Legislator Case Law & Legislation
3-05-295/4 AI generated

3-05-295/4 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 3-05-295/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R. K. esitas kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 2001. a korralduse nr 2108-k p 10 ja 28. novembri 2001. a korralduse nr 5091-k lisa p 1 tühistamiseks. Nimetatud osas otsustati korraldustega kanda hooneregistrisse Tallinnas * asuvad mitteeluruumid (nr 571—587). Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsusega rahuldati kaebus. Tallinna Linnavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Legislator headnote

AI generated

3-05-295/4 · Tallinna Ringkonnakohus: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

Keywords

AI generated
subjective law judicial determination of rights violation of party rights right of access in copyright experimental permit infringement of personality rights
AI generated
3-05-1167/4
Tallinnas Õismäe tee 118-15 asuvat Tallinna linnale kuuluvat ja Haabersti Linnaosa Valitsuse (edaspidi – Haabersti LOV) valitsemisele antud korterit kasutas alates 1976.
3-16-2169/6
Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2014 otsusega jõustus Tallinna Halduskohtu 07.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70232, kus tühistati Tallinna Linnavalitsuse 23.10.2013 korraldus nr 1455-k, millega jäeti rahuldamata I.
2-06-40006/9
Viru Maakohtule 28. detsembril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvas korteris. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.12.2006 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 2 677,32 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata.
4-23-1120/7
ebaseadusliku sissetungimise või 2) lahkumisnõude ebaseadusliku täitmata jätmise.
2-08-85994/7
11.05.1999 Tallinna notar Heli Mõttus büroos sõlmitud ostu-müügilepinguga (kantud notariaalregistrisse xxx) müüs Tallinna linn V S’ile Tallinnas Xxx asuvas elamus korteri nr 6, mis moodustab xxxmõttelist osa elamu üldpinnast (tl 14-15). Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna Linnakomisjoni otsusega loeti xxx, endisel kinnistul nr xxx asunud ehitised ja krunt omandireformi objektiks, mis kuulus õigusvastase võõrandamise ajal G F ’ile ning vara osas tunnistati õigustatuks subjektiks hageja (tl 7).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Lilianne Aasma ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-295 Haldusasi

R. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 2001. a korralduse nr 2108-k lisa p 10 ja 28. novembri 2001. a korralduse nr 5091-k lisa p 1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsus Menetlustoiming AS * (likvideerimisel) taotlus kolmanda isikuna protsessi kaasamiseks

RESOLUTSIOON

Rahuldada taotlus ja kaasata kolmanda isikuna protsessi AS * (likvideerimisel).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. K. esitas kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 2001. a korralduse nr 2108-k p 10 ja 28. novembri 2001. a korralduse nr 5091-k lisa p 1 tühistamiseks. Nimetatud osas otsustati korraldustega kanda hooneregistrisse Tallinnas * asuvad mitteeluruumid (nr 571—587). Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsusega rahuldati kaebus. Tallinna Linnavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

2. AS * (likvideerimisel) esitas taotluse menetlusse kaasamiseks, kuna kohus on otsustanud tema õiguste ja vabaduste üle isikut menetlusse kaasamata. Taotleja kasutas vaidlusalust mitteeluruumi juba enne eluruumide erastamist ja on vaidlusaluse mitteeluruumi erastamise õigustatud subjekt, soovides seda erastada.

Tallinna Linnavalitsuse vastuses toetatakse taotlust.

R. K. vastuses leitakse, et vaidlusalused rendipinnad erastati korteriomanikele 1994.—1995. aastal. Erastamise ajal kehtivate seaduste kohaselt mitteeluruumidena erastatavaid pindasid elamus ei olnud. Elamu üldkasutatavate abiruumide kasutamine üürilepingute alusel ei saanud muuta nimetatud ruumide õiguslikku staatust, kusjuures ei oma tähtsust asjaolu, et huvitatud isik kasutas vaidlusaluseid ruume enne eluruumide erastamist. Selliste ruumide kasutamise

3-05-295 2(2) kord pärast nende erastamist korterite üürnikele oli reguleeritud mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 lg-ga 3. Seega ei ole huvitatud isik vaidlustatud ruumide erastamise õigustatud subjekt ja tema õiguste ega vabaduste üle asja arutamisel ei otsustata. Samuti põhjustaks kolmanda isiku kaasamine kohtuasja venitamise ja rikuks oluliselt kuuekümne kolme korteriomaniku huve, õigusi ning vabadusi. Vaidluse tõttu on peatatud korteriomandite seadmine ja korteriomanikel ei ole võimalik vabalt oma vara käsutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg 3 p 1 kohaselt kaasatakse kolmas isik menetlusse, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

Ringkonnakohus leiab, et aktsiaselts tuleb käesoleval juhul kaasata kolmanda isikuna menetlusse, sest vaidlustatud haldusaktide tühistamine võib MEES § 2 lg 2 kohaselt mõjutada aktsiaseltsi õigust erastada mitteeluruume. Halduskohus on küll leidnud, et täiendavalt erastatavaid mitteeluruume elamus ei eksisteeri, kuid mitteeluruumide olemasolu ongi käesolevas asjas vaidlusalune küsimus ja aktsiaseltsil sellest küsimusest puudutatud isikuna peab olema õigus vaidluses kaasa rääkida.

Lilianne Aasma Ivo Pilving Silvia Truman