3-06-1270/4 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise, Oliver Kask ja Ivo Pilving

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2006, Tallinn

Haldusasja number

3-06-1270

Haldusasi

P. P. kaebus Sisekaitseakadeemia rektori

08.05.2006 käskkirja nr 5-8/171 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrus

Menetluse alus

P. P. määruskaebus

ringkonnakohtus

RESOLUTSIOON

Jätta P. P. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrus

haldusasjas nr 3-06-1270 muutmata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa tulenevalt HKMS § 12 lg 5 teisest lausest edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sisekaitseakadeemia õppeprorektori rektori ülesannetes 08.05.2006 käskkirjaga nr 5-

8/171 määrati Sisekaitseakadeemia politseikolledži üliõpilasele P. P.le distsiplinaarkaristuseks

eksmatrikuleerimine.

2. P. P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles nimetatud käskkirja tühistamist ja

esialgse õiguskaitse korras käskkirja kehtivuse peatamist. Esialgse õiguskaitse taotluse

põhjenduste kohaselt võib vaidlustatud käskkirja täitmise peatamata jätmise korral kaebajal

tekkida

õppetöös

sedavõrd

suur

mahajäämus,

mis

võib

anda

eraldi

aluse

tema

eksmatrikuleerimiseks; sellisel juhul osutuks võimatuks kaebajale positiivse kohtuotsuse täitmine

selles kohtuasjas.

3. Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt õpib kaebaja kaebusest nähtuvalt 3. kursusel, samas võib

kohtuvaidluse peale kolmes kohtuastmes kuluda mitu aastat. Seega võib kaebuse esitaja

vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamise korral juba käesoleva kohtuvaidluse kestel

politseikolledži lõpetada ning saavutada sellega oma eesmärgi, kusjuures kaebuse rahuldamata

jätmine kaebuse esitaja õigusi enam ei mõjutaks. Avalikes huvides poleks olukorra tekitamine,

kus kaebuse esitaja saavutaks oma eesmärgi juba esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisega

3-06-1270

ning hilisem negatiivne kohtulahend omaks üksnes deklaratiivset toimet. Kohus leidis ka, et

kaebajale positiivse kohtulahendi korral ei takista tal miski jätkata õpinguid politseikolledžis

sealt, kus need eksmatrikuleerimise tõttu pooleli jäid. Kaebaja põhjendus mahajäämusest

tingitud eksmatrikuleerimise ohu kohta ei ole tõsiseltvõetav; mahajäämuse likvideerimine ja

heade õpitulemuste saavutamine sõltub kaebaja enda tahtest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. P. P. määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Määruskaebuse esitaja väitis, et kohus oleks käesoleva

taotluse lahendamisel pidanud lähtuma kaebuse perspektiivile antud hinnangust, kuid kaebuse

perspektiivi kohus ei hinnanud. Käesolevas asjas esitatud kaebus ei ole perspektiivitu, sest

distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti kaebaja õigust heale haldusele. Määruskaebuse esitaja

väitis ka, et kohus pole selgitanud välja, millised tagajärjed kaasneksid kohtuasja pooltele esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamise või mitterahuldamisega. Kohus pole põhjendanud, mis ohtu

kujutaks avalikkusele kaebaja poolt oma õpingute lõpuleviimine kohtuvaidluse ajal. Õppetööst

sunnitud eemaloleku ajal minetab kaebaja juba omandatud teadmisi. Positiivne kohtuotsus ei

korvaks kaebajale kahe aasta õpingutest eemalviibimisega tekitatud kahju (minetatud teadmised,

takistus töötada omandatud erialal).

5. Sisekaitseakadeemia ei ole määruskaebuse kohta kohtule seisukohta edastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 121 lg 2 ja lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega

peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse

täitmine raskendatud või võimatu. Eelnevast tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks

on kohtumenetluse ajal kaebuse esitajale vaidlustatud haldusakti täitmisest selliste negatiivsete

tagajärgede tekkimise oht, mida kaebuse suhtes tehtava positiivse kohtulahendiga ei oleks

võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada. Ka sellise aluse esinemisel ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine HKMS § 122 lg 2 kolmanda lause kohaselt põhjendatud, kui selle vastu kõneleb

ülekaalukas avalik huvi. Esialgse õiguskaitse poolt ja vastu kõnelevate huvide kaalukuse

hindamisel on asjakohane arvestada ka kaebuse eduväljavaateid.

