3-06-1270/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus

Dagmar Maastik

27.10.2006.a. Tallinnas

3-06-1270

P.P. kaebus Sisekaitseakadeemia 8.05.2006.a. otsuse

nr 5-8/171 tühistamiseks

5.10.2006.a.

kaebaja P.P., tema nõustaja Peeter Malve, vastustaja

Sisekaitseakadeemia esindaja Sirje Asu

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkon-

nakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks-

tegemisest arvates.

ASJAOLUD

8.05.2006.a. Sisekaitseakadeemia käskkirjaga nr 5-8/171 karistati politseikolledži õppe-

rühma PS031 üliõpilast P.P.t Sisekaitseakadeemia põhimääruse(edaspidi "põhimäärus") §-de 7 lg

2 p 14, 8 lg 1, Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja(edaspidi "eeskiri") p-de 141 ja 157.1

ning distsiplinaarvastutuse rakendamise korra p 6 ap 3 alusel distsiplinaarkorras eks-

matrikuleerimisega. P.P. on veebruaris ja märtsis mõjuva põhjuseta puudunud kokku 18

loengupaari, millega on rikkunud eeskirja punkte 141 ja 157.1. Eeskirja p 141 kohaselt võib õp-

pur mõjuval põhjusel auditoorselt ja/või praktiliselt töölt puududa õppejõu, kolledži direktori ja

kolledži kõrg- või kutsekeskhariduse osakonna juhi eelneval kirjalikul loal, haigestumise korral

peab esitama arstitõendi. P.P. enda seletuse kohaselt on tal olnud probleeme suhtumise ja

distsipliiniga, milleks andis tõuke korrakaitse- ja kriminaalõppesuuna moodustamine; kuid põh-

juseta puudumised ei ole seganud õppetööd ja õppevõlgnevused on ta likvideerinud alati tähtaeg-

selt; lubab edaspidi vältida põhjuseta puudumisi; praeguseks on leppinud korrakaitse õppesuunal

õppimisega ning näeb ennast tulevikus tugeva moraali ja hea distsipliiniga korrakaitsepolitseini-

kuna. 20.03.2006.a. seisuga on P.P.l üks õppevõlg 1AP ulatuses kriminaalpreventsiooni

üldkursuse aines. P.P.l on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust: 24.05.2005.a. käskkiri nr 6.1-8/80

politseivormi mittekandmise eest loengus ja 19.04.2005.a. käskkiri nr 6.1-8/41 põhjuseta

puudumise eest. P.P. on oma käitumisega näidanud, et ei pea lugu Sisekaitseakadeemias

kehtivast sisekorraeeskirjast ja distsipliinist.

P.P. väide jättis Sisekaitseakadeemia rektor rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1(4)

Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. 18 Ioengupaarist puudumise tõttu eksmatri-

kuleerimine on põhjendamatult range ja rikub kaebaja õigust õppida Sisekaitseakadeemias Ka-

ristus on määratud valel õiguslikul alusel. Loengutest puudumist kui akadeemilise tava rikkumist

ei ole selgesõnaliselt nimetatud mitte üheski Sisekaitseakadeemia tegevust reguleerivas õigusak-

tis. Distsiplinaarvastutuse rakendamise kord tuleb jätta täies mahus kohaldamata, sest Sisekaitse-

akadeemia rektoril pole pädevust sellist korda kehtestada, selline õigus on vastavalt rakendus-

kõrgkooli seaduse(RKKS) §-Je 11 lg 2 siseministril. Rektor peab juhinduma siseministri 7 09

2004.a. maaruse nr 56 „Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarva-

mise tingimused ja kord"(edaspidi „määrus nr 56") §-st 31, kus on ära toodud eksmatrikuleeri-

mise alused.

