Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-06-4839/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.06.4839.25103 AI generated

2-06-4839/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-4839/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada poolte suhtest 27.01.2002.a. sündinud A.M põlvnemise kostjast. Pooled elasid koos vabaabielus 1999.a. hageja korteris. Poolte suhted olid head, kuni hageja sai teada, et ta on rase, vaatamata sellele jätkasid pooled kooselu. Lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, kuivõrd kostja on keeldunud lapse registreerimisest oma nimele. Poolte suhted jätkusid ka pärast lapse sündi, kostja hoolitses poja eest. Pooled elasid koos kuni 2003.a. Pärast seda jättis kostja pere maha ega osale enam lapse kasvatuses ja ülalpidamises.

Legislator headnote

AI generated

2-06-4839/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: juuni 2006.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja O.M, kostja A.O. Resolutsioon Hagi rahuldada.

Keywords

AI generated
right to know one's parentage action to contest paternity acknowledgment of a child determination of legal heir proof of statelessness hearing of a parent
AI generated
2-09-9057/55
Hagi rahuldada põlvnemise tuvastamise nõude osas täielikult ning elatise nõude Tuvastada, et laps S K (isikukood: xxx) põlvneb kostjalt A S (isikukood: xxx).
2-20-906/18
RESOLUTSIOON 1.Lõpetada menetlus M S hagis V T vastu põlvnemise nõudes läbi vaatamata jätmisega.
2-20-1744/10
M. K. esitas 03.02.2020. a kohtule hagiavalduse T. - J. T. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud laps T. ei põlvne kostjast T. - J. T. . Hagiavalduse kohaselt algas poolte suhe 2016. aasta sügisel. Poolte vahelised suhted kujunesid keerulisteks, vahepeal elati lahus, siis jälle koos ning sel kokku-lahku elamise
2-07-34432/28
Viru Maakohtule 06. septembril 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja aastatel 2005 kuni 2006 koos. Hagejal sündis xxx poeg xxx. Hageja väitel keeldus kostja last registreerimast ning lõpetas hagejaga suhtlemise. Hageja ütluste kohaselt kanti lapse sünniakti poja isa eesnimi ja perekonnanimena hageja perekonnanimi. Kostja lapse vastu kunagi huvi tundnud ei ole ning mingit abi lapse ülalpidamiseks ei osuta. Hageja teatab, et ta ei tööta, sest laps on veel liiga väike. Hagejal on töövõime kaotus 40%. Hageja sissetulekuks on pension 1573 krooni kuus, mis kulub hageja raviks, ning vanematoetus 2374 krooni kuus ja peretoetus 600 krooni kuus. Hageja väitel kostja vabatahtlikult vanema kohustusi ei täida.
2-20-9164/20
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2020.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada poolte suhtest 27.01.2002.a. sündinud A.M põlvnemise kostjast. Pooled elasid koos vabaabielus 1999.a. hageja korteris. Poolte suhted olid head, kuni hageja sai teada, et ta on rase, vaatamata sellele jätkasid pooled kooselu. Lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, kuivõrd kostja on keeldunud lapse registreerimisest oma nimele. Poolte suhted jätkusid ka pärast lapse sündi, kostja hoolitses poja eest. Pooled elasid koos kuni 2003.a. Pärast seda jättis kostja pere maha ega osale enam lapse kasvatuses ja ülalpidamises.

KOSTJA VASTUVÄITED

Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistab, et A.Mpõlvneb kostjast. Kostja ei nõustu teiste hagiavalduses toodud asjaoludega. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole pooled kunagi koos elanud. Pooltel oli küll suhe, kuid kostja pole kunagi hagejale lubanud kooselu ega tahtnud hagejaga lapsi. Kostja on juba abielus ning tal on hea perekond ja armastatud Kohtuasja number 2-06-4839

Otsuse kuupäev

30. juuni 2006.a.

Kohtunik Tiia Mõtsnik

Kohtuasi O.M hagi A.O vastu põlvnemise tuvastamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

12. juuni 2006.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja O.M, kostja A.O. Resolutsioon Hagi rahuldada.

Tuvastada, et A.M põlvneb A.O Menetluskulud jäävad täies ulatuses A.O’i kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

laps. Seda, et tal on sündinud poeg, sai kostja teada alles kaks kuud pärast poja sündi ning siis olid juba kõik formaalsed protseduurid sünnitunnistuse osas juba lõpetatud. Kostja toetas hagejat lapse ülalpidamisel esimese aasta kestel pärast lapse sündi, kuid siis hageja teatas, et tahab korraldada oma isiklikku elu ja keeldus kostja abist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohtuistungil jäi hageja põlvnemise tuvastamise nõude juurde, kostja nõustus sellega, et A.Mpõlvneb kostjast.

Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus isiku põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 38 lg

3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

Kohus leiab, et kostja õigeksvõtuga on tõendatud, et A.Mpõlvneb kostjast. Seega kuulub hagi põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldamisele.

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tiia Mõtsnik Kohtunik