2-06-15573/7 · 2-06-15573/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-06-15573/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Tiina Kukner

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.oktoober 2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-15573

Tsivi

Tsiviilasi

ilasi

A K hagi R K vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx),

esindaja volikirja alusel M V (isikukood xxxx, asukoht

Tallinna tn. 15, Rakvere linn 44306, Lääne-Virumaa).

Kostja

Kostja: R K (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

10.10.2006.a.

Kohtuistungil osalesid

Resolutsioon:

hageja ja hageja esindaja, kostja.

Hagi rahuldada

agi rahuldada

agi rahuldada osaliselt.

osaliselt.

Välja mõista

Välja mõista R K lt (isikukood

lt (isikukood

lt (isikukoodxxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx)

)

) A K

K

K (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx elukoht

elukoht

elukoht xxxx

xxxx

xxxx ) ) ) )

kasuks

kasuks alates

alates

alates 10

10.0

.0

.07.2006.a. elatis nende lapse

.2006.a. elatis nende lapse

.2006.a. elatis nende lapse R K

K

K , sündinud

, sündinud

, sündinud xxxx

xxxx

xxxx a.,

a.,

a., ülalpidamiseks kuni

ülalpidamiseks kuni

lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

igakuise elatusrahana

igakuise elatusrahana 1 0

1 0

1 000

00 ( ( ( (üks tuhat

üks tuhat

üks tuhat) krooni

) krooni

) krooni. . . .

Välja

Välja mõista

mõista

mõista R K ’lt (isikukood

’lt (isikukood

’lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx)

)

) A K

K

K (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

) ) ) ) kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates 10

10.0

.0

.07.2006.a. elatis nende lapse

.2006.a. elatis nende lapse

.2006.a. elatis nende lapse A K , sündinud

, sündinud

, sündinud xxxx

xxxx

xxxx ülalpidamiseks kuni lapse

ülalpidamiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise

elatusrahana

elatusrahana 1 0

1 0

1 000

00 ( ( ( (üks tuhat

üks tuhat

üks tuhat) krooni

) krooni

) krooni.

Menetluskuludest jätta kohtukulu

Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv

na riigilõiv

na riigilõiv R

R

R K kanda ja

kanda ja

kanda ja koh

koh

kohtuvälised kulud hageja

tuvälised kulud hageja

A K

K

K kanda.

kanda.

Välja mõista

Välja mõista R K

K

K ’lt (isikukood

’lt (isikukood

’lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx)

)

) riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse 1

250 ( ( ( (üks

üks

üks tuhat

tuhat

tuhat kakssada viiskümmend

kakssada viiskümmend

kakssada viiskümmend) krooni.

) krooni.

Koh

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

tuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

kaudu 11.10.2006.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse

jooksul otsuse kättetoimetamise päevale

kättetoimetamise päevale

kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arv

järgnevast päevast arv

järgnevast päevast arvates.

ates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

Riigilõivu tasumiseks

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s SEB Eesti

s SEB Eesti

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber

s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber

mõlemal juhul 2900072136.

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekoh

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

ase

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele

pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

I.

I. I. Asjaolud ja

Asjaolud ja

Asjaolud ja hagi

hagi

hagiavaldus

avaldus

avalduses esitatud nõue.

es esitatud nõue.

Poolte kooselust on sündinud xxxx.a. tütar R K ja xxxx.a. tütar A K , kes elavad hageja

juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja esitas kostja vastu Viru Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avaldused lapse elatisnõudes, kuid kostja vastuväidete tõttu jätkub menetlus

hagimenetluses. Pooled on abielus, kuid elavad eraldi alates 2005.a. juunikuust. Kostja ei ole

lapsi toetanud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal

ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt

vanemalt lapsele elatise välja. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 1 500 krooni kuus

lapse kohta. Laste vajadused kasvavad iga aastaga. Hagejal kulub kuus eluasemelaenuks

1 481.66 krooni, kohustuslik kindlustus 370 krooni, lasteaiamaks kahele lapsele keskmiselt

1 340 krooni, hügieeni- ja pesemisvahendid 600 krooni, küte 500 krooni, hageja öise vahetuse

ajal laste hoidjatasu 600 krooni, jalanõud 500 krooni, ravimid 100 krooni. Ülejäänud raha

kulub söögile ja töötasu on vaid 5 379.50 krooni. Hageja ei tea kostja töötasu, kuid teab, et

kostja töötab.

Hagi on esitatud PKS §-de 61 lg. 2 alusel.

II.

II. II. Kostja vastuväited.

Kostja vastuväited.

