2-04-1149/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(osaotsus)

Harju Maakohus

Viivi Villemson

5. september 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

2-04-1149 (endine number 2/230-7803/04)

HK ja OA hagi VL vastu ehitise tunnistamiseks abikaasade

ühisvaraks ja kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks

Hageja HK

Hageja lepingulised esindajad KK ja RA

Iseseisva nõudega kolmas isik hageja poolel OA advokaat UT

Kolmanda isiku seaduslik esindaja HK

Kolmanda isiku lepinguline esindaja KK

Kostja VL

Kostja VL lepinguline esindaja LH

Kohtuistungi toimumise aeg 24. august 2006

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaotsusega.

2. Tunnustada OA ja VL vahel .a sõlmitud kinkelepingu ning kokkuleppe

seeselamisõiguse ning isikliku kasutusõiguse kohta tühisust.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta VL kanda.

2. Välja mõista VL menetluskulu 1 000 (üks tuhat) krooni OA kasuks.

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

3. Välja

mõista

VL

menetluskulu

287,53

(neli

tuhat

kakssada

kaheksakümmend seitse krooni 53 senti) riigituludesse .

4. Välja mõista VL postikulu 451,50 krooni (nelisada viiskümmend üks krooni

50 senti) riigituludesse .

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.HK esitas hagi VL vastu ehitise tunnistamiseks abikaasade ühisvaraks ja kinkelepingu

tühisuse tuvastamiseks. OA omandas ehitise asukohaga testamendijärgse

pärimisõiguse tunnistuse nr alusel. OA ja HK abiellusid .

2. OA poolt LHile antud notariaalse volikirja alusel kinkis LH VL Hageja leiab, et kuna

OA lahusvara väärtus on hageja tehtud töö ja rahalise toetuse abil oluliselt suurenenud,

tuleb see lugeda perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 2 ja § 17 lg 4 kohaselt abikaasade

ühisvaraks ja seega ilma tema nõusolekuta tehtud kinkeleping tühiseks. OA ja HK ei tunne

VL ega ole temaga kohtunud. Hageja väiteil käisid käisid krundil kaks meest ja üks

naine, kes pakkusid vanainimestele n ö igakülgset abi. OA selgituste kohaselt pidi

asjaajamine seisnema juurde kuuluva ja tühjalt seisva maa erastamise ja võõrandamise

korraldamises. on endiselt OA ja HK otseses valduses ning VL ei ole valdust

(kaasvaldust) saanud ega kasutanud. Seega ei ole täidetud ka heauskse omandamise

eeldused lähtudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 ja § 94. Kinkelepingu p 2.3 nähtub, et VL

on valdus üle antud, mis ei vasta tegelikkusele. OA ja HK on kaotanud omandi oma

kodule, samuti 16 000 krooni oma säästudest ning EVP 9 900 krooni. OA ei teavitanud

HK ehitisega tehtud tehingutest.

3.HKväiteil on ta panustanud väärtuse suurendamisse oma töö ja rahaliste vahenditega.

HK kolis .a. Vaidlusaluses kinkelepingus hindavad pooled väärtuseks 10 000 krooni.

aknad summas 19 830 krooni vahetati HK rahaliste vahendite arvelt. Hageja väiteil on

vaidlusaluses talus tehtud a remonti ja siseviimistlustöid a., vahetatud torustik ja pump

.a. OA kinnitab, et on ühisvara. kinkelepingu sõlmimisest sai hageja teada .a kui

helistas maksuametisse, et uurida, miks ei ole saabunud maamaksu teadet, siis sai teada, et

neil ei ole maamaksu tasumise kohustust. vallavalitsuses teavitati hagejat

kinkelepingust. Hageja palus tunnistada OA ja tema ühisomandiks ja tuvastada

sõlmitud kinkelepingu tühisust PkS § 14 lg 2 ja § 17 lg 2,4 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 87 alusel.

4. esitas OA hagi sõlmitud kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks piiratud teovõime

või otsusevõimetuse tõttu. OA väiteil omandas ta , aadressil , asuva ehitise koos selle

oluliste osade ja päraldistega (edaspidi ) .a testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nr

alusel.

OA andis .a LH ile notariaalse volikirja kinkimiseks. .a kinkelepinguga kinkis OA

esindaja, LH, VLile.

SA .a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr kohaselt esineb OA mõõdukas

vaimne alaareng. Ka kinkelepinguks volitust andes .a esinesid tal vaimsest alaarengust

tingitud psüühikahäired, mis takistasid tal aru saada oma tegude tähendusest ja seega oli

ta otsusevõimetu.