Käskkiri põie ka piisavalt põhjendatud, sellest ei nähtu, miks karistati kaebajat kõige ran-

gema karistusega, kui oleks piisanud noomitusest - kaebaja on rahuldavalt täitnud üle poole õp-

pekava mahust ning õppevõlgnevuste likvideerimiseks oli aega. Vastustaja on põhjendamatult ar-

vestanud karistusliigi valikul varasemaid distsiplinaarkaristusi, vastustaja poolt aluseks võetud

distsiplinaarvastutuse rakendamise korrast ei tulene, et karistuse määramisel omaksid tähtsust va-

rasemad distsiplinaarkaristused. Avaliku teenistuse seadus(ATS) pole praegusel juhul rakenda-

tav, distsiplinaarvastutuse rakendamise kord ei määratle, kui kaua kehtivad varasemad distsipli-

naarkaristused ja kuidas neid tuleb arvesse võtta. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta ei arvesta-

nud kaebaja puhtsüdamlikku kahetsust ja lubadust oma käitumist muuta ning milles seisnes kae-

baja lugupidamatus Sisekaitseakadeemias kehtiva sisekorra ja distsipliini vastu. Distsiplinaarvas-

tutuse rakendamise korra p 7 kohaselt saadab rektor enne eksmatrikuleerimisotsuse tegemist juh-

tumi materjalid üliõpilasesinduse esimehele, kes esitab rektorile oma motiveeritud seisukoha; kui

rektor ei võta üliõpilasesinduse seisukohta arvesse, esitab ta üliõpilasesindusele põhjenduse. Kä-

sitletaval juhul pole rektor üliõpilasesindusele materjale ja põhjendusi esitanud, samuti on riku-

tud isiku ärakuulamisõigust.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses toodule

järgmised seisukohad. Kuna distsiplinaarvastutuse rakendamise korras pole sätestatud, kui kaua

distsiplinaarkaristused kehtivad, siis tuleb lähtuda ATS-st, kuivõrd Sisekaitseakadeemia on

Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. ATS § 87 kaudu ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel

kohaldamisele kuuluva töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse(TDS) § 13 järgi loetakse distsipli-

naarkaristus kustunuks, kui isikule ei ole ühe aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates

määratud uut distsiplinaarkaristust. Kaebajale määrati varasemad distsiplinaarkaristused 19.04.

2005.a. ja 24.05.2005.a. Seega vaidlustatud käskkirja andmise ajal eelmised karistused kehtisid

ning rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamine oli põhjendatud. 2.05.2006.a. seletuskirjas ei eita

kaebaja põhjuseta puudumisi, tunnistas kaebaja oma protestist tingitud tahtlikku kohustuste

rikkumist. See näitab, et kaebajale varasemad karistused ei mõjunud. Eksmatrikuleerimine on

proportsionaalne süüteo olemuse ja raskusega. Üliõpilasesinduse esimehe arvamus polnud vajalik,

sest poleks mõjutanud otsuse tegemist. Seetõttu ei saa haldusakti kehtetuks tunnistada haldusme-

netluse seaduse (HMS) § 58 alusel. RKKS § 24 lg 2 kohaselt peavad üliõpilased järgima raken-

duskõrgkooli põhimäärust, sisekorraeeskirju ja muid õigusakte. Eeskiri on samuti õigusakt. Põhju-

seta puudumisega eiras kaebaja eeskirja p 141 ja pani toime p-s 157.1 märgitud distsiplinaarsüüteo -

akadeemiliste käitumistavade rikkumise. Eeskirja p 337 määratleb akadeemilised tavad, milleks

on ka õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumine. Distsiplinaarvastutuse rakendamise kord ei

ole seadusevastane, õiguse sellise korra kehtestamiseks annab rektorile põhimääruse § 7 lg 2 pp 1,

3 ja lg 3. Põhimääruse § 24 lg 4 kohaselt laieneb ATS ka üliõpilastele. Käskkiri on motiveeritud

nii õiguslikult kui ka faktiliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

.

dus ädevus

neS siseministrile. RKKb § i

2(4)

mise) ja sealt väljaarvamise(eksmatrikuleerimise) tingimused ja korra kehtestab oma määrusega

minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Sellised tingi-

mused ja korra ongi siseminister kehtestanud määrusega nr 56, mille § 31 lg 3 p 7 sätestab, et

üliõpilane eksmatrikuleeritakse Sisekaitseakadeemia algatusel mõjuva põhjuseta õppetööst kor-

duval puudumisel. Rektor on 5.09.2003.a. käskkirjaga nr 1.1-5/44 kehtestanud aga distsiplinaar-

vastutuse rakendamise korra, mis sätestab üliõpilaste distsiplinaarsüüteod, distsiplinaarkaristused

ja karistuste määramise korra. Õiguse sellise korra kehtestamiseks annab rektorile RKKS § 6 lg 2

pp 1, 3 ja lg 3 ning põhimääruse § 7 lg 2 pp 1, 3 ja lg 3 mille kohaselt rektor teostab oma

pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu ning annab käskkirju.

