2-05-23632/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-23632

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

E.L. hagi Tartu linna ja P.K. i vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: E.L. seaduslik esindaja: Tatjana Lellep

kostjad:

-

Tartu linn (asukoht Raekoda, Tartu), esindaja:

advokaat

Anne

Tammer

(postiaadress

Advokaadibüroo Anne Tammer, Kalevi 9, Tartu)

-

P.K. esindaja: Agu Eichenbaum (postiaadress

tulundusühistu Iurnet, Ravila 63, Tartu)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu E.L. loobumine hagist Tartu linna ja P.K. i vastu kahju hüvitamiseks

ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-23632.

2. Välja mõista E.L. õigusabikulu 2100.- krooni P.K. i kasuks.

3. Välja mõista E.L. õigusabikulu 2100.- krooni Tartu linna kasuks.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele (TsMS § 466 lg 1).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD

30.12.2005 esitas E.L. hagi Tartu linna ja P.K. i vastu, paludes:

• mõista P.K. ilt välja tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitis E.L. kasuks,

hüvitise suurus määrata kohtul;

• mõista P.K. ilt välja 5000 krooni tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitist E.L. kasuks;

• mõista solidaarselt kostjatelt välja 105 000 krooni isikuõiguste rikkumisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitist E.L. kasuks;

• nõuda kostjatelt E.L. ees avalikult vabandamist (tl 4-5, 16-18).

06.04.2006 esitas hageja esindaja kohtule teate selle kohta, et soovib hagist loobuda, ning

kinnitas, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest (tl 50, 55).

Kostjatel ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid. Kostjad paluvad mõista hagejalt endi

kasuks välja õigusabikulu (Tartu linn 5900 krooni ja P.K. 2100 krooni) (tl 59, 61, 62).

Hageja esindaja leiab TsMS § 162 lg 4 ja § 180 lg 1 viidates, et hagejalt kostjate kasuks

kohtukulude väljamõistmine oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, sest hageja on alaealine ja tal

puudub sissetulek; ilmselt on kohus seda ka arvestanud, sest ei ole nõudnud riigilõivu

tasumist. Tartu linna õigusabikulu 5900 krooni täies ulatuses väljamõistlik ei ole põhjendatud

ega vajalik, summa võib olla avansiline sissemakse, hõlmates ka kohtuistungil esindamise

kulusid (TsMS § 175 lg 1, advokatuuriseaduse § 60 lg 5).

KOHTU SEISUKOHT

1. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse; kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei

võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist

loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku

huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

2. Kohus leiab, et E.L. loobumine hagist Tartu linna ja P.K. i vastu kahju hüvitamiseks tuleb

vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hagist loobumine ei ole vastuolus hageja

huvidega ning hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3

näeb ette, et enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude

jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut.

4. Arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise

seaduse § 3 ja asjaolu, et hageja esitas hagi 30.12.2005, tuleb lähtuda TsMS (redaktsioon

kuni 31.12.2005) § 62 lg 1, mis sätestab, et kui hageja hagist loobub, ei pea kostja

hagejale kohtukulusid hüvitama; kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise

määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub

hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kuni 31.12.2005 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näinud ette võimalust jätta menetluskulud poolte endi

kanda, kui ühelt poolelt menetluskulu väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik.

Vastuseks hagejale märgib kohus, et kohus ei vabastanud hagejat riigilõivu tasumisest

maksejõuetuse tõttu, vaid hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud RLS (redaktsioon

kuni 31.12.2005) § 16 lg 1 p 3 alusel.

5. Hageja loobus hagist ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et selle põhjuseks oleks

asjaolu, et kostjad on nõuded rahuldanud. Seetõttu tuleb mõista hagejalt välja kostjate

menetluskulud.

6. TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teiselt poolelt

poolele, kelle kasuks otsus tehti, välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt

osutatud õigusabi eest 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast

hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul

kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse.

7. Arvestades P.K. i õigusabikulude suurust ning asjaolusid, et käesolev tsiviilasi on

eelmenetluse staadiumis ja hageja ei ole P.K. i õigusabikulu suurusele vastuväiteid

esitanud, peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt P.K. i kasuks välja õigusabikulu 2100

krooni (tl 61-64).

8. Hageja nõudis Tartu linnalt solidaarselt P.K. iga 105 000 krooni väljamõistmist ning

avalikult vabandamist. 5% hagihinnast on 5250 krooni. 16.06.2004 otsuses kohtuasjas nr

3-2-1-74-04 leidis Riigikohus, et viis protsenti hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud

osast on maksimummääraks, milles mõistetakse välja õigusabikulu. Kui alama astme

kohus on õigusabikulu maksimummääras välja mõistnud, ei saa kõrgema astme kohus

seda määra enam ületada. Seega on Riigikohus seisukohal, et õigusabikulu 5% hagi

hinnast on ette nähtud kogu kohtumenetluse jaoks kokku, s.h menetlus ringkonnakohtus ja

Riigikohtus. Tartu linna esindaja on märkinud õigusabikulu põhjenduseks järgmised

toimingud: tutvumine hagivalduse ja lisadega, nõupidamised, vastuse koostamine, kokku

5 tundi (tl 60). Hagiavalduse pikkuseks on kaks lehekülge (17-18), Tartu linna vastus

hagile on sisuliselt kolmel leheküljel (tl 24-27). Kostja esindajaks on vandeadvokaat.

Kohus leiab, et tutvumine hagiavalduse ja selle lisadega ning vastuse koostamine ei

saanud olla kostja esindajale aeganõudev ega keeruline. Käesolev tsiviilasi on

eelmenetluse staadiumis, kohtuistungit ei ole toimunud. Kostja P.K. i, kellelt hageja

nõudis lisaks ka tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitist ning 5000 krooni tervise

kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist, õigusabikulu katteks mõistis kohus

hagejalt välja 2100 krooni. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks mõista

hagejalt Tartu linna kasuks välja õigusabikulu 2100 krooni.

Kohtunik