2-04-921/7 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-04-921

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Ulvi Loonurm