3-04-356/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.september 2006, Tallinn

Haldusasja number

3-04-356

Haldusasi

A. P., J. M., M. J. ja M. K. kaebus

Saue Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse

nr 142 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.04.2006 määrus nr 3-04-356

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta

Menetluse alus ringkonna-

A. P., J. M., M. J. ja M. K.

kohtus

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2006 määrus nr 3-04-356 ja teha uus määrus, millega

rahuldada A. P., J. M., M. J.e ja M. K. esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Saue

Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse nr 142 kehtivus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saue Linnavolikogu kehtestas 23.09.2004 otsusega nr 142 * 39 detailplaneeringu

(detailplaneeringuga hõlmatava ala suurus 2,41 ha). Nimetatud otsuse peale esitasid kaebuse

naaberkinnistute 22, 24, 26 ja 28 omanikud A. P., J. M., M. J. ja M. K.. Kaebuses väideti, et

detailplaneering on vastuolus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

kinnitatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid". * 39 kinnistu kattub rohekoridoriga ning asub Keila maantee

ja kaebajate kinnistute vahel. Antud alale elamute kavandamine toob kaasa haljastuse

likvideerimise ja mürataseme suurenemise, millega rikutakse otseselt naaberkinnistute omanike

õigusi.

Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti kehtivuse

peatamiseks

jättis

kohus

07.12.2004

määrusega

rahuldamata

põhjendusega,

et

planeeringulahenduse vaidlustamise korral tuleneb keeld toimingute sooritamiseks ja

haldusaktide väljaandmiseks vahetult planeerimisseadusest (PlanS § 26).

3-04-356

Kohtumenetluse käigus esitasid kaebajad kaebuse täienduse, milles märkisid, et vaidlustatud

otsus on õigusvastane ka põhjusel, et sellega kehtestatud detailplaneering on vastuolus Saue

linna

üldplaneeringuga;

detailplaneeringut

ei

ole

kooskõlastatud

piirinaabritega;

detailplaneeringu kehtestamise otsus on motiveerimata ja kaalutlemata.

10.04.2006 esitasid kaebajad uue esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse

peatamiseks. Taotluse kohaselt on kaebajatele teatavaks saanud, et * 39 kinnistu on

käesolevaks ajaks jagatud omaette kinnistuteks (* 43, 47, 49, 33, 39, 39T1 ) ning Saue

Linnavalitsuse poolt on vormistatud korraldused nr 77, 80, 81, 106-107, millega kinnitati

nimetatud kinnistute projekteerimistingimused, samuti * 33, 39 kvartali vahelise veevarustuse

ja kanalisatsiooni tänavavõrkude projekteerimistingimused. Kuna linnavalitsuse tegevus

näitab, et vaidlustatud planeeringulahenduse alusel soovitakse väljastada veel teisigi haldusakte,

sh ka ehituslube, siis on põhjendatud linnavolikogu vaidlustatud otsuse peatamine HKMS §

121 lg 3 p 1 alusel.

12.04.2006 määrusega jättis kohus korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

põhjendusega, et menetluse käesolevas staadiumis tuleb lugeda kaebust perspektiivituks. Kaebajad

ei ole konkretiseerinud, millist kaebajate väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt rikub. Kaebuse

väidetest võiks järeldada, et seoses planeeritavale alale väikeelamute rajamisega hävitatakse

Tallinn-Keila mnt ääres asuv kõrghaljastus, mistõttu hakkab kaebajateni kostma Tallinn-Keila

maanteelt tulenev transpordimüra. Samas ei ole kaebajad esitanud kohtule ühtegi tõendit

kinnitamaks oma väiteid selle kohta, et seoses kõnealuse planeeringu elluviimisega suureneb

kaebajate elualal või kaebajate elamutes müra üle sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

kehtestatud müra normtaseme. Samuti on paljasõnalised kaebajate väited kõrghaljastuse hävitamise

kohta. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et planeeringuga on tagatud rohekoridoride

säilimine ja et Tallinn-Keila mnt äärde on planeeritud kogu Saue linnast mööduva teelõigu ulatuses

müratõke.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

J. M., A. P., M. J.e ja M. K. määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja teha

uus määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise kohta. Ekslik ja eelotsustuslik on kohtu

seisukoht selle kohta, et kaebajad ei põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ning et

kaebus ei ole perspektiivne. Kaebajad on planeeringuala naaberkinnistute omanikud, kelle

õigusi kehtestatud planeering otseselt puudutab. Peale selle annab PlanS § 26 lg 1 igale isikule

õiguse pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et planeerimisotsus on seadusega või muu õigusaktiga

vastuolus. Kaebajad vaidlustasid vastavalt PlanS § 26 lg 1 Saue Linnavolikogu 23.09.2004

otsuse nr 142, kuivõrd planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 kehtestatud nõuetega; detailplaneering ei ole kooskõlas üldplaneeringuga;

detailplaneeringut ei ole kooskõlastatud piirinaabritega; detailplaneering näeb ette ca 0,5 ha

ulatuses hoonestamise üldplaneeringuga ettenähtud rohealale; planeeringu otsus on

motiveerimata

ja

kaalutlemata.

Kuna

linnavalitsus

on

asunud

väljastama

projekteerimistingimusi, siis võib ta hakata väljastama ka ehituslube ning alustatakse hoonete

ehitamist. Seeläbi saavad kaebajate õigused pöördumatult kahjustatud.

