Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-18397/3 ECLI:EE:VMK:2006:2.05.18397.15366 AI generated

2-05-18397/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-05-18397/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx. septembril xxxx.a, Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja abielu suhted on lõppenud 30 aastat tagasi. Hageja on omandanud 2-toalise korteri asukohaga Mõisa tee xxx, Kohtla-Järve. Hageja palub lahutada poolte abielu ning tunnistada antud korteriomand lahusvaraks.

Legislator headnote

AI generated

2-05-18397/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Keywords

AI generated
lack of maintenance provision of auxiliary appliances outpatient treatment private storage aid disability-related expenses emergency shelter provision
AI generated
2-06-8756/4
11.04.2006.a. esitas … hagi … vastu abielu lahutamise nõudes. … ja … on abielus alates 28.08.1987.a. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Hageja palub abielu lahutada, kuna kostja ei ole nõus lahutama abielu Perekonnaseisuametis.
2-25-13374/12
V G (hageja) esitas 16.08.2025 Harju Maakohtule hagi I Ž (kostja) vastu abielu Kohus võttis asja 18.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 14 päeva jooksul
2-08-79281/4
jaanuar 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-79281 Tsiviilasi J G hagi S G vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J G (isikukood xxx, elukoht xxx) Lahutada J G ja S G abielu, mis sõlmiti 10. septembril 1999.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses, mille kohta on tehtud kanne nr 252.
2-17-1776/22
Lahutada A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja S.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel xx.xx.xxxx. a Viljandi Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt registreeritud
2-16-6156/19
XXXXesitas 18. aprillil 2016 Harju Maakohtule hagi Manivald Haljase vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 18. mail 2016 ja määras kuulata pooled abielu lahutuse nõudes ära. Kohus kuulas hageja ja kostja ära 22. juunil 2016 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 6. jaanuaril 2016. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, abielutõendi number XXXX. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted lõppenud pöördumatult peatselt pärast abiellumist. Hageja leiab, et abiellumine kostjaga oli eksitus, viga, mida saab parandada ainult lahutuse kaudu. Ta ei soovi kostjaga abielus olla ega ka leppida. Kumbki pool elab eraldi. Poolte vahel abielusidet tegelikkuses polegi eksisteerinud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Ta kinnitas, et pooled elavad eraldi, kooselu pole olnud ja abiellumisest ei arenenud poolte sisulist abielusidet. Hageja ja kostja avaldasid kohtus ärakuulamisel, et kumbki ei soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-18397 (endine nr 2-3352/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi H L hagi V L vastu abielu lahutamise ja korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

21. märts 2006 Hageja: H L (IK) Hageja esindaja: S P (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: V L (sünd xxx.)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada H L ja V L abielu, sõlmitud xx. septembril xxx, Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis.

3. Tuvastada, et korteriomand (asukoht Mõisa tee , Kohtla-Järve; reaalosa 375/39956) on H L lahusvara. Jätta nimetatud vara H L.

4. Jätta poolte kohtukulu poolte enda kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx. septembril xxxx.a, Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja abielu suhted on lõppenud 30 aastat tagasi. Hageja on omandanud 2-toalise korteri asukohaga Mõisa tee xxx, Kohtla-Järve. Hageja palub lahutada poolte abielu ning tunnistada antud korteriomand lahusvaraks.

Kohtuistung

Hageja jääb hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat oli kohtuistungist teavitatud kohtukutsega, mis oli avalikult kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 09. veebruar 2006. ja 16. veebruar 2006. Kohtukutses hoiatas kohus kostjat, et kohus võib tema puudumisel asja lahendada sisuliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja seisukoha, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid xx. septembril xxx Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. Poolte abielusuhted on lõppenud 30 aastat tagasi ehk 1976 aastal. Hageja peab abielu taastamist võimatuks. Hageja ostis 14. augustil 1997.a 2-toalise korteri asukohaga Mõisa tee , Kohtla-Järve, hinnaga 11 580 krooni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja soovib lahutada poolte abielu. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Vastavalt PKS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning kostja vastuväiteid esitanud ei ole, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Hageja palub jagada ühisvarana korter asukohaga Mõisa tee xxx Kohtla-Järvel jättes korteri hageja ainuomandisse.

Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Ühisvara tekkimise ja jagamise seisukohalt omab juriidilist tähtsust ka faktiliste abielusuhete lõppemise aeg (s.o. aeg kui pooled faktiliselt koos ei ela, neil puudub ühine majanduslik huvi). Vastavalt PKS § 15 lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

14. augustil 1997 sõlmitud ostu-müügilepingu ärakirja /tl. 8/ kohaselt on H L ostnud korteriomandi asukohaga Mõisa tee xxx, Kohtla-Järvel. Hageja väitel on abielu lõppenud 30 aastat tagasi, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et puudub alus kahelda hageja väidete õigsuses abielu lõppemise kohta, samuti selle kohta, et viimane korteri ostmisel ei osalenud.

Peeter Pällin Kohtunik