3-06-658/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-658 Haldusasi OÜ X kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 03.02.2006 korralduse nr 12-2.2/3565 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ X Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta OÜ X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ X kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 22. novembril 2006. a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.02.2006 sai OÜ X Maksuja Tolliametilt korralduse nr 12-2.2/3565 tasuda sunniraha 5000 EEK maksuhaldurile teabe ja dokumentide esitamata jätmise eest.

2. 07.02.2006 esitas OÜ X Maksuja Tolliametile vaide korralduse nr 12-2.2/3565 suhtes ja palus tühistada määratud sunniraha 5000 EEK. OÜ X põhjendas vaides maksuhalduri juurde ilmumata jätmist asjaoluga, et temani ei ole jõudnud Põhja Maksuja Tollikeskuse 20.01.2006 korraldus nr. 12-2.2/1830, mis maksuhalduri poolt oli saadetud aadressile XXXXXXXX, kuhu saabub äriühingule suunatud post. Teise asjaoluna tõi ta vaide põhistamisel välja, et OÜ Xil puudus igasugune põhjus korraldust mitte täita ning teise korralduse saamisel reageeris OÜ X viivitamatult ja vastas kõigile küsimustele.

3. 16.03.2006 sai OÜ X kätte Maksuja Tolliameti 08.03.2006 vaideotsuse nr. 6-1/39-1, millega vaie jäeti rahuldamta. Otsuse kohaselt leidis Maksuja Tolliamet, et OÜ X väide, et ta ei ole kätte saanud korraldust 12-2.2/1830, on paljasõnaline kaitseväide ning et vaidest ei selgu, mis põhjustas korralduse kättesaamata jäämise. Maksuja Tolliamet on seisukohal, et määratud sunniraha on täitnud oma ülesande, sest OÜ X esitas alles pärast sunniraha määramist Maksuja Tolliametile nõutud andmed.

4. 31.03.2006 jõudis kohtuni OÜ X kaebus Maksuja Tolliameti 08.03.2006 otsuse nr. 6-1/39-1 tühistamiseks, mille kohtunik K. Maimann 4. mail 2006 tehtud määrusega käiguta jättis. Kohus andis kaebajale 20 päeva kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

5. 22.05.2006 kohtusse jõudnud täiendav kaebus, milles OÜ X palub Tallinna Halduskohtul Maksuja Tolliameti otsuse 03.02.2006 nr. 12-2.2/3565 ja sellega määratud sunniraha summas 5000 krooni tühistamist. Kaebus vastas seaduse nõuetele ja 13. juunil 2006 võttis kohus kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse.

6. 17.08.2006 esitas kohus kaebajale ja vastustajale kohtunõude, milles palus nõusolekut haldusasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. 23.08.2006 ja 24.08.2006 kohtuni jõudnud vastuses teatasid kaebaja ja vastustaja kohtule, et nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. 26.09.2006 tegi kohus määruse, millega otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ning andis osapooltele aega täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks 9. oktoobrini 2006.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebuse kohaselt põhjendab OÜ X oma taotlust Maksuja Tolliametile korralduse nr 12-2.2/3565 ja sellega määratud sunniraha tühistamiseks järgnevalt:

1. Temani ei ole jõudnud Põhja maksuja tollikeskuse 20.01.2006.a. korraldus nr. 12- 2.2/1830, mis maksuhalduri poolt oli saadetud aadressile XXXXXXX, kuhu saabub äriühingule suunatud post.

2. Kaebajal puudus igasugune põhjus korraldust mitte täita ja teise korralduse saamisel reageeris OÜ X viivitamatult ning vastas kõigile esitatud küsimustele. Samuti leidis kontrollimisel kinnitust tehingu õiguspärasus.

3. OÜ Y, kelle suhtes tegelikult kontrollmenetlus toimus, jättis samuti Maksuja Tolliametile selgituse tehingu kohta esitamata, kuid temale maksuhalduri korralduse osalise täitmata jätmise eest mingit karistust ei määratud.

8. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus palub jätta kaebuse rahuldamata.

1. OÜ X väide, et ta ei ole kätte saanud korraldust 12-2.2/1830, on paljasõnaline kaitseväide

2. Maksuja Tolliamet on seisukohal, et määratud sunniraha on täitnud oma ülesande, sest OÜ X esitas nõutud dokumendid ja selgitused alles pärast sunniraha määramist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. OÜ X vaidlustab oma kaebuses sunniraha määramist väites, et ta ei saanud talle lihtpostiga saadetud Põhja maksuja tollikeskuse 20.01.2006 korraldust nr. 12-2.2/1830 kätte. Tal puudus igasugune motivatsioon selle korralduse mittetäitmiseks, mis nähtub hilisema korralduse täitmisest ning asjaolust, et kontrollitav tehing oli õiguspärane. Samuti tõstatab kaebaja küsimuse erinevate isikute võrdsest kohtlemisest seoses sellega, et OÜ-le Y ei määratud analoogse maksuhalduri korralduse osalise täitmise eest mingit rahalist karistust.

