2-02-54/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-02-54

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

9. august 2006.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-02-54 (endine nr: 2-10925/04) Tsiviilasi J.P K hagi M.K-L´i vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: J-P.K - hageja lepinguline esindaja: advokaat Ingrid Kullerkann (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid; asukoht Veetorni 4, Tallinn) - kostja: M.K-L - kostja lepinguline esindaja: advokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko; asukoht Kentmanni 24, Tallinn) - eestkosteasutus: Viimsi Vald Viimsi Vallavalitsuse Sotsiaalameti kaudu (asukoht Nelgi tee 1, Viimsi vald, Harjumaa)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte poolt kohtule esitatud kompromissleping (poolte kokkulepe), millega hageja ja kostja on leppinud ema M.K-L juures elava poja A.K suhtlemiskorras isa J- P.Kukkonen´iga kokku alljärgnevalt:

1.1. A.K suhtlemine isaga:

1.1.1. Iga teine nädalavahetus (neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni, alates 09. märts 2006.a). 1.1.2.Üle nädala üks õhtu (poolte eelneval kokkuleppel, tööpäevadel (v.a reede), alates 13.

märts 2006.a). 1.1.3.Suvisel koolivaheajal vähemalt 28 kalendripäeva (poolte eelneval kokkuleppel, alates suvi 2006.a). 1.1.4.Sügisene koolivaheaeg (alates sügis 2006.a). 1.1.5.Talvisest vaheajast pool (2006.a jõulud veedab laps ema juures). 1.1.6.Kevadine koolivaheaeg üle aasta (alates märts 2006.a).

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-02-54 (endine nr: 2- 10925/04) J-P.K hagis M.K-L´a vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

3. Teha käesolev kohtumäärus avalikult teatavaks Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu

9. augustil 2006.a ning toimetada kohtumääruse ärakiri hagejale ja kostjale kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik 28.02.2002.a kohtule esitatud hagis palus hageja lahutada poolte abielu ja määrata nende ühise poja A.K elukohaks hageja elukoht. 19.02.2003.a kohtule esitatud hagis palus hageja määrata pooltel lapsega suhtlemisekord kindlaks selliselt, et kuni A.K kooliminekuni 01.09.2005.a suhtlevad vanemad lapsega kordamööda kahe nädala kaupa. Nimetatud kaks hagi liideti ühte menetlusse. 28.05.2002.a esitas kostja vastuhagi, milles palus määrata lapse elukohaks ema M. K-L elukoht, määrata kindlaks hageja ja lapse suhtlemise kord ning mõista vastaspoolelt vastuhagi esitaja kasuks välja elatis 10 800 krooni kuus ühise poja A.K-i ülalpidamiseks.

Tallinna Linnakohtu 26.11.2003.a otsusega lahutati poolte abielu, samuti andis kohus kostjale tagasi abielueelse perekonnanimi „Lehtmets“. 23.10.1997.a sündinud poja A.K elukohaks määras kohus isa J-P.K elukoha ning jättis rahuldamata kostja vastuhagi elatise saamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2004.a otsusega tühistati kostja apellatsioonkaebuse alusel Tallinna Linnakohtu 26.11.2003.a otsus osas, millega A.K elukohaks määrati J.-P.K elukoht. Ringkonnakohus määras sama otsusega A.K elukohaks ema M.K-L elukoha. Samuti tühistas ringkonnakohus oma otsusega linnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata M.K-L nõue J- P.K vastu elatise saamiseks lapsele ja lõpetati nõude osas menetlus seoses M.K-L loobumisega nõudest. Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõude osas saatis ringkonnakohus asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata.

Hageja kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale jättis Riigikohus 15.12.2004.a määrusega menetlusse võtmata.

14.03.2006.a esitasid poolte lepingulised esindajad Harju Maakohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Ühtlasi paluvad pooled kompromissi kinnitamisel asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromisslepingust nähtuvalt on pooled leppinud ema M.K-L juures elava poja A.K suhtlemiskorras isaga kokku alljärgnevalt.

A.K suhtlemine isaga:

1. Iga teine nädalavahetus (neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni, alates 09. märts 2006.a).

2. Üle nädala üks õhtu (poolte eelneval kokkuleppel, tööpäevadel (v.a reede), alates 13. märts 2006.a).

3. Suvisel koolivaheajal vähemalt 28 kalendripäeva (poolte eelneval kokkuleppel, alates suvi 2006.a).

4. Sügisene koolivaheaeg (alates sügis 2006.a).

5. Talvisest vaheajast pool (jõulud 2006.a ema juures).

6. Kevadine koolivaheaeg üle aasta (alates märts 2006.a).

Kompromisslepingu (poolte kokkuleppe) on allkirjastanud poolte lepingulised esindajad I.K ja A.K.

Kohtu poolt 08.06.2006.a ära kuulatud A.K seletas, et tal on isaga head suhted ning et ta kohtub isaga üle kahe korra kuus. Tavaliselt veedab A.K isaga mõned nädalavahetused. Samuti märkis A.K, et soovib elada koos emaga ning otsustada isa juurde mineku aegade üle ise.

Kohtu järelepärimisele 16.06.2006.a saadetud vastuses teatab eestkosteasutusena kaasatud Viimsi Vald (Viimsi Vallavalitsuse Sotsiaalamet), et aktsepteerib A.K suhtlemiskorda oma isa J- P.K-ga nagu see on kompromisslepingus esitatud. 09.06.2006.a toimunud vestluses kinnitas hageja eestkosteasutusele, et tema kokkusaamised poeg A.K´ga on toimunud kokkuleppe kohaselt (2006.a märtsist alates). Kõnealune kokkuleppe on sõlmitud pooli rahuldavalt ning selle muutmist ei pea eestkosteasutus põhjendatuks.

Määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et käesoleval juhul vastab poolte poolt esitatud kompromissleping (poolte kokkulepe) seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Tulenevalt 16.06.2006.a (postitamise kuupäev) esitatud kirjalikust arvamusest eestkosteasutus kompromissi kinnitamiseks takistusi ei näe. Samuti nähtub A.K seletusest soov emast lahus elava isaga suhelda. Tulenevalt eeltoodust kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetamisele.

Juhindudes TsMS § 168 lg-s 3 sätestatust, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Indrek Parrest kohtunik