3-05-367/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-367

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus Indrek

Paukštys 28.06.2006. a Tallinn

3-05-367 (endine nr 3-660/2005)

I.S.i kaebus Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a

käskkirja nr 337-k ,,Kinnipeetava I.S.'i tingimisi enne

tähtaja

lõppemist

vangistusest

vabastamise

avalduse

menetluse lõpetamine" tühistamiseks ja I.S.i avalduse

uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

13.05.2006.a

Kaebaja I.S., esindaja advokaat Indrek Västrik Vastustaja

Tallinna Vangla, esindaja Angela Heinsaar

Jätta I.S.i kaebus rahuldamata

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30

päeva

jooksul,

arvates

kohtuotsuse

kuulutamisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud

halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul

kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada,

kui

teate

esitamise

tähtaja

jooksul

esitatakse

apellatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkirjaga nr 337-k ,,Kinnipeetava I.S.'i

tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse menetluse lõpetamine" jäeti

Igor Seleznovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avaldus rahuldamata ja

lõpetati menetlus (tl 4-5, 51-52).

2. Kaebaja esitas 20.05.2005.a kohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkirja

nr 337-k tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja ennetähtaegselt vabastamise

\IO

taotlust uuesti läbi vaatama ning esitama kohtule esildis kaebaja enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamiseks (tl 2-3, 15-17).

3. Tallinna Halduskohtu 20.10.2005.a määrasega võeti I.S.i kaebus menetlusse (tl 19).

4. Kohtuistungil 13.05.2006.a kaebaja täpsustas kaebust taotledes Tallinna Vangla direktori

11.05.2005.a käskkirja nr 337-k tühistamist ja I.S.i avalduse uueks läbivaatamiseks

kohustamist (tl 105).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõikele 2 ja §-le 54,

kuna vastustaja on jätnud arvestamata järgmiste asjaoludega:

Kaebaja ei ole kunagi toime pannud vägivaldseid kuritegusid ning alates 2002.a ei ole kaebaja

kuritegusid toime pannud. Kaebaja ei ole juba pikka aega toime pannud distsipliinirikkumisi, mis

näitab tema käitumise ja suhtumise muutumist, mis annab alust arvata, et kaebaja tegeleb

õiguskuulekaks eluks valmistumisega. O.K. garanteerib kaebajale elukoha aadressil Koskla

XX, Tallinn ja osutab kaebajale abi (sh materiaalset) ühiskonda sisseelamiseks. Kaebajal on

positiivne iseloomustus, täitnud individuaalse täitmiskava ning lisaks sellele on kaebaja

muutunud usklikuks.

6. Vastustaja ei palub see jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited:

Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on kaebajat kohtulikult karistatud kuuel korral

aastatel 1996-2002. Hetkel kannab kaebaja karistust I astme kuriteo eest. Alates 1999-2002 on

kaebaja kinnipidamisasutuses korduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud. Ainuüksi asjaolu, et

kaebuse esitajat ei ole viimasel ajal distsiplinaarkorras karistatud, ei tähenda, et menetluse

lõpetamine ei olnud õiguspärane, kuna otsuse tegemisel tuleb arvestada ja kaaluda kõiki

asjaolusid kogumis. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega kohtule vabastamiseks esitamisel peab

vangla direktor olema veendunud kinnipeetava soovis edaspidi õiguskuulekalt käituda, kuid

antud juhul ei ole vastustaja veel sellisele seisukohale jõudnud. Käskkiri on kooskõlas

õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi

menetlus- ja vormi vigu.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud

kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata

järgnevatel põhjendustel.

7.1 Vangistusseaduse § 76 lõike 1 kohaselt võib vangla direktor vastavalt karistusseadustiku

sätetele teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vastavalt sama

paragrahvi lõikele 2 arvestatakse kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

individuaalse täitmiskava täitmist ja kinnipeetavat iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud

isiklikus toimikus.

7.2 Justiitsministri 29.11.2000.a määrase nr 56 ,,Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord" § 1 lõike 1 kohaselt otsustab vangla

direktor kohtule ettepaneku tegemise vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja

lõppemist, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on

võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt.

7.3 Otsuse tegemisel on direktoril õigus hinnata konkreetset situatsiooni asjaolude kogumis oma

siseveendumuse alusel. Direktorile on antud väga lai kaalutlusõigus, kus ta peab jõudma

järeldusele, kas kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab

jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kuna tegemist on direktori kaalutlusõigusega, siis tuleb lähtuda

HMS § 4 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve.

