3-06-234/5 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2006, Tallinn

Haldusasja number

3-06-234

Haldusasi

Kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamiseks

elamisloa taotluse läbivaatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2006 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. S. määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 28.aprilli 2006 määrus

käesolevas haldusasjas.

2. Saata asi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu ja peab olema

jõudnud ringkonnakohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D. S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti (KMA) otsus D.S. elamisloa andmisest keeldumise kohta ning kohustada KMA-d

tema taotluse läbi vaatama.

Tallinna Halduskohtu 06.02.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-234 jäeti kaebus käiguta, sest

kaebus oli esitatud vene keeles. Kohus oli seisukohal, et asjaolust, et kaebaja viibib

kinnipidamisasutuses, ei järeldu tõlketeenuse tellimise võimatus ega kaebaja maksejõuetus. Lisaks

on kaebajal tasumata riigilõiv ning kaebus ei olnud esitatud vastavalt protsessiosaliste arvule.

22.02.2006 esitas kaebaja taas venekeelse kaebuse, milles D.S. selgitas, et tal ei ole raha, et tasuda

tõlketeenuse eest ning maksta riigilõivu.

3-06-234

Tallinna Halduskohtu 15.03.2006 määrusega jäeti kaebus taas käiguta ning kohus leidis, et kaebajal

tuleb oma maksejõuetuse tõendamiseks esitada Ämari Vanglas kaebajale kuuluva isikuarve

väljavõte.

29.03.2006 esitas kaebaja halduskohtule venekeelse avalduse, millele oli lisatud Ämari Vangla poolt

väljastatud isikuarve väljavõte, mille kohaselt oli D.S. arvel raha ei ole.

05.04.2006 määrusega jättis halduskohus D.S. kaebuse taas käiguta.

Kaebuses esitatud taotlus ei ole selgelt väljendatud ja ei vasta HKMS § 6 nõuetele. HKMS § 10 lg 2

p 4 kohaselt tuleb kaebajal kaebuses märkida, millal kaebaja sai teada kaevatavast KMA otsusest,

millega kaebajale keelduti väljastamast elamisluba ning tulenevalt HKMS § 15 lg 3 on kaebaja

kohustatud oma väiteid kinnitama vastavate tõenditega. Et kohtul oleks võimalik kontrollida

vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja kaebuse tähtaegsust, tuleb kaebajal esitada kohtule kaevatav

haldusakt. Kaebaja on jätnud kaebuses märkimata asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke

haldusülesandeid täitva muu isiku nime ja ameti- või teenistuskoha, kelle haldusakti või toimingut

vaidlustatakse; samuti, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane ja milliseid

kaebaja subjektiivseid Õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab.

Tallinna Halduskohtu 28.04.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-234 kaebus tagastati. Kohus oli

seisukohal, et kuna kaebusest ega kaebuse täpsustusest ei nähtu, millist KMA otsust kaebuse esitaja

vaidlustab, puudub kohtul võimalus kaebus menetlusse võtta. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses ega

kaebuse täpsustuses märkinud, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane,

seetõttu ei ole kohtul võimalik uurimisprintsiibist tulenevalt ka eeldada, millist KMA haldusakti

kaebaja soovib vaidlustada. Samuti ei ole kaebuse esitaja märkinud, millal ta vaidlustatud otsusest

teada sai, ega esitanud selle kohta vastavaid tõendeid. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida

kaebuse tähtaegsust. Kaebuses ei olnud märgitud, milliseid kaebaja subjektiivseid Õigusi vaidlustatav

haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab ning kaebus oli esitatud ühes eksemplaris.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Määruskaebuses palub D. S. kohtul läbi vaadata esitatud paberid ning teha õiglane otsus

kaebaja vaidluses Kodakondsus-ja Migratsiooniametiga.