7. Määruskaebuse väide kaebaja eksmatrikuleerimise ohu kohta tema mahajäämise tõttu on

liialdatud, sest õppetööst eemalviibimise (k.a. veebruaris-märtsis kokku 18 „loengupaarist"

puudumise) tõttu eksmatrikuleeritud kaebuse esitaja leiab ise muuhulgas, et senine õppetööst

eemalviibimine ei takista tal õppevõlgnevuste likvideerimist (vt seletuskiri politseikolledži

direktorile tl 13) ning temale teadaolevalt ei ole õppetööst tunduvalt kauem eemalviibimine

takistanud isikuid lõpetamast näiteks Tartu Ülikooli edukalt ja nominaalsest õppeajast mitmeid

aastaid hiljem (vt. määruskaebus). Kaebuse rahuldamise korral on kaebuse esitajal võimalik

poolelijäänud õpinguid jätkata. Samas on usutav, et õppetööst pikemaajaline eemalviibimine

võib kaebuse esitajale põhjustada märkimisväärseid raskusi õpingute jätkamisel. Vaidlustatud

haldusakti kehtivusest tulenev arvestatav negatiivne tagajärg kaebajale, mida kaebuse

rahuldamine ei korvaks, seisneks ka tema kõrgkooli lõpetamise edasilükkumises aasta või paari

võrra.

8. Juhul, kui kaebuse esitaja viib vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamise ajal õpingud

Sisekaitseakadeemias edukalt lõpule, ei mõjutaks esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse

2(3)

3-06-1270

lõppemine enam kaebuse esitaja õiguslikku seisundit. Sellega kaotaks vastustaja vaatamata

kaebuse põhjendamatuks osutumisele lõplikult võimaluse rakendada vaidlustatud käskkirjas

õppedistsipliini tagamiseks ettenähtud meedet. Seega võib esialgse õiguskaitse kohaldamine

avalikku huvi kahjustada pöördumatult.

9. Kuigi käesolevat kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, on selle eduväljavaated

siiski tagasihoidlikud. Asja materjalidest nähtuvalt võib kohus vaidlustatud käskkirja

õiguspärasuse hindamisel piirduda kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrollimisega. Käskkirjas

on toodud selle andmise aluseks olnud faktilised asjaolud ja kaalutlused. Vaidlus puudub

käskkirja andmise aluseks olnud faktilistes asjaoludes (õppekorralduse rikkumine). Käskkirjast

ei nähtu, et valitud distsiplinaarkaristuse rangus oli ilmselt mittevastav süüteo asjaoludele ning

karistuse määramisel ületati diskretsiooni piire. Samuti ei ilmne käskkirjast ning kaebuse

väidetest käskkirja muud olulist kaalutlusviga (tuginemine asjassepuutumatutele asjaoludele,

oluliste asjaolude arvestamata jätmine, vastuolu diskretsiooninormi eesmärgi või haldusõiguse

üldpõhimõtetega).

Kaebuse

väide,

et

vaidlustatud

käskkirja

andmisel

ei

järgitud

Sisekaitseakadeemia rektori käskkirjaga kinnitatud distsiplinaarvastutuse rakendamise korras

sisalduvat nõuet enne eksmatrikuleerimisotsuse tegemist küsida üliõpilasesinduse seisukohta,

pole määrava tähtsusega seetõttu, et kaebuses ei ole näidatud, kuidas mõjutas nimetatud

menetluslik

rikkumine

asja

sisulist

otsustamist,

nt

milline

oluline

asjaolu

võis

distsiplinaarkaristuse määrajal jääda selle tõttu välja selgitamata.

10. Punktis 8 ja 9 toodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmine on põhjendatud. Seetõttu ei anna määruskaebuse väited alust halduskohtu

vaidlustatud määruse muutmiseks.

3(3)