2-06-13829/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-13829

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 04.august 2006. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-06- 13829 Tsiviilasi OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti välja kuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/Võlgnik OÜ (likvideerimisel) esindaja likvideerija J.M. Ajutine pankrotihaldur R.P

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ (likvideerimisel) suhtes algatatud pankrotimeentlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

2. Avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. Ajutisel pankrotihalduril R.P viia läbi OÜ likvideerimismenetlus, misjärel vabastada R.P ajutise pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata ajutise pankrotihalduri R.P halduri tasuks 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni ja kulude katteks 800 (kaheksasada) krooni, mis tasuda riigi vahenditest R.P arveldusarvele nr. 1102248390 AS Hansapank .

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

Menetluse käik Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles palus algatada enda pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. Kohtu 05.05.2006.a määrusega algatati avaldaja võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks määrati R.P. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, millest nähtub, võlgnikul oli likvideerimismenetluse alustamisel vara 49 krooni ja võlgasid 354 889 krooni. Võlgniku majandustegevust ei ole toimunud juba alates 2003. aastast ja sisuliselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu juba 2002.a lõpus. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur leidis, et pankrotimenetluse jätkamine ei ole mõttekas, kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja seetõttu on otstarbekas lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtuistungil jäid likvideerija ja ajutine pankrotihaldur varem esitatud seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lõike 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pärast pankrotiavalduse läbivaatamist pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu sama seaduse § 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutine pankrotihalduri aruandest nähtub, et 2002.a lõpuks oli võlgniku bilansimaht 70 208 krooni, sealjuures põhivara 4217 krooni ja käibevara 65 991 krooni, kohustusi võlausaldajate ees oli 354 819 krooni. 2003.a lõpuks oli bilansimaht 25 433 krooni, sealjuures põhivara 2017 krooni ja käibevara 23 416 krooni, kohustusi võlausaldajate ees oli 354 831 krooni. 2004.a lõpus oli bilansimaht 3016 krooni, kohustusi võlausaldajate ees oli 354 831 krooni. 2003.a lõpus omanikud konstateerisid, et puudus sisuline majandustegevus ja 2004.a aastaks nad seda ka ei planeerinud. 2004.a lõpus omanikud planeerisid 2005.aastaks äriühingu likvideerimise, mis algatati 10.03.2005.a.

Likvideerimise algatamise ajal oli võlgnikul vara 49 krooni, kohustusi võlausaldajate ees 354 889 krooni. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgnikul täitmata kohustusi 311 317 krooni ja vara puudus. Suurimad võlausaldajad on AS (102 642 krooni), Priit Kala (78 984 krooni) ja A.L (76 314 krooni). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt ja pikaaegselt maksejõuetu. Juba alates 2002.a lõpust on võlgniku kohustused ületanud mitmekordselt tema vara ja alates 2005.a esimesest poolest vara sisuliselt puudus. Likvideerimismenetluse käigus on suudetud võlgnevust veidi vähendada, kuid siiski on võlgniku kohustused võlausaldajate ees suured.

Võlgnikule kuulunud arvestava väärtusega vara, kinnistu, on müüdud 12.03.2002.a õiglase hinna eest samuti kohustuse katteks. Muu vara võlgnikul puudub ja puuduvad vara tagasivõtmise võimalused. Ajutine pankrotihaldur leidis, et kuna võlgnikul puudub igasugune vara, siis puuduvad tal ka vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Seetõttu tuleb lõpetada pankrotimenetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu kooskõlas PankS § 29 lg 1. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja halduri aruandega, leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas ilmselt äriplaani ebaõnnestumine, mille tagajärjel ei suudetud täita kohustusi võetud laenu teenindamisel. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul vara, millelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puudub reaalne võimalus tagasivõitmise korras pankrotivarasse rahalisi vahendeid hankida. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Kohus leiab, et pankrotivarast ei jätku ka pankroti eelmenetluse kulude katteks. Seega tuleb OÜ-u (likvideerimisel) suhtes algatatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, kuigi võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS §

29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutisel halduril viia läbi OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetlus.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamõistmiseks summas 6700 krooni, millest kulutused on 800 krooni. Kohus leiab, et halduri taotlus vastab justiitsministri 18.12.2003. määruse nr 71 § 2 lg 8 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu koosseisule ja määradele. Asja menetluse käigus ei selgunud isikut, kellel oleks huvi maksta kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatisraha. Seetõttu tuleb ajutise pankrotihalduri taotlus rahuldada ja talle tasu maksta riigi vahenditest.

Maimu Laumets Kohtunik