KMA keeldus D.S. elamisloa andmisest, sest kaebaja põhjendused olid alusetud. Kaebaja

selgitab, et ta ei ole jurist ning ei oska välja mõelda põhjuseid ja neid sõnastada. Kaebaja kirjutab

nii, nagu asjad on. Kaebaja soovib taastada seaduslikku elamisluba, mis tal lõppes 2001. aastal ja

mida tal ei olnud võimalik pikendada Murru Vangla sotsiaaltöötaja hoolimatu suhtumise tõttu oma

töösse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb tühistada ja kaebus saata halduskohtule menetlusse

võtmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

Kaebuses ei ole peale puuduste kõrvaldamist enam selliseid puudusi, mis takistaksid asja menetlust

ja eeltoodust tulenevalt tingiksid kaebuse tagastamise.

Kaebaja on taotlenud KMA otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist tema elamisloa taotluse

positiivseks lahendamiseks. Kaebaja ei ole näidanud kaebuses KMA vaidlustatud otsuse kuupäeva,

kuid on lisanud kaebuse täiendusele KMA otsuse taotluse läbivaatamata jätmise kohta. Kuna lisatud

2(3)

3-06-234

on ainult üks tähtajalise elamisloa taotlust puudutav otsus, on selge, et kaebaja vaidlustab just nimelt

KMA 23.01.2006 otsust.

Teade kannab kuupäeva 23.01.2006 ning kaebus on kohtule esitatud 01.02.2006, seega ei saa

kahtlust olla, et kaebus on esitatud 10-päevase tähtaja jooksul alates selle taotluse läbivaatamata

jätmisest teada saamisest. Teate saamise kuupäeva märkimata jätmine kaebuses on üksnes

formaalne puudus, mis ei takista kohtul otsustamast kaebuse menetlusse võtmist.

Esialgses kaebuses on kaebaja näidanud, et elamisloa puudumise tõttu puuduvad tal isikut

tõendavad dokumendid, ta ei saa abielluda ega taotleda ennetähtaegset vabastamist karistuse

kandmiselt. Samuti on kaebaja leidnud, et KMA on ebaõigesti keeldunud elamisloa andmisest, sest

kaebaja on sündinud ja elanud kogu elu Eestis, siin elab tema perekond ning talle oli varem

väljastatud elamisluba, mille tähtaeg lõppes 2001.aastal. Kaebaja on viidanud ka sellele, et palus

KMA-lt selgitust elamisloa saamise asjaolude kohta, kuid KMA keeldus selgituse andmisest ja

seepärast oli tal raske oma elamisloa taotlust uute põhjendustega täiendada. Seega on kaebaja

arusaadavalt selgitanud kohtusse pöördumise põhjusi ning kaebuse menetlemiseks ei ole takistusi.

Kaebaja ei lisanud kaebusele selle ärakirja KMA-le saatmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu

31.jaanuari 2006 määruses nr 3-05-1069 märkis ringkonnakohus analoogilises kaebuse

tagastamisega seotud vaidluses järgmist: „Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka kaebuse ärakirjade

nõudmine ei pruugi olla proportsionaalne. HKMS § 10 lg-t 5 ja § 11 lg-t 2 on koostoimes võimalik

tõlgendada selliselt, et kohus võib nõuda ärakirjade esitamist, kuid ei pruugi seda teha, kui kohtul on

võimalik kaebusest ilma ebamõistlike kulutusteta teha koopiad. Ärakirjade nõudmine on selgelt

ebaproportsionaalne, kui kaebus esitatakse võõrkeeles ja kohus korraldab selle tõlkimise ning ei

edasta teistele menetlusosalistele võõrkeelse kaebuse ärakirju, vaid enda poolt koostatud tõlke

ärakirju." Ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka käesoleva asjas ning leiab, et kaebuse

ärakirja puudumine olukorras, kus kaebajal kinnipidamiskohas viibimise tõttu on raskendatud

ärakirjade tegemine, samas, kui see kohtult ei nõua olulisi kulutusi, on kaebuse tagastamine selle

põhjendusega ülemäärane takistus kohtusse pöördumise õiguse kasutamisel.