10. Ametlike dokumentide edastamise kord maksuasjades on sätestatud Maksukorralduse seaduses, mille § 52 lg 1 alusel antakse dokumendid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Maksukorralduse seaduse § 54 lg 2 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lõike 6 järgi loetakse dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud 5 päeva selle saatmisest Eesti piires.

11. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Tollija Maksuameti Põhja tollija maksukeskuse 20.01.2006 korralduse nr. 12-2.2/1830 postile üleandmine on registreeritud Tollija Maksuameti posti käitlemise sisemise korra kohaselt ja korraldus on edastatud ASile Eesti Post kättetoimetamiseks. (t.l.39). Seega puudub alus kahtlustamaks, et nimetatud korraldust ei ole postitatud.

12. Seadusandja on pidanud Eesti Vabariigis toimivat postisüsteemi piisavalt usaldusväärseks, et võimaldada nii Haldusmenetluse seaduses kui ka Maksukorralduse seaduses lihtkirjaga ametlike dokumentide edastamist koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Kaebaja seletusest nähtub, et tema postkast on suletud ukse taga (t.l.13). Seega on ilma vastavata tõendite esitamiseta väikese tõenäosusega võimalus, et keegi oleks postkastist pahatahtlikult või ilma OÜ X teadmata vaidlusaluse kirja ära võtnud. Kuna kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid, et AS-ile Eesti Post oleks vaidlusalust korraldust sisaldanud kiri tagastatud, siis puudub kohtul alus kahelda, et kiri ei ole adressaadini jõudnud.

13. Posti vastuvõtmise organiseerimine oma registrisse edastatud aadressil on juriidilise isiku kohustus. Riigikohtu halduskolleegium märkis oma 03.03.2004 kohtuasjas 3-3-1-10-04 tehtud määruses, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Tulenevalt eelmises punktis toodud järeldustest ja juhatuse kohustusest organiseerida posti vastuvõtmine, on kohtu arvates otsitud ja ennastõigustav kaebaja täiendatud kaebuses esitatud väide, et ta ei teadnud kolmanda osapoole kontrollimisest ega osanud oodata maksuhalduri kirja ning selle mittesaabumisel maksuhaldurilt telefoni teel üle küsida kirja saabumise fakti.

14. Kohus leiab, et antud asjaolusid arvestades, oleks kaebaja pidanud omalt poolt üles näitama initsiatiivi leidmaks tõendeid, et vaidlusalune postisaadetis on mingil põhjusel temani toimetamata jäänud. Käesolevas asjas kaebaja mingit sellist initsiatiivi peale vaides ja kaebuses toodud sõnaliste väidete üles näidanud ei ole. Seetõttu nõustub kohus siinkohal vastustaja seisukohaga, et väited kirja saamatajäämisest on paljasõnalised.

15. Tulenevalt eelmisest järeldusest ei oma asja lahendamisel otsustavat tähendust kaebaja tõstatud motivatsiooniküsimus. MKS § 67 lg 1 seob sunniraha nõude täitmise vastava hoiatuse esitamisega (§ 136) ning kohustuse määratud ajaks täitmata jätmisega. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et sunniraha määramine võis olla võrdselt kaebaja väitega, et tal puudus kohustuse mittetäitmiseks põhjus, peamiseks põhjuseks, miks kaebaja täitis teabe andmise kohustuse peale nimetatud korralduse kättesaamist.

16. Kohus leiab, et maksuhaldur on sunniraha määramisel ainult pooles ulatuses maksimaalsest võimalikust summast 10000 krooni (MKS § 67 lg 3) piisavalt arvestanud ka karistatava ettevõtte suurusega.

17. Kohus peab asjakohatuks kaebaja poolt tõstatud ebavõrdse kohtlemise küsimust, sest vastavalt Maksukorralduse seaduse § 12 on maksuhaldurile antud volitus teostada kaalutlusõigust oma volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ning arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Kohtu arvates on maksuametnik antud juhul oma kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutanud ning saavutanud soovitud tulemuse. Lisaks ei ole antud asjas küsimuse all OÜ Y käitumine maksumenetluses.

18. Seega loeb kohus OÜ X väited sunniraha ebaõiglase määramise kohta põhjendamatuteks ning jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäetakse halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 alusel OÜ X kanda.

Daimar Liiv Kohtunik