Kostja kohtule 02.08.2006.a. saadetud kirjalikus vastuväites teatab, et on nõus elatise

väljamõistmisega, kuid mitte hageja nõutud summas 3 000 krooni. Ei ole õige hageja väide, et

kostja pole kuni kohtusse pöördumiseni elatist maksnud. Pooled asusid elama eraldi

03.08.2005.a. ja kohe pärast seda kandis kostja hagejale 4 000 krooni. Kuna kostja oli alates

2005.a. suvest kuni 2006.a. veebruarikuuni töötu, ei olnud tal võimalik tütardele elatist

maksta. 12.06.2006.a. kandis kostja hagejale 4 000 krooni ja 03.07.2006.a. 2000 krooni. Hageja

ei luba lastega suhelda, mistõttu on lastele nende sünnipäevakingitused üle andmata. Pärast

kostjal poja sündi ei võta hageja vastu isegi telefonikõnesid. Vanemate õigused ja kohustused

laste suhtes on võrdsed. Järelikult tuleks hagejal kummalegi lapsele maksta samuti 1 500

krooni kuus. Samas saab hageja riiklikku lapsetoetust 600 krooni kuus. Hageja pole laste

vajadusi tõendanud. Äsja kuueseks ja peagi viieseks saava lapse kohta on hageja nõuded

ilmselgelt ebareaalsed. Hageja elab kostja vennale kuuluvas eramajas, kus kütte on

muretsenud vend. Hageja tööl olles vaatab laste järele kostja ema, mistõttu pole

lapsehoidjatasu põhjendatud. Ka muus osas pole hageja kulude arvestus loogiline ega

kooskõlas tema sissetulekuga. Kostja sissetulek on 3 100 – 5 700 krooni kuus, kuid lisaks

ühistele lastele hagejaga on kostjal veel 03.06.2006.a. sündinud poeg Rasmus. Kostja elab

praegu koos elukaaslase ja lapsega oma isa juures üürikorteris, kus kokkuleppe kohaselt tuleb

kostjal tasuda osa üürist ja kommunaalteenustest ning isa aitab igapäevasel toimetulekul.

Kostjal on BIG Pangast laen 100 000 krooni, mille kõrge intress on muutnud tagasimakse

summaks kuus 2 916,67 krooni. Bensiinikulu on 800 krooni kuus, sest tööl on vaja käia autoga.

Poja riietele kulub 1 000 krooni. Elukaaslase sissetulek on aga ainult 300 krooni kuus. Seega

pole võimalik tütarde tarbeks maksta 3 000 krooni kuus. Hageja kohtukulud summas 1 000

krooni on tasutud juunis 4 000 krooni hulgas. Kostja palub välja mõista kummagi tütre

tarbeks 800 krooni, et kolmas laps pärast elatise väljamõistmist ei tütardest halvemasse

olukorda.

III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja esindaja palub hagi rahuldada. Hageja jääb hagiavalduses toodu

juurde. Hageja esindaja täpsustab, et lasteaiakulud on 1 240 krooni, väiksem laps läks ka

lasteaeda ja need kulutused on veel juures. 10 päeva eest on toiduraha 200 krooni. Kui laps on

20 päeva lasteaias, siis teeb vähemalt 400 krooni lapse kohta. Hageja esindaja leiab, et kui

kostja saab maksta 2 000 krooni kuus ja saab endale lubada nii suurt laenu, siis on ta

võimeline maksma ka 3 000 krooni kuus, mis on seaduses kirjas. Ja kui lastega kokku ei saa,

siis tuleb seda asja ajada lastekaitsetöötajatega või kohtuväliselt või kohtu kaudu, aga seda ei

saa siduda elatisega maksmisega. Elatist tuleb maksta ka siis, kui vanema õigusi enam ei ole.

Hageja ise seletab, et tema elab kostja venna majas. Mujale elama minna ei olnud.

Laenu võttis selleks, et oma tuba remontida, ostis ise kõik materjalid, mis vaja oli, ja mis üle

jäi, läks söögi peale. Remonti aitas teha kostja. Mingeid laenukohustusi rohkem ei ole. Abielu

on lahutamata. Töötasu on umbes sama suur kui kostjal, riigitoetus kahe lapse peale kokku

on 600 krooni. Vanemad elavad Saaremaal ja vahel toetavad, kui väga vaja on.

Kostja on elatise väljamõistmisega nõus, kuid pole nõus hagetava summaga. Kostja on

nõus maksma kokku 1 600 krooni. Kostja seletab, et ei saa 3 000 krooni maksta, sest palk on

natuke üle 5 000 krooni. Laen on võetud eluaseme remondiks BIGist, sest mujalt laenu ei

saanud, kuna polnud tööd. Kulutused on samasugused, kui laste emal. 1 600 krooni oleks

võimalik maksta kahele lapsele kokku. Laenumakse on kuus 2 916 krooni. 1 000 krooni saab

isale kulutuste kandmiseks üüri ja elektri eest. 1 000 krooni jääbki endale elamiseks ja et osta

lapsele mähkmeid ja muud vajalikku. Eraldi on elatud eelmise aasta augustist. 03.08.2005.a.

sai hagejale makstud 4 000 krooni Soomes töötamise eest saadud rahad eest. Pole jäänud

hagejale kunagi maksmata. On makstud 1 000 krooni, ühel korral 500, sest rohkem ei saanud.