Harju Maakohtu tsiviilasjas nr läbiviidud ekspertiisi kohaselt esineb OA mõõdukas

vaimne alaareng. Sellest tulenevate psüühikahäirete tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma

tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima.

Harju Maakohtu .a otsusega tsiviilasjas nr määrati OA eestkostjaks HK

'

OA puudus varasest lapseeast alguse saanud vaimse mahajäämuse tõttu kinkelepingu

sõlmimisel (selle sõlmimiseks volituse andmisel) täielik teovõime, mistõttu ei saanud

lepingust tekkida algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kinkeleping on tühine, kuna puudub

tehingu tegemise üks objektiivne eeltingimus, s o mõlema lepingupoole võime sõlmida

endale tsiviilkohustusi kaasa toovaid lepinguid. Kinkijal puudus ka eestkostja, kes oleks

saanud tehingu heakskiidu kaudu selle legaliseerida. Harju Maakohtu .a otsusega O A

määratud eestkostja, HK, on kinkelepingu aktsepteerimisele vastu. OA palub tunnustada

kinkelepingu tühisust piiratud teovõime tõttu TsÜS § 8 lg 1, 2, ja § 11 lg 1 alusel

OA esitas alternatiivse nõudena taotluse tuvastada .a kinkelepingu tühisust TsÜS § 13

lg 1 alusel. Hageja leiab, et niivõrd kahjuliku tehingu tegemisel tuleb eeldada, et see on

tehtud seisundis, mis välistas isiku võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab

tema huve (otsusevõimetus).

Harju Maakohtu määrusega lubati OA astuda menetlusse iseseisva nõudega kolmanda

isikuna hageja poolel sõlmitud kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks piiratud teovõime

või otsusevõimetuse tõttu.

OA seaduslik esindaja palus taotluses lahendada hagi TsMS § 450 lg 1 alusel

osaotsusega ja tuvastada sõlmitud kinkelepingu tühisus otsusevõimetuse tõttu TsÜS §

13 lg 1 alusel või piiratud teovõime tõttu TsÜS § 11 lg 1 alusel.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väiteil omandas OA pärandina asuva ehitise ja

selle päraldised. Kuna

OA ei olnud maast huvitatud ega soovinud teha kulutusi ja kanda kohustusi, soovis

sellest loobuda kostja kasuks. OA soovis kinkida maad kostjale. OA vormistas volikirja

kolmeks aastaks KAS, kes pidi maa kinkima kostjale. Asjaajamine venis kuna

maamõõtmine ja erastamisprotseduurid võtsid aega.

Kolme aasta möödudes kui tuli volikirja pikendada, ilmusid kostja juurde OA kaks sõpra,

kes pakkusid võimalust, et OA on nõus ja soovib kogu asuvat ehitist koos päraldistega

kostjale kinkida tingimusel, et ta jääb seda kasutama tasuta elu lõpuni ja saab ühekordset

rahalist abi, ja tema naine HK ei tohi sellest midagi teada kuna ta on abiellunud ainult

pärandi pärast. OA läks sõpradega notari juurde ja vormistas volikirja LHile viieks

aastaks. Samuti vormistas OA volikirja LHile. kinkis OA volikirja alusel LH kostjale

tingimusel, et talle jääb isiklik kasutusõigus kuni surmani.

Kostja leiab, et vaidlusalune ei ole ühisvara kuna pärandi sai OA vallalisena.

Kinkelepingus on need asjaolud fikseeritud. Kostja väiteil on nii OA kui ka HK kohtunud

VL ja KAS, kes on korduvalt viinud toiduaineid ja riideid ning aidanud muul vajalikul

viisil. Rahaliselt ja muul moel on aidanud ka LH.

Asjaolu, et HK tegi kostja valdustes remonti või parandas torustikku, ei ole tõenditest

näha. Lisatud kviitungitest nähtub, et tasunud on OA ja see'kuulub lahendamisele tema ja

kostja vahel. Kostja leiab, et kinkeleping on notariaalselt tõestatud ja heade kommete

kohane ning vastab OA poolt loetletud volitustele ja leping on kehtiv.

Kostja on seisukohal, et HKei ole vaidlusaluse tehingu pooleks. Seega puudub alus

lepingu vaidlustamiseks.

