Legislator Case Law & Legislation
2-05-13419/8 AI generated

2-05-13419/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-05-13419/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada poolte vahel 17.oktoobril 2006.a sõlmitud kompromiss selles, et: kostja tasub hagejale 39 000 (kolmkümmend üheksa tuhat) krooni. Kostja kannab nimetatud summa hageja pangaarvele nr. xxxxxxxxxxxx Hansapangas 10 (kümne) päeva jooksul arvates kompromissi kinnitanud Pärnu Maakohtu kohtumääruse jõustumisest;

Legislator headnote

AI generated

2-05-13419/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: hageja esitab Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr. 2-05-13419 (vana number 2-235/05) taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus tsiviilasjas nr. 2-05-13419 riigilõivu summas 22 000 krooni. Juhul, kui Pärnu Maakohus hageja taotlust poole riigilõivu tagastamiseks ei rahulda ning samale seisukohale jäävad ka kohtud, kus nimetatud kohtumäärust on võimalik vaidlustada, tasub kostja täiendavalt hagejale 11 000 (üksteist tuhat) krooni.

Keywords

AI generated
renovation costs recovery of collection costs cost of living adjustment return to better fortune pension increase restitution of benefits
AI generated
2-21-141296/6
P. OÜ esitas 09.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.I.i vastu 1 160,00 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 14.12.2021 tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.05.2022 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagimenetlusse.
2-08-49550/2
15.07.2008. a esitas AS H kohtusse hagi IL vastu 09.09.2005. a sõlmitud liisingulepingu nr EG001649 alusel kostja kasutusse antud vara jääkväärtuse 225 148.27 krooni, 19.12.2005. a sõlmitud liisingulepingu nr 0116775L alusel kostja kasutusse antud vara jääkväärtuse 155 953.51 krooni ja 01.04.2005. a sõlmitud liisingulepingu nr EG001153 alusel kostja kasutusse antud vara jääkväärtuse 253 110.04, kokku 634 211.82 krooni väljamõistmiseks. Kostja sai hagejaga sõlmitud liisinglepingute alusel enda valdusesse ja kasutusse liisingulepingute objektiks olnud sõidukid, mille valdust ta ei ole hagejale tagastanud. Hageja arvab, et suure tõenäosusega ei ole tal võimalik saada tagasi liisinguesemete valdust ning taotleb varade jääkväärtuse hüvitamist rahas. Samuti palub kostja välja mõista viivise alates 15.07.2008. a kuni põhinõude täitmiseni.
2-18-2587/27
Kinnitada L L (hageja), J T (kostja I) ja P-A A (kostja II) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Pooled lõpetavad kompromissiga tsiviilasja nr 2-18-2587 menetluse hageja hagiavalduses kostja I ja kostja II vastu alusetult omandatud summade kokku 23 332 eurot väljamõistmise ning alates hagiavalduse esitamisest tekkiva viivise väljamõistmise nõudes.
2-24-108660/18
Jätta rahuldamata Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972) hagi U.I (isikukood edasikaebamiseks.
2-10-65222/8
250 074,11 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Danske Bank AS, Eesti filiaal (rk: 11488826, asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, krista.arraste@julianus.ee) Kostja: ML(ik. XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja : Riho Friedrichs (OÜ Ratio Legis, Hermanni 2-21 Tallinn, riho@lepitaja.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2011 ja kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Danske Bank AS, Eesti filiaal hagi MLvastu võla ja viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, Tsiviilasi nr.2-10-65222

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri 2-05-13419

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aita Rajavere Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2006.a Haapsalus Tsiviilasja number 2-05-13419 Tsiviilasi Pxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi Rxxxxxxx AS vastu saamata jäänud tulu 363 300 krooni ja viivise 57 034 krooni 40 sendi nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Pxxxxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja juhatuse liige Axxxxx Nxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Kostja AS Rxxxxxxx, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindajad adv. Toomas Taube ja adv. Margit Lahevee Advokaadibüroo Tark ja Co, asukoht Roosikrantsi 2 Tallinn Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel 17.oktoobril 2006.a sõlmitud kompromiss selles, et:

1.1. kostja tasub hagejale 39 000 (kolmkümmend üheksa tuhat) krooni. Kostja kannab nimetatud summa hageja pangaarvele nr. xxxxxxxxxxxx Hansapangas 10 (kümne) päeva jooksul arvates kompromissi kinnitanud Pärnu Maakohtu kohtumääruse jõustumisest;

1.2. kokkuleppe p.1.1. nimetatud summa on täielikuks ja lõplikuks hüvituseks hageja kõigi nõuete osas kostja suhtes. Hageja kinnitab ja tagab, et ei oma kostja suhtes mingeid varalisi ega mittevaralisi pretensioone ega nõudeid, samuti et ta ei ole ühtegi nõuet kostja vastu osaliselt ega täies ulatuses loovutanud kolmandatele isikutele ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nõude loovutamiseks;

1.3. hageja esitab Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr. 2-05-13419 (vana number 2-235/05) taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus tsiviilasjas nr. 2-05-13419 riigilõivu summas 22 000 krooni. Juhul, kui Pärnu Maakohus hageja taotlust poole riigilõivu tagastamiseks ei rahulda ning samale seisukohale jäävad ka kohtud, kus nimetatud kohtumäärust on võimalik vaidlustada, tasub kostja täiendavalt hagejale 11 000 (üksteist tuhat) krooni.