Otsustamaks kinnipeetava enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks esitamine, peab

vangla direktor justiitsministri määruse nr 56 § 1 lõike 2 kohaselt arvesse võtma toimepandud

kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust, hindama, kuidas on kinnipeetav käitunud

vanglas, kui tõhusalt valmistub kinnipeetav õiguskuulekaks elamiseks vabaduses, võrdlema

ühiskonna tegelikke võimalusi ja kinnipeetava isiklikku võimekust asuda vabanedes oma kavade

kohaselt elama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib direktor loetletud teguritele arvestada ka

muid tegureid. Tallinna Vangla direktor on leidnud kõiki nimetatud asjaolusid kaaludes, et

varasem karistatus võib olla sedavõrd kaalukaks teguriks, mistõttu teatud juhtudel kaalub ta üle

muud positiivsed näitajad nagu töö- ja elukoha olemasolu, tugiisikud ning distsiplinaarkaristuse

puudumise.

7.4 Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on kaebajat kohtulikult käristatud mitmel

korral. 1996.a mõisteti isik süüdi salajases varguses ning avalikus varguses. 1997.a mõisteti isik

süüdi avalikus varguses. Samal aastal mõisteti isik süüdi salajase varguse katses. Tartu Maakohtu

28.09.2000.a otsusega mõisteti isik süüdi salajases varguses, avalikus varguses ning röövimises,

karistuseks määrati 8 aastat vangistust. Samuti mõisteti isik süüdi Pärnu Maakohtu 18.12.2002.a

otsusega avaliku korra raskes rikkumises, mis pandi toime relva või relvana kasutatava muu

eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjalidega ähvardades. I.S., kandes karistust

Pärnu Vanglas, helistas päästeteenistuse numbrile ning teatas, et Pärnu vanglas lõhkeb pomm.

Selle otsuse alusel kannab kaebaja Tallinna Vanglas 8 aasta 3 kuu ja 25 päevalist liitkaristust.

Tallinna Vangla direktor on andnud vaidlustatud käskkirjas oma hinnangu, mille kohaselt tuleb

antud juhul seada esikohale ühiskondlik huvi ning õiguskorra kaitse ning järjepidev

samaliigiliste kuritegude toimepanemine kaebaja poolt on väljendanud tema tegelikku suhtumist

kehtivasse õiguskorda ning karistused ei ole kaebajat seni mõjutanud seaduskuulekalt käituma.

7.5 Aastatel 1999-2002 on kaebaja kinnipidamisasutustes korduvalt distsiplinaarkorras

käristatud. Isik on sooritanud 8 distsiplinaarrikkumist, mis enamasti on seotud vanglaametnike

seaduslike korralduste eiramise ning päevakava rikkumistega.

Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajat ei ole viimasel ajal

distsiplinaarkorras karistatud, ei tähenda, et menetluse lõpetamine ei olnud õiguspärane, kuna

otsuse tegemisel tuleb arvestada ja kaaluda kõiki asjaolusid kogumis. Kuigi avalduse esitamise

hetkel ei omanud isik kehtivaid distsiplinaarkaristusi, iseloomustab eelnevalt määratud

distsiplinaarkaristuste hulk kinnipeetavat negatiivsest küljest ja isiku käitumisest vanglas

kogumis vangistuse perioodi vältel ei saa järeldada, et isikul on soov järgida kehtestatud

reegleid.

Asja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja alates karistuse kandmise algusest, so 17.05.1999.a

kuni aastani 2004 ehk üle 4,5 aasta senise kinnipidamise kestusest ei ole kaebaja pidanud

vajalikuks tähelepanu pöörata oma võimekuse arendamisele paremaks toimetulekuks vabaduses.

Kaebajal on 10 klassi haridust. 11.09.2001.a Ämari Vangla direktori poolt kinnitatud

täitmiskavas on märgitud, et kinnipeetav õppida ei soovi, mistõttu pole teda ka suunatud üld- või

kutsehariduse omandamisele või kursustele (tl 73). 27.04.2002.a Pärnu Vangla direktori poolt

kinnitatud iseloomustusest ilmneb, et I.S. ei ole olnud aktiivne osaleja sotsiaalosakonna

poolt pakutavatel loengutel (tl 80). 16.01.2004.a Maardu Vangla direktori poolt kinnitatud

kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on ta suunatud osalema kinnisvarahoodluse

alasele kursusele, mille ta läbis ajavahemikus 12.01.2004.a -03.06.2004.a ja viha juhtimise

kursusele, mis toimus 14.07.2004.a -30.08.2004.a (tl 81). Seega on kinnipeetav avaldanud oma

soovi hariduse omandamiseks alles aastast 2004.

7.6 Kohus leiab, et käskkirja põhjendused võimaldavad selle sisulist kontrollimist ning vangla

direktor on kaalunud otsuse tegemisel kõiki justiitsministri määruse nr 56 lõigetes 2 ja 3 loetletud

asjaolusid. Käskkirja teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Käskkiri on

kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning otsuse tegemisel ei esinenud

menetlus- ega vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist.

Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkiri nr 337-

k on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti,

kannab kohtukulud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema

enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud.

Indrek Paukštys

Kohtunik