , kooskõlastades selle kostjaga, mida tõendab allkiri kohtutoimikus. Taotlusele lisatud väidetavat töölähetust tõendavad lennupiletid on välja ostetud .a. Kohus leiab, et töölähetusest teadasaamise ja kohtuistungi toimumise vaheline ajaperiood on olnud mõistlik ja piisav, et tagada kostja osalemine kohtuistungil vajadusel esindaja kaudu. Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest on kostjat hoiatatud.

Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS (kuni .a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Hageja on hagiavalduse esitamisel .a tasunud riigilõivu 8000.00 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on arve nr alusel tekkinud kohustus tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest 7080.00 krooni. Nimetatud summast tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 6733.60 krooni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Krista Kirspuu Kohtunik