2-06-9283/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-06-9283

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Ammer Otsuse tegemise aeg ja koht 03.oktoober 2006, Jõhvi linnas Tsiviilasja number 2-06-9283 Tsiviilasi K K hagi G M vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K K, isikukood X; elukoht X Kostja: G M, isikukood X; elukoht X)

Kohtuistungi toimumise aeg 18.september 2006 RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada ning G M alates 18.04.2006 sisse nõuda K K kasuks elatis alaealise poja A K (isikukood X, sündinud X) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni A K täisealisuseni, so kuni X või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

K K ja G M kooselust sündis 10.03.1995 poeg A M. Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega 30.mai 2000 nr 362 muudeti A M perekonnanimi ning tema uueks perekonnanimeks sai K. Kohtla-Järve Linnakohtu 22.12.1998 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis igakuise summana

500 krooni. II Hagiavalduse sisu

K K esitas 18.04.2006 kohtule hagi G M vastu elatise nõudes alaealise poja ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus.

III Kostja vastus

Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista, märkides, et on oma kohustust täitnud ning materiaalse olukorra tõttu pole ta suuteline maksma elatist hagis nõutud summas. Tal on veel kaks alaealist last Ma M (sündinud 2000) ja M M (sündinud 2004) ning et sündimas on veel üks laps. Sissetulekud ei võimalda lisaväljaminekuid.

IV Kohtuistung Hageja selgitas, et kostja poolt seni makstud elatisest igakuises summas 500 krooni ei piisa lapse ülalpidamiseks. Tasub sellelt summalt ka tulumaksu. Tema sissetulek on miinimumpalk. Kostja lapse kasvatamises muul viisil ei osale, tema arengu ja tegemiste vastu huvi ei tunne.

Kostja selgitas, et tema pere sissetulek kuus koos abikaasaga on 10000 krooni ringis. Peale A on temal veel kaks alaealist last, kellele samuti kulub raha. Samuti on vaja tasuda pangalaen ning kulutused transpordile. Kostja on seisukohal, et ei ole suuteline lapsele elatist miinimumsummas (1500 krooni) maksma.

V Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PKS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vastavalt PKS § 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PKS § 61 lg 2).

Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PKS § 61 lg 4), mis alates 01.01.2005 on pool (½) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal kuupalga alammäär on 3000 krooni, millest ½ on 1500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PKS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Elatise taotlemisel miinimumsummas puudub hagejal kohustus esitada selgitusi igakuiste kulutuste kohta.

Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras. Kohus on seisukohal, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, mis takistaksid temal täita elatise maksmise kohustust miinimum ulatuses. Kostja on töövõimeline isik, kes olles teadlik kohustusest oma alaealisi lapsi ülal pidada, on suuteline korraldama oma töise tegevuse viisil, mis võimaldaks vähemalt miinimum määras lastele elatist maksta. Igakuist elatist summas 500 krooni saab pidada ebapiisavaks, kuna see summa ei kata lapse minimaalseid igapäevaseid kulutusi.

Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS §§ 50 ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida sedavõrd tasustatav töö, et oleks võimalik katta enda ja lapse kulutused.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline ning seega suuteline täitma miinimumulatuses oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Elatis kuulub PKS § 70 sätete kohaselt väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest, so alates 18.04.2006.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Anu Ammer Kohtunik