Kostja

vaidleb

vastu

OA

kriminaalasjas

tehtud

ekspertiisile

tuginedes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 3. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis

nr antud arvamuse kohaselt esines arvamuse andmise ajal mõõdukas vaimne alaareng.

Samas ei ole OA takistatud kohtuistungil viibimine, kuid ta ei ole täiel määral suuteline

mõistma oma tegude tähendust. Kostja leiab, et OA iseseisva isikuna ei ole esitanud

iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes lähtuvalt TsMS §212 lg 1.

Kohtu põhjendused 7. Kohtuistungil jäid hageja ja

iseseisva nõudega kolmas isik hageja poolel hagi juurde ja palusid tehingu tühisuse nõue

lahendada osaotsusega. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, kuid soostus hagejate

ettepanekuga lahendada tehingu tühisuse nõue osaotsusega.

Vaidlust ei ole selles, et OA on andnud notariaalselt tõestatud volikirja LHile, kes pidi

talle kuuluvad ehitised, asukohaga (või kinnistu samas) kinkima tingimusel, et hagejale

jääb tasuta kasutamis- ja elamisõigus elu lõpuni eelpool nimetatud aadressil (t lk 42-43).

Vaidlust ei ole selles, et LH OA esindajana sõlmis VL kinkelepingu ning kokkuleppe

seeselamisõiguse ning isikliku kasutusõiguse kohta, mille kohaselt omandas kostja asuva

ehitise koos selle oluliste osadega ja päraldistega (t 44-48). Vaidlust ei ole selles, et Harju

Maakohtu .a otsusega on määratud OA eestkostjaks HK(tlk 118-119).

Vaidlus on selles, kas OA avaldas tahet kinkida kostjale asuva ehitise koos päraldistega

ja kas ta sai vaimutegevusest tulenevalt aru oma tegudest sh tehingute sisust ja

tähendusest.

Kohtuistungil kinnitas OA, et ta pole soovinud enne ega nüüd oma kodu kinkida. HK

seletusest nähtuvalt elavad nad koos OA ning VL ei kasuta valdust.

8. OA

on

andnud

notariaalselt

tõestatud

volikirja

KA

S , kes pidi esindama teda, talle kuuluvate ehitiste ja rajatiste, asukohaga

juurde

kuuluva

maa

erastamise

ja

kinnistamisega. Pärast erastatud maa kinnistusse kandmist jagama kinnistu kaheks

omaette kinnistuks: ühe kinnistu suuruseks (seal kus asuvad ehitused) suuruseks jääb 0,29

ha ja teise kinnistu suuruseks jääb kogu ülejäänud maa suurus. Pärast kinnistu jagamist

kinkima

suurema

kinnistu

(ilma

ehitiseta)

VL

(t

lk

98).

Tunnistaja

KAS

ütlustega

on

tuvastatud,

et

OA,

kes

oli

tunnistaja

elukaaslane, sõidutas nii OA kui ka tunnistaja notari juurde. Tunnistaja KAS ütlustega on

leidnud

kinnitust,

et

tema

kaudu

sai

OA

tuttavaks

Olev

Aasrannaga.

Tunnistaja

KAS

ütluste

kohaselt

sai

OA

kõikidest

asjadest

aru.

Tunnistaja

KAS

ütlused,

et

nad

koos

kostjaga

viisid

hagejatele

toidupakke

ja

riideid,

on

ümber

lükatud

HK

seletusega,

mille

kohaselt nägi ta tunnistajat esmakordselt ega ole OAi näinud. Tunnistaja kinnitas,

et temal oli huvi vai dl üsal ustele maadele maja ehitada. Tunnistaja ütlustega on tõendatud,

et ta lubas abistada OAa kuni surmani, mitte ülal pidada, küll aga alates a

ei

ole

suhelnud

hagejatega.

Asjakohane

on

OA

osundamine

tunnistaja

ütlustele, mille kohaselt väited hageja abistamisest on ainetud, kuna tunnistaja on töötu ja

väidetavat abi pole osutatud alates a.

Kostja esindaja LHi väiteil andis volikirja vormistamisel OA tema andmed notarile. LH

kinnitas, et nägi OAa tänavas kui ta tuli notari juurest ja järgmine kord kohtus. Volikirja

kohaselt pidi ta maa kinkima VL. Kostja esindaja LHi väiteil ei olnud ta OA ja VL

kokkuleppe juures, kuid kostja jutu järgi pidi maa kinkima VL, see olevat hageja tahe.

