3-03-52/9 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-52 Haldusasi L W taotlus Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks Tallinna Halduskohtu otsuse täitmata jätmise eest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Linnavalitsuse määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2006. a määrus ja teha asjas uus määrus.

3. Jätta L W taotlus Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsusega asjas nr 3-64/2000 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 16. oktoobri 1995. a korraldus nr 2936-k, millega otsustati kompenseerida Tallinnas, Tatari 21b asunud omandireformi objektiks olevad ehitised. Kohus ei rahuldanud kaebaja L W taotlust linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Tatari 21b tagastamiseks, vaid tegi ettekirjutuse hoone tagastamise või kompenseerimise menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsusega haldusasjas nr II-3/144/00 jäeti halduskohtu otsus muutmata.

2. Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2003. a korraldusega nr 1535-k määrati L W kompensatsioon Tatari 21b asunud hoonete eest ja 27. juuni 2003. a korraldusega nr 1690-k Tatari 21b maa eest. L W esitas 15. juulil 2003 Tallinna Halduskohtule taotluse linnavalitsuse trahvimiseks HKMS § 98 lg 3 alusel, leides, et linnavalitsus on tahtlikult ja otseselt eiranud Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsust, millega jäeti Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsus muutmata, kuid kohtuotsuse motiveerivas osas täpsustati halduskohtu otsuses sisalduvat ettekirjutust. Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2004. a määrusega asjas nr 2-287/04 jäeti taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/931/04 tühistati halduskohtu määrus ja linnavalitsusele määrati halduskohtu 2.

3-03-52 2(3) veebruari 2000. a ja ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsuste täitmata jätmise eest rahatrahv

30 000 krooni.

21. detsembril 2004 esitas L W esindaja Tallinna Halduskohtule taotluse Tallinna Linnavalitsuse korduvaks trahvimiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole linnavalitsus alates ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määruse jõustumisest midagi teinud L. W’ile vara tagastamise otsustamiseks. Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2005. a määrusega haldusasjas nr 3- 287/04 jäeti trahvitaotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2005. a määrusega haldusasjas nr 2-3/656/05 muudeti halduskohtu määruse motiive, kuid L. W’i erikaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et enne vara tagastamise menetluse jätkamist on põhjendatud ära oodata kohtulahendi jõustumine L. W’i hagis Tatari 21b elanikega sõlmitud erastamislepingute tühisuse tuvastamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 19. jaanuari 2005. a korraldusega nr 74-k tühistati linnavalitsuse

18. juuni 2003. a ja 27. juuni 2003. a korraldused ning otsustati asuda läbi viima vara tagastamise menetlust. Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-462/04 tunnistati linnavalitsuse 18. juuni 2003. a ja 27. juuni 2003. a korraldused õigusvastasteks ning kohustati linnavalitsust kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest lahendama L. W’i vara tagastamise taotlus.

31. augustil 2005 esitas L. W uue taotluse linnavalitsuse korduvaks trahvimiseks. Taotluse väidete kohaselt on ringkonnakohtu otsus L. W’i hagis erastamislepingute tühisuse nõudes jõustunud. Sellele vaatamata ei ole linnavalitsus otsustanud L. W’ile vara tagastamist ega ole asunud täitma ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsust. Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a määrusega haldusasjas nr 3-287/04 rahuldati trahvitaotlus osaliselt ja linnavalitsusele määrati kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahv suuruses 50 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-03-52 jäeti halduskohtu määrus muutmata. Riigikohtu 28. märtsi 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-27-06 rahuldati linnavalitsuse määruskaebus, halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistati ning taotlus rahatrahvi määramiseks jäeti rahuldamata. Riigikohus leidis, et seadusandja ei ole HKMS § 98 lg-s 3 näinud ette rahatrahvi korduvat kohaldamist ühe ja sama ettekirjutuse mittetäitmise eest.

3. L. W esitas 23. detsembril 2005 järjekordse taotluse linnavalitsuse trahvimiseks. Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2006. a määrusega rahuldati taotlus osaliselt ning linnavalitsust trahviti halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsuse ja ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsuse täitmata jätmise eest 50 000 krooniga. Halduskohus leidis, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused on käesoleva ajani täitmata. Linnavalitsuse põhjendused selle kohta, mis takistab vara tagastamise avalduse kohta otsuse tegemist, on ümber lükatud. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2005. a otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-2/50/05 langesid ära kõik takistused kohtuotsuse täitmiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Tallinna Linnavalitsuse määruskaebuses palutakse muuta halduskohtu määrus ja jätta trahvitaotlus rahuldamata. Tallinna Linnavalitsus on pidamas läbirääkimisi õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse omandamise üle. Linnavalitsuse pädev ametnik kohtus kaebaja esindajaga 2. veebruaril 2006. Linnavalitsuse juhtorgani liige ei saa ainuisikuliselt otsustada nõudeõiguse omandamise tingimusi. Kuivõrd kaebaja soovib vara nõudeõiguse loovutamise eest 105 000 000 kr, ei ole ülikiire kokkuleppe saavutamine võimalik.

3-03-52 3(3)

5. L. W’i vastuses palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt ei anna õigusaktid kohalikule omavalitsusele võimalust esindada vara tagastamise menetluses ühe või teise menetlusosalise huve, samuti puudub kohalikul omavalitsusel vara tagastamisel diskretsiooniõigus. Linnavalitsuse initsiatiivil on tõepoolest toimunud üks kohtumine linnavalitsuse ja kaebaja esindajate vahel. Kohtumisest möödunud kolme kuu jooksul ei ole linnavalitsuselt tulnud mingit tagasisidet. Samuti ei ole linnavalitsus teinud konkreetset ettepanekut vaidlusaluse vara omandamiseks. Haldusakti eelnõu elamu tagastamiseks ja kõrvalhoone mittetagastamiseks on ette valmistatud, kuid teadmata põhjusel ei ole seda seniajani vastu võetud.

Ühtlasi palub kaebaja oma vastuses kohtul selgitada, kas tema õiguste kaitse on vara tagastamise menetluses üldse võimalik ja milliseid tõhusamaid taotlusi saaks kaebaja halduskohtus oma õiguste kaitseks esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium asus

28. märtsi 2006. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-27-06, p 13, seisukohale, et HKMS § 98 lg 3 ei võimalda sama kohtuotsuse mittetäitmise eest kohaldada rahatrahvi korduvalt. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks samade otsuste mittetäitmine, mille täitmata jätmise üle vaieldi asjas nr 3-3-1-27-06 ja mille täitmata jätmise eest on trahv juba ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määrusega määratud. Seega puudub alus uue trahvi määramiseks.

7. Vastuseks kaebaja selgitamistaotlusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja esindajale peavad haldusorgani viivituse korral rakendatavad õiguskaitsevahendid olema teada. Halduskohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub menetlusosalise võimalusest õigusabiteenuste kasutamisel.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus