2-06-5207/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-06-5207

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2006. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-06-5207 Tsiviilasi AS EMT hagi Vxxxxxxx Jxxxx vastu võlgnevuse summas 2252.48 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja esindaja: Helena Purga, Lindorff Eesti AS Kostja: Vxxxxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kostja viibib kinnipidamiskohas Murru Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

AS EMT hagi Vxxxxxxx Jxxxx vastu rahuldada.

Mõista välja Vxxxxxxx Jxxxxxx AS EMT kasuks 2252.48 (kaks tuhat kakssada viiskümmend kaks ) krooni ja 48 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 1126.24 krooni moodustab põhivõlg ja 1126.24 krooni viivis.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus:

Kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kohtule kirjalikult.

2 (3) Kostja vastas kohtule (tl.34). Kostja tunnistab hagi, kuid palub pikendust võla tasumiseks märtsini 2007. Kostja viibib kinnipidamiskohas ja vabaneb detsembris 2006. Ta soovib peale vabanemist tööle asuda ja siis võla tasuda EMT-le. Praegu tal võla tasumiseks vajalikku summat ei ole ja tema ema ei pea hakkama tema võlgu tasuma.

Kohus väljastas kostja vastuse hagejale, küsides hageja seisukohta võla tasumise ajatamise kohta. Esmalt väljendas hageja, et kinnipidamiskohas viibimine ei ole õigustus võla mittetasumisele. Hageja teisest vastusest nähtub, et ta on püüdnud kostjaga juba varem kompromissi sõlmida. Hageja on seisukohal, et kostja viibimine kinnipidamiskohas ei ole piisavaks põhjuseks, et võimaldada kostjale võla tasumist alates 2007.a. märtsikuust.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata eelmenetluses TsMS § 440 lg 1, 3 alusel, kuna kostja võtab hagi õigeks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kirjalikus vastuses on kostja taotlenud võla tasumise ajatamist, mis õiguslikult kujutab endast TsMS §- s 445 osutatud otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS §

208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Hageja ei ole pidanud võimalikuks sõlmida kostjaga kompromissi tingimustel, mis sobivad kostjale. Hageja on viivisearvutuse esitanud hagi esitamise kuupäevani. Olukord, kus võla tasumine lükkub veelgi edasi, annab aluse täiendavaks viivisearvutuseks. Neil põhjustel ei saa kohus otsustada, et hageja poolt esitatud nõue, mis sisaldab viivisearvutust kuni hagi esitamiseni, tasutakse rohkem kui pool aastat hiljem. Esitatud hagist ja lisadest nähtub, et kostja võlg on tekkinud juba aastal 2003, seega ammu enne kostja minekut kinnipidamiskohta. Seetõttu võla tasumise tähtaja kindlaksmääramine ajale pärast kostja vabanemist ei ole õigustatud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal.

TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS §

138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 440 lg.1, lg.3, § 444; § 436. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik:

3 (3)