2-06-2808/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-2808

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Madis Kägu

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X hagi Y vastu 3700 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: X

• kostja: Y

Menetlus

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y võlg 3700.- krooni (kolm tuhat seitsesada krooni) X kasuks.

Väljamõistetud summa tasuda X kontole nr 221027608109 Hansapangas.

3. Jätta menetluskulud Y kanda.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Tartu

Maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid; posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale raha võlgu. Lubadustest hoolimata ei ole kostja

raha tagastanud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 3700 krooni (tl 2, 10).

Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse

nõude ning kohtukutse kätte 26.05.2006 (tl 16-30). Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult

vastama, samuti ilmuma kohtuistungile. Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud. 07.06.2006

kohtuistungile ei ilmunud ei hageja ega kostja.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

käesolevas

seadustikus

sätestatud

üldisi

menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Arvestades hagihinda ning senist

menetluse käiku, peab kohus otstarbekaks menetleda hagi lihtsustatud korras ja võimalikuks

teha kohtuotsuse.

Hagiavaldusest, kostja kirjadest ja lisatud arvestusest (tl 2, 3, 4, 10) nähtuvalt andis hageja

kostjale perioodil 1999-2001 tähtajatult laenu ning kostja ei ole lubadustest hoolimata kogu

raha tagastanud. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.

VÕSRS § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates

1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS

§ 12 lg 2 kohaselt ei välista ega piira VÕSRS § 12 lg 1 sätestatu lepingupoolte õigusi ja

kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002; kestvuslepinguga seotud asjaoludele või

toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool

(laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või

liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse

koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Riigikohus on 29.04.2002 otsuses

kohtuasjas nr 3-2-1-54-02 asunud seisukohale, et kuna hageja ei vaidlusta raha saamist, siis ei

too kirjaliku vormi järgimata jätmine (TsK § 273) kaasa laenulepingu tühisust.

VÕS § 398 lg 1 näeb ette, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja

nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist; nii laenuandja kui laenusaaja võivad

tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1

sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja võla 3700 krooni.

Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda.

Kohtunik