Legislator Case Law & Legislation
2-05-19009/1 AI generated

2-05-19009/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-19009/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

280,00 krooni. Hageja AS, AS ja kostja L.Kvahel sõlmiti 15.10.2001.a. Ego järelmaksukaardi kasutamise leping, krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma AS-le

Legislator headnote

AI generated

2-05-19009/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval tasumata ja püsimakse tagastamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2006.a. Tallinn, Kentmanni 13 Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-19009/24 (endine tsiviilasja nr 2/24-2525705)

Tsiviilasi

AShagi OÜvastu võla nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS;

Hageja esindaja R.M;

Kostja L.K

Istungi toimumise aeg

24.08.2006.a.

Istungil osalenud isik

Hageja esindaja R.M

Tagaseljaotsuse resolutsioon

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.



Välja mõista kostjalt L.Kvõlgnevuse katteks 3212,02 krooni ja menetluskulud 575,00 krooni hageja, AS-i,

kasuks.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates.

Hageja nõue

Kohtule 27.10.2005.a.esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 3213,02 krooni, riigilõivu

280,00 krooni. Hageja AS, AS ja kostja L.Kvahel sõlmiti 15.10.2001.a. Ego järelmaksukaardi kasutamise leping,

mille kohaselt võimaldas AS kostjale krediidilimiiti summas 4000,00 krooni, Ego lepingu alusel väljastatud

krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma AS-le

intressi vastavalt Ego lepingule ja AShinnakirjale 16% aastas. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2972,27

krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval tasumata ja püsimakse tagastamata.

23.12.2003.a. sõlmiti ASja AS vahel Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust AS-i Hansa Liisin Eesti õiguste ja

kohustuste ülevõtmise leping, mille p. 1 kohaselt andis ASEgo lepingust tulenevad Liisingu õigused ja kohustused

üle AS-le Seisuga 07.03.2005.a. moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 3212,02 krooni,

millest põhivõlg on 2972,27 krooni, intressivõlgnevus 40,75 krooni ja võlgnevuse menetlemise tasu 200,00 krooni.

Kohtu põhjendused

Kostja 24.08.2006.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja hageja nõudis tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 326 lg 1 alusel, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja

elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde

kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis

harilikult tagab saadetise säilimise.

Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse edastatud kohtutäituri poolt postkasti panemisega 21.08.2006.a.

aadressil Mustamäe tee 124-61, Tallinn, kuivõrd muul moel ei ole võimalikuks osutunud kohtudokumentide

edastamine. Kohus loeb kostjale kohtudokumendid kätte antuks.

Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel

lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostja istungile mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada.

Istungil hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt välja võlg summas 3213,02 krooni,

riigilõiv summas 280,00 krooni ja kohtutäituritasu 295 krooni.

TsMS § 410 (jõustus 01.01.2006.a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib

kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile

ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et

hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja nõue on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Hageja AS, AS ja kostja L.Kvahel sõlmiti 15.10.2001.a. Ego järelmaksukaardi kasutamise leping, mille kohaselt

võimaldas ASkostjale krediidilimiiti summas 4000,00 krooni, Ego lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud

tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma ASintressi vastavalt Ego

lepingule ja AShinnakirjale 16% aastas. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2972,27 krooni väärtuses.

Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval tasumata ja püsimakse tagastamata. 23.12.2003.a. sõlmiti

ASja ASvahel Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust AS-i Hansa Liisin Eesti õiguste ja kohustuste

ülevõtmise leping, mille p. 1 kohaselt andis Hansa Liising Eesti Ego lepingust tulenevad Liisingu õigused ja

kohustused üle AS. Seisuga 07.03.2005.a. moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 3212,02

krooni, millest põhivõlg on 2972,27 krooni, intressivõlgnevus 40,75 krooni ja võlgnevuse menetlemise tasu 200,00

krooni.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse

§ 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist

kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks

vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja

ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt

seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse

lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud

tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK

§ 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama

kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule

leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogu

ulatuses.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav (TsMS § 468 lg-le 1 p 2)

Menetluskulud

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja

nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 46 lg 1, lg 2, § 52 p 6 ja § 60 lg 1 välja mõista kostjalt hageja

kasuks tasutud riigilõivu katteks 280,00 krooni.

TsMS § 315 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusdokumendid edastada kohtutäituri kaudu. Kohtutäituritasu

väljamõistmisel lähtub kohus kohtutäituri seaduse (KTS) § 2527 lg-st 1, mille kohaselt menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu 250 krooni. KTS §

2527 lg 2 järgi kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades

kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub, et kohtutäitur on käibemaksukohuslane. Tulenevalt

käibemaksukohustusest lisandub kohtutäituri tasule juurde käibemaks 18 %. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus

kostjalt välja hageja kasuks kohtutäituri tasu 295,00 krooni.

Kostjal tuleb kokku tasuda hagejale kohtukuludeks 575,00 krooni.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel peab see vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb

kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon,

välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas

menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt

kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kautsjon

tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094

Hansapangas, viitenumbriks märkida 3100057358.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale

määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi

vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel.

Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust

lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels

Kohtunik