Distsiplinaarvastutuse rakendamise korra p 7 ja eeskirja p 158 kohaselt pidanuks rektor

/õppeprorektor saatma juhtumi materjali üliõpilasesindusele ja/või akadeemia aukohtule motivee-

ritud seisukoha saamiseks, millega mittenõustumist tulnuks põhjendada. Seda käsitletava juhtumi

menetlemisel pole tehtud, samuti pole vaidlustatud käskkirjas õigusliku alusena viidatud määru-

se nr 56 §-le 31 lg 3 p 7. Need rikkumised iseenesest aga ei saa olla aluseks käskkirja tühista-

misele. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnime-

tatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja kinnitab, et üliõpilasesinduselt

seisukoha küsimist ei pidanud ta vajalikuks, sest see seisukoht poleks muutnud kaebaja suhtes

langetatavat karistust. Samuti ei saanud vastustaja otsust mõjutada määrusele nr 56 viitamata jät-

mine.

Vastavalt RKKS §-le 24 peavad üliõpilased järgima RKKS-i, rakenduskõrgkooli põhi-

määruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning

kandma vastutust nende rikkumise eest(lg 2). Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilastele laie-

nevad ATS-i lisas 1 sätestatud põhimõtted ja kohustused; sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhi-

määrus võib üliõpilasele laiendada riigiametnikule ettenähtud õigusi ja kohustusi, kui see on va-

jalik õppe eesmärkide saavutamiseks(lg 3). Sama on fikseeritud põhimääruse §-s 24 lg 3 ja 4, kus

on lisaks veel märgitud, et üliõpilasele laienevad ka erialale vastavas teenistuses kehtivad põhi-

mõtted ja kohustused. ATS-i lisa 1 on eetikakoodeks, mille järgi ametnikku iseloomustab ausus

ning austus avalikkuse ja kaastöötajate vastu(p 16), ta on väärikas, vastutustundlik ja kohusetund-

lik(18) ning kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses(p

19). Kui tegemist on tulevase politseiametnikuga, kelle ametiülesandeks saab olema nõuda kõi-

gilt seaduskuulekat käitumist, peab ta avaliku teenistuse eetilistest alustest tulenevalt suhtuma

oma kohustuste täitmisse kõrgendatud vastustus-ja kohusetundega.

Kuivõrd ükski õigusakt ei reguleeri üliõpilasele määratud distsiplinaarkaristuse kehtivuse

aega, tuleb siin analoogia alusel kohaldada TDS §-s 13 sätestatud karistuse kustumise 1-aastast

tähtaega, mis tähendab, et kaebaja varasemad karistused ei olnud kustunud vaidlustatud käskkirja

andmise ajaks. TDS § 8 lg 1 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo rasku-

se, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Seega on distsiplinaarkaris-

tuse määramine ja valik Sisekaitseakadeemia kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta

peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus

hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tu-

lenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning pro-

portsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul

neid põhimõtteid rikutud ei ole. Tõendatud on distsiplinaarsüüteo toimepanek kaebaja poolt.

Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud. Vastustaja on põhjendanud rangeima karistuse

määramist asjakohaste argumentidega. Kaebaja on 2006.a. veebruaris ja märtsis mõjuva põhjuse-

ta puudunud kokku 18 loengupaari, s.o. 36 akadeemilist tundi, millest üksi juba piisab määruse nr

56 §-le 31 lg 3 p 7 järgi eksmatrikuleerimiseks. Ajavahemikus 1.10.2004 - 28.02.2005 puudus

kaebaja 27 korda põhjuseta loengutelt, mille eest teda 19.04.2005.a. karistati noomitusega. 24.05.

2005.a. karistati kaebajat noomitusega politseivormita loengus viibimise eest. Kaebaja kui tulevase

politseiametniku osas kehtivad kõrgendatud eetika- ja moraalinormid, kuid tema pole varasema-

3(4)

test karistustest mingeid järeldusi teinud, vaid on jätkuvalt käitunud vastutustundetult ja distsiplinee-

rimatult. Seetõttu oli tema eksmatrikuleerimine põhjendatud.

Kohtunik:

D.Maastik

4(4)

tr