1.4. pooled nõustuvad, et kumbki pool kannab kõik õigusabikulud, mis tal on tekkinud seoses poolte vahelise vaidlusega, muuhulgas vaidlusega Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-05-13419 ning kumbki poole ei nõua teiselt poolelt muude menetluskulude hüvitamist, mis pole sätestatud antud kompromissis.

2. Lõpetada menetlus Pxxxxxxxxxxxxx OÜ hagis Rxxxxxxx AS vastu saamata jäänud tulu

363 300 krooni ja viivise 57 034 krooni 40 sendi nõudes . Kohtukulude jaotus Hagejal on õigus saada tagasi pool tasutud riigilõivust summas 11 000 (üksteist tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad pooled esitada Tallinna Ringkonnakohtule Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud Nõude loovutamise lepingu nr. 20040115-1 alusel loovutas Exxxxx Rxxx OÜ hagejale võlanõude, mis tuleneb Exxxxx Rxxx OÜ ja kostja vahel 28.06.2002.a. sõlmitud rendilepingust nr. 02.06.28.5318. Hageja võttis üle nimetatud rendilepingust tulenevad põhinõude ja kõik kõrvalnõuded ning tulevikus tekkida võivad nõuded. Nimetatud rendilepingu alusel andis Exxxxx Rxxx OÜ kostja valdusesse sõiduki MB V200CDi reg. märgiga 500 MCT perioodiks 28.06.2002-04.07.2002.a. Kostja andis sõiduki allrendile Üxxxx Rxxx nimelisele isikule, kes 05.07.2002 teatas kostjale sõiduki vargusest 01. juulil 2002.a. Sõiduk leiti rüüstatuna ja tagastati politsei poolt OÜ-le Exxxxx Rxxx 13. novembril 2002.a.Sõiduk viidi sõidukorda ja anti ekspluatatsiooni 31.01.2003.a. Hageja nõue ja põhjendused Hageja leiab, et kostja on rendilepingut rikkunud ja on kohustatud rendilepingu p. 3.3 ja 3.2.5 alusel hüvitama rendifirmale saamata jäänud tulu vastavalt rendifirma hinnakirjale kuni sõiduki sõidukorda viimiseni või sõiduki turuhinna hüvitamiseni rentniku poolt täies ulatuses. Vastavalt Exxxxx Rxxx OÜ hinnakirjale oli sõiduki rendihind perioodiks 5-7 päeva 1730 krooni päev. Kuna sõiduk viidi sõidukorda 31. jaanuaril 2003.a., nõuab hageja kostjalt saamata jäänud tulu 210 päeva eest summas 363 300 krooni. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostja saamata jäänud tulu hagejale tasunud. Seetõttu nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist kostjalt summas

49 808 krooni 89 senti. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on ebaõigesti määranud kohaldatava õiguse, kuna asjaoludele, mis on tekkinud enne 01.07.2002 kohaldatakse VÕS RakS § 12 lg 1 järgi tsiviilkoodeksi ja rendiseaduse sätteid. Peale selle on hageja saamata jäänud tulu arvestamisel ebaõigesti tõlgendanud rendilepingu üldtingimuste sätteid. Üldtingimuste p. 3.3.4 järgi on rentnik kohustatud tasuma tema süül toimunud avarii või muu sõidukile tekitatud kahjustuse tagajärjel sõiduki ajutise kasutuskõlbmatuse tõttu tekkinud sõiduki seisuaja eest rendifirmale saamata jäänud tulu kuni 30 päeva renditasu ulatuses. Seejuures ei ole oluline, kui kaua sõiduk tegelikult kasutuskõlbmatu oli. Ebaõige on hageja väide, et kostja loovutas sõiduki kolmandale isikule ilma sõiduki omaniku nõusolekuta. Sõiduki omaniku nõusolek sõiduki allrendile andmiseks sisaldus Exxxxx Gxxxx OÜ poolt kostjale 28. juunil 2002.a. antud volikirjas. Kostja ei andnud sõidukit allrendile tasuliste teenuste osutamiseks, hageja ei ole hagiavalduses piisavalt põhjendanud, miks ta loeb sõiduki allrendile andmist nii tasuliste teenuste osutamiseks kui ka kolmandale isikule sõiduki juhtimise loovutamiseks, kuigi nimetatud tegevustest üks on igal juhul keelatud ja teine lubatud konkreetsete tingimuste täitmisel. Hageja väited selles, et sõiduk varastati kostja süül, ei ole tõendatud. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud, milles seisnes kostja hooletu käitumine sõiduki kasutamisel, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju. Hagejal tekkinud kahju ja kostja tegude vahel puudub põhjuslik seos, sest puudub kostjapoolne kohustuste rikkumine. Hageja on ebaõigest arvutanud temal väidetavalt saamata jäänud tulu ega ole hagiavalduses ära näidanud viiviste arvutamise meetodit. Menetluse käik

17 oktoobril 2006.a esitasid pooled kohtule poolte vahel 17. oktoobril 2006.a sõlmitud kompromisslepingu, milles pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. KOHTU SEISUKOHT TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, 431 lg 1 järgi tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 22 000 krooni riigilõivu, millest 11 000 krooni tuleb hagejale tagastada peale kohtulahendi jõustumist.

/allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik

Ärakiri õige