3-06-421/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.septembril 2006. a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-421 Haldusasi M.M.i kaebus Eesti Vabariigilt kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 7.09.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised vastustaja Rahandusministeeriumi esindaja Silvi Uljas

RESOLUTSIOON 1.Kaebus rahuldada. 2.Välja mõista Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu M.M.i kasuks 9345(üheksa tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus peab jõudma Tallinna Ringkonnakohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu, faksi või elektronpostiga saadetult enne kella 24.00.

ASJAOLUD Kriminaalasja nr 05260100963 materjalist nähtuvalt peeti 30.06.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonnas kinni ja 1.07.2005.a. võeti Tartu Maakohtu kohtuniku loal vahi alla M.M., keda kahtlustati KarS § 200 lg 2 pp 7, 8 järgi röövimise toimepanemises kolme isikuga grupis. M.M. end röövimise toimepanemises süüdi ei tunnistanud. 15.07.2005.a. vabastati ta vahi alt ja 6.10.2005.a. lõpetati menetlus tema suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 alusel tõendamatuse tõttu. Kokku oli M.M.ilt vabadus võetud 15 ööpäevaks.

Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse politseivaneminspektori poolt koostatud menetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt ei kuulu M.M.ile alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele, sest vabaduse võtmise põhjustas ta omaenda tahtliku tegevusega. M.M.i taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks jättis Rahandusministeerium 26.01.2006.a. kirjaga nr 4-4/932 rahuldamata, sest politseimääruse järgi põhjustas M.M. oma tahtliku tegevusega endalt vabaduse võtmise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tühistada Rahandusministeeriumi keeldumine ja kohustada ministeeriumi hüvitama kaebajale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Kaebuse kohaselt selgitas kaebaja pärast kinnipidamist nii politseis kui kohtus, et pole temale inkrimineeritavat kuritegu toime pannud ning et puudub alus tema vahistamiseks. Kaebaja kohta koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses pole põhjendatud, milliste tegudega põhjustas kaebaja endalt vabaduse võtmise. Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud ilmumise võimatusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, mistõttu kohus arutas asja ilma kaebaja osavõtuta.

Eesti Vabariiki esindav Rahandusministeerium jättis kaebuse rahuldamise kohtu otsustada. Rahandusministeerium sai kaebaja taotluse lahendamisel lähtuda üksnes kaebaja suhtes tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, kus oli kirjas, et puudub alus kahju hüvitamiseks. Ministeerium ei saa ise määruses toodud asjaolusid ümber hinnata. Kui kohus otsustab kaebajale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, tuleb hüvitis arvestada riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse(AVVKHS) § 5 lg 1 ja 2 järgi, mille kohaselt makstakse isikule hüvitist 7 päevamäära suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli vabadus alusetult võetud.

Päevamäär leitakse kuupalga alammäära jagamisel 30-ga murdosa arvestamata. 2005.a. oli miinimumpalk 2690 kr, mis teeb päevamääraks 89 kr, korrutades selle 15 ööpäevaga, on hüvitise suuruseks 9345 kr.

KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja palub tühistada Rahandusministeeriumi keeldumine ja kohustada ministeeriumi hüvitama kaebajale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 19 lg 7 pole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega. Kaebaja tegelikuks nõudeks on Eesti Vabariigilt välja mõista kahju, mis põhjustati kaebajale temalt alusetult vabaduse võtmisega. AVVKHS § 4 lg 6 sätestab, et kui Rahandusministeeriumile esitatud avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel.

Põhiseaduse § 20 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. AVVKHS § 1 lg 1 järgi hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis. Sama paragrahvi 3.lõige annab ammendava loetelu juhtudest, millal kahju ei hüvitata. Kahju ei hüvitata isikule: 1)kes uurimise või kohtuliku arutamise käigus eneserõõnaga või oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise; 2)kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku; 3)kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201 lõike 2 ja §-de 202–205 alusel.

Kriminaalasja materjalist nähtuvalt ei ole kaebaja end talle inkrimineeritavas teos süüdi tunnistanud, menetlus tema suhtes lõpetati KrMS §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 alusel. Kaebaja väitel ei ole ta kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidunud, vaid läks ise kohe politseisse, kui sai sõpradelt teada, et teda otsitakse. Kriminaalasi nr 05260100963 ei sisalda seda väidet ümberlükkavaid andmeid. Kaebaja kuulutati tagaotsitavaks 27.06.2005.a. määrusega, mille kohaselt tema Tallinnas Posti 40-6 elukoha naabrid väitsid, et nad pole kaebajat aasta algusest alates näinud ning kaebaja võimalikud telefoninumbrid on välja lülitatud; kaebaja sai teada, et politsei otsib teda taga, kuid vaatamata sellele pole teatanud mitteilmumise põhjust ega kohale tulnud.

Samas pole kohtule esitatud kriminaalasja materjali hulgas mingeid tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks tõepoolest olnud teadlik sellest, et politsei teda taga otsib. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ei nähtu, kas kaebaja tuli ise politseisse või peeti ta kinni kusagil mujal. Vahistamistaotluses märgitakse, et kaebaja eitab oma osalust kuriteo toimepanemises, oma elukohas ei ela, võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist ja pakku minna; varem pole küll kriminaalkorras karistatud, kuid tema suhtes on Tallinna Linnakohtu menetluses kriminaalasi.

Samad põhjused vahi alla võtmiseks on nimetatud ka vahistamismääruses. AVVKHS § 2 lg 2 sätestab, et kui § 1 lg 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib uurija selle määruses. Kohtu arvates ei piisa lihtsalt sellise fraasi kirjapanemisest määrusesse, vaid uurija peab ka selgitama, mis põhjusel kahju hüvitamisele ei kuulu, praegusel juhul siis, milles seisnes kaebaja tahtlik tegevus, millega ta põhjustas endalt vabaduse võtmise. Seda määruses kirjas pole. Kohtu hinnangul pole leidnud tõendamist, et kaebaja oma tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise.

Kaebajale tuleb hüvitada 9345 kr alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Vastavalt AVVKHS §-le 5 lg 4 loetakse sellega hüvitatuks kaebajal alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju.

Kohtunik: D.Maastik