Saue Linnavolikogu vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete

kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamisel, menetlemisel ja kehtestamisel menetlusnõudeid

ega seadust rikutud ning vaidlustatud otsus on õiguspärane. Sotsiaalministri 04.03.2002

määrust rikutud ei ole. PlanS § 9 lg 7 tulenevalt on detailplaneering aluseks üldplaneeringu

muutmisele. Detailplaneering sisaldab plaanimaterjale ja kogu planeeringu menetlemise käiku

ja põhjendusi. Kaebajad on olnud planeeringu menetlemisega pidevalt kursis. Linnavalitsuse

2(4)

3-04-356

poolt vastustajale antud selgituste kohaselt ei ole planeeringualale ühtegi ehitamist käsitlevat

haldusakti väljastatud. Projekteerimistingimused on küll väljastatud, kuid nende näol on

tegemist eelhaldusaktiga, mida võib ka muuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Käesoleva vaidluse esemeks on detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse põhjenduseks on kartus ehitustegevuse alustamise suhtes. Kohtupraktika

kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta selle võimatuks, kui kaebus ei ole

ilmselgelt perspektiivitu ning avalik või kolmandate isikute huvi esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmiseks ei kaalu üle kaebuse esitaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Planeerimisseaduse § 26 lõikest 1 nähtub, et selle järgi pole kohtusse pöördumise aluseks

üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte võimaldab kohtusse

pöörduda ka isikutel, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus

õigusaktidega. Sellest järeldub, et kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitse, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamist välistada ka nendes

haldusasjades, kus seadus võimaldab esitada halduskohtule kaebuse ilma, et vaidlustatud

haldusakt isiku subjektiivseid õigusi rikuks. Kohus ei saa keelduda esialgsest õiguskaitsest

PlanS § 26 lg 1 alusel esitatud kaebuses motiivil, et kohtusse pöörduja subjektiivseid õigusi

pole rikutud.

Kaebajad

väitsid,

et

detailplaneering

on

vastuolus

Harju

maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga (mille kohaselt kõnealune elamuehituseks kavandatud planeeringuala

kattub rohekoridoriga) ning Saue linna üldplaneeringuga (mille kohaselt on detailplaneeringu

maa-alale ette nähtud puurkaevu rajamine ja puurkaevu sanitaarkaitseala ning millega ei ole

detailplaneeringu koostamisel arvestatud ega tehtud sõnaselget ettepanekut üldplaneeringu

muutmiseks);

mürauuringute

läbiviimine

on

toimunud

ebakorrektselt

ja

vastuolus

sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 ning detailplaneeringuga on seega lahendamata

Keila maanteelt tuleva mürakaitse küsimus, mis otseselt kahjustab kaebajate huve;

detailplaneeringut ei kooskõlastatud piirinaabritega, kuigi planeeringu lähteülesanne seda ette

nägi. Veel väitsid kaebajad, et vaidlusalune otsus on motiveerimata ja kaalutlemata ning sellest

ei nähtu, millest tingituna otsustati just nimelt selline planeering kehtestada ning kaebajate

vastuväidete ja ettepanekutega mitte arvestada.

Esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu kehtestamise otsuse peatamiseks peaksid

kaebusel olema arvestatavad eduväljavaated. Esimese astme kohtu eelhinnangu kohaselt ei ole

kaebus perspektiivikas. Ringkonnakohus halduskohtu poolt kaebuse eduväljavaatele antud

hinnangut ei jaga. Isik, kes leiab, et tema õigusi ja vabadusi planeering riivab, on oma õiguste

kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist.

Kaebajad väidavad põhjendatult, et vaidlusalune haldusakt on motiveerimata ega sisalda nende

poolt planeerimismenetluses esitatud vastuväidete hindamist ja kaalumist ja nendega

mittearvestamise põhjendusi. Vaidlusaluses haldusaktis puuduvad igasugused detailplaneeringu

kehtestamise motiivid ega ole viidatud ka dokumentidele, kus sellised põhjendused võiksid

leiduda. Haldusakti motiveerimiskohustus on aga üks osa haldusorgani selgitamiskohustusest

ning motiveerimata kaalutlusotsuse puhul kerkib üles kahtlus, et otsus on tegelikult läbi

kaalumata. Seetõttu kooskõlas HMS §-ga 58 tuleb taolises olukorras haldusakt tühistada, v.a

juhul, kui kohtul on võimalik vaatamata haldusakti motiveerimatusele täielikult veenduda selle

sisulises õiguspärasuses. Käesoleval juhul ringkonnakohtul seni esitatu põhjal selline

veendumus puudub. Kaebusest nähtuvalt on kaebajate tahe suunatud sellele, et kehtestatud

detailplaneeringut kavandatud kujul ellu ei viidaks, et planeerimismenetlus viidaks läbi uuesti

ja kaalutaks ka nende vastuväidetega ja huvidega. Vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamata

jätmine võib kahjustada kaebajate õigusi pöördumatult, kuivõrd kohtumenetluse vältel

3(4)

3-04-356

võidakse väljastada ehituslube, mille alusel saab alustada detailplaneeringus kavandatu

elluviimist. Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik enam kohtuotsust täita, kuivõrd

ehitustegevusega on juba alustatud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu

määrus tuleb tühistada ning kaebajate esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ainuüksi detailplaneeringu naaberkinnistu

omanikega kooskõlastamata jätmine selle õigusvastasust ei tingi. PES ega PlanS sellist

kooskõlastuse nõuet ette ei näinud ega näe. Lähtetingimusi, mis vastava kooskõlastuse ette

nägid, võib planeerimismenetluses ka muuta ning need koostab kohalik omavalitsus selleks, et

näidata projekti koostajale, milliste asjaoludega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

Planeeringuvaidluste ennetamiseks on planeeringuala ja sellega piirnevate maade omanikega

kokkulepete saavutamine mõistlik, kuid planeeringu kehtestamata jätmise aluseks ei saa olla

asjaolu, et mõni naaberkinnistu omanik ei nõustu planeeringulahendusega ega anna sellele

kooskõlastust.

Kohtunikud