Kohus asub seisukohale, et initsiatiiv kinke tegemiseks on tulnud kostjalt, kes korraldas ka

OAnotari juurde toimetamise volikirja vormistamiseks.

9. TsMS § 293 lg 3 kohaselt kohus võib ekspertiisi määramise asendada teises

kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud eksperdiarvamuse kasutamisega, kui see

võimaldab ilmselt menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eskperdiarvamust

vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul

esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Õige on kostja

osundamine, et kriminaalasjas tehtud ekspertiisile ei saa tugineda lähtudes TsMS § 293 lg

3. Kohus

jätab

tähelepanuta

kriminaalasjas

tehtud

ambulatoorse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr kuna see ei ole tehtud kohtumenetluses (t lk 123-

125).

10. Kohus

võtab

aluseks

Harju

Maakohtule

.a

esitatud

kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 13 (t lk 120-122). Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist

nr 13 nähtuvalt on OA mõõduka vaimse alaarenguga; on kontaktivalmis, kuid

vähese sõnavara ja lihtsakoelise lauseehitusega, arusaamine ümbritsevast lihtsustatud; on

lihtsameelselt muretu olekuga; loeb vaevaliselt veerides, liitmisel lahutamisel kasutab

sõrmede abil; rahaliste tehingutega ei tule toime. Eksperdi arvamuse kohaselt esineb Olev

Aasrannal mõõdukas vaimne alaareng. Sellest tulenevate psüühikahäirete tõttu ei ole ta

kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Tulenevalt temal

esinevatest psüühikahäiretest ei ole OA võimeline kestvalt aru saama oma tegude sh

tehingute sisust ja tähendusest. Oma psüühilise seisundi poolt ei ole OA otseseid takistusi

kohtuistungil viibimiseks, kuid tulenevalt temal esinevast mõõdukast vaimsest alaarengust

ei ole ta suuteline täiel määral mõistma ümbrust ja oma tegude tähendust sh kohtuistungil

toimuvat. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtu määrusega on

määratud OA õigusabi riigi kulul (t lk 134-135).

11. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja

annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle

omandajale.

Asjas esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et on endiselt OA ja HK otseses valduses

ning OA ei ole valdust (kaasvaldust) saanud ega kasutanud. Seega on põhjendatud

hageja seisukoht, et täitmata on heauskse omandamise eeldused lähtudes AÕS § 92.

Kinkelepingu p 2.3 nähtub, et VL on valdus üle antud, mis ei vasta tegelikkusele.

12. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu

asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing

mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu

pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.

TsÜS § 13 lg 3 järgi kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all

olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.

Kohus leiab, et kuna OA ei ole avaldanud tahet oma kodu kostjale kinkida ja vastavalt

eksperdi arvamusele, mille kohaselt OA ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest

aru saama ja neid juhtima, siis kinkis ta otsusevõimetuna asuva ehitise koos selle

oluliste osadega ja päraldistega kostjale.

TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud

iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest

nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks

valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja

läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele tehingu tühisuse tunnustamise osas.

Seega tuleb osaotsusega tunnustada OA ja VL vahel .a sõlmitud kinkelepingu ning

kokkuleppe seeselamisõiguse ning isikliku kasutusõiguse kohta tühisust.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

§ 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist

alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni

kehtinud TsMS sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud

redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt

selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel

kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukullina riigilõiv krooni OAkasuks.

Tallinna Linnakohtu a määrusega määrati OA õigusabi riigi kulul (t lk 134-135). Harju

Maakohtu määrusega arvestati õigusabikulu 4 287,53 krooni. TsMS § 61 lg 2 kohaselt

kui isik, kelle kasuks otsus tehti, on advokaadi abi eest tasumisest vabastatud, nõuab kohus

nimetatud tasu teiselt poolelt sisse riigituludesse. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele

riigi kantud õigusabikulu 4 287,53 krooni riigituludesse.

TsMS § 52 p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja

läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 (kuni

31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud,

seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata

või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva

seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele postikulu

13,80 + 13,80 +13,80 + 13,80 +13,80 +13,80 +13,80 + 37,60 + 18,80 + 30,80 + 31,10 +

30,80 + 31,70 + 31,10 + 30,80 + 30,80 + 30,80 + 30,80 + 19,80 = 451,50 krooni

riigituludesse (tlk 59-61, 65, 74, 77-78, 90-93, 106, 114, 142-144, 148-149, 158-159, 161,

233).

Viivi Villemson

kohtunik