Selle aasta juunis on makstud 4 000 krooni ja siis veel 2 000 krooni. Ülejäänud korrad on

makstud iga kuu 1 000 krooni. Hagejaga sai kokku lepitud, et hakkab saama 2 000 krooni

kuus, aga 2-3 päeva pärast tuli jälle mingi kiri, et pole nõus. Lisaks on käidud hagejale abis

ehitamas. Hageja lastega kohtuda ei luba. See pole Eesti seadustega kooskõlas, et neid ei tohi

näha. Kostja ütleb, et on nõus ohverdama oma vaba aja ja on nõus laste nimel pingutama, aga

siis tahab ta ka lapsi näha. Ületunnitööd saab teha oma töökohas. Lepingu järgi on tööaeg

07.30 kuni 16. Kostja leiab, et hageja viidatud lasteaia kulusid üle 1 000 krooni ei peaks

olema. Küttepuud muretseb vend ja pole teada, kas hageja peab neid vennale tagasi maksma.

Vend rääkis, et tema ostis küttepuid ja maksis 2 700 krooni. Maja on kahe korruseline ja laste

ema elab teisel korrusel ühes toas, vastas toas elab ema ja õde ning all korrusel elab vend oma

perega, temal on 3 last. Kostja ei usu, et tema ema hagejalt laste hoidmise eest tasu võtab.

Kostja palub kõik kohtukulud jätta poolte endi kanda, sest hagejale on tema suurema osa

kulust juba hüvitanud.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem

oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele

elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. Poolte

seletustega on tõendatud, et kostja on elatist maksnud, kuid mitte regulaarselt ja summades,

millest laste ülalpidamiseks ei piisa.

Kostja on hagiga nõus elatise väljamõistmise osas, kuid summaga on nõus ainult

osaliselt, sest sissetulek enamat ei võimalda. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks

menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada

oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

TsMS § 440 lg. 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi. Seega kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga

alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni. Hageja soovib kummalegi lapsele

elatusraha 1 500 krooni kuus. Kostja on nõus maksma 800 krooni kuus lapse kohta, kuid on

pakkunud kokkuleppe korras hagejale ka 1 000 krooni lapse kohta. Kostja leiab, et hageja

nõutud summa väljamõistmisel jääks tema kolmas laps halvemasse olukorda, kui hageja

juures elavad lapsed.

PKS § 61 lg. 3 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana,

lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg. 5 annab

kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud

määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hinnates poolte varalist seisundist, selgus, et pooltel on keskmiselt samaväärne töötasu.

Hageja netotöötasu on umbes 5 379 krooni, millele lisandub 600 krooni riigi makstav

lapsetoetus. Kostjal netotöötasu on 4 674,60 krooni, millele lisandub tükitöö alusel saadu.

Hagejal on rahalisi kohustusi pangalaenu tagasimaksetena summas 1 481.66 krooni kuus kuni

11.12.2009.a. Kostjal on panga ees kohustus 2 916,67 krooni kuni 15.06.2016.a. Seega jääb

pärast rahaliste kohustuste tasumist hagejale vähemasti poole võrra enam raha kätte kui

kostjale. Samas on hageja ülal pidada kaks last ja kostja ülal pidada kolm last. Järelikult hagi

tervikuna rahuldamisel jääks kostja kolmas laps halvemasse olukorda, kui hageja juures

elavad lapsed. Kohus leidis, et kostja majanduslikust olukorrast tulenevalt on põhjendatud

kostjalt hageja kasuks ja laste ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1 000

krooni lapse kohta, mida kostja siiski peab võimalikuks maksta. Kohtu arvates on sel juhul,

kui hageja eraldab laste tarbeks samuti 2 000 krooni, kaetud ka hageja poolt esitatud laste

vajadused,

ning kostja

saaks samaväärse

summa eraldada

oma kolmanda

lapse

ülalpidamiseks

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 10.07.2006.a.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg. 1 järgi

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse §

16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis leidis kohus, et

riigilõiv tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse

tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle

peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem

kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse

lisale 2 on summalt 2 000 x 9 = 18 000 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni.

Hageja õigusabikulud on käsitletavad TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna.

Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on tasunud 500 krooni kahe maksekäsuavalduse ja

800 krooni hagiavalduse vormistamise eest ning veel 1 500 krooni dokumendi vormistamise ja

istungil osalemise eest. Kohus leidis, et kuna hagiavaldus oma olemuselt põhineb juba

koostatud maksekäskudel, siis pole hagiavalduse koostamine olemasolevas mahus suuremas

summas, kui kaks maksekäsku, põhjendatud. Ja kuna kostja on õigusabikulude katteks

hagejale 1 000 krooni hüvitanud, siis ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälised kulud hageja

enda kanda põhjusel, et enne kohtuistungit kostja täitis oma kohustust ja pooltel oli ka

kokkulepe olemas, et makstavaks summaks jääb 2 000 krooni.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, TsMS §-de 129, § 144 p. 4, 162, 173, 441-442, 632

nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 13. novembril 2006.a

13. novembril 2006.a

Nooremreferent I.Golubev

2-06-15573/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text