2-06-4793/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-06-4793 Tsiviilasi Tartu Elamuhalduse AS-i hagi X i vastu 2679.60 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Tartu Elamuhalduse AS, rk 10833824, asukoht Soola 3, 51014 Tartu; kostja X , Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus

o t s u s t a s: Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X ilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks võlg 2 679.60 krooni ja viivis 851.75 krooni, kokku 3 531 (kolm tuhat viissada kolmkümmend üks) krooni 35 senti. Kõik Tartu Elamuhalduse AS-i menetluskulud terves ulatuses jäävad X i kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti menetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule ning ei ilmunud kohtuistungile. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

Hagiavalduse sisu Kostja on eluruumi asukohaga X Tartus omanik. Elamu X korteriomanike 04.12.2002 üldkoosoleku protokolli nr 1 punkti 1.1. kohaselt otsustasid korteriomanikud nimetada elamu valitsejaks alates 01.01.2003 Tartu Elamuhalduse AS-i volituste tähtajaga 5 aastat. Hageja on täitnud tema kui valitseja kohustusi ning on kandnud kulutusi seoses elamu tavapärase valitsemise ja korrashoiuga. Vaatamata hooldus-, haldusja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ja kostjale igakuiselt saadetud arvetele ei ole kostja alates maikuust 2005 enam ühtegi arvet tasunud. Võlasumma on 2679.60 krooni, millelt hageja on arvestanud viivist 851.75 krooni. Hageja palub kokku 3531.35 krooni kostjalt välja mõista ja panna menetluskulud kostja kanda.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on isiklikult 07.07.2006 vastu võtnud hagimaterjalid ja kohtumääruse. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta.

Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud kinnistusraamatu väljatrükiga, X korteriomanike üldkoosoleku protokolliga nr 1, elamu majanduskavaga ja kulude dokumentatsiooniga. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused… KOS § 21 lg 2 punktide 1 ja 5 kohaselt Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega summas 3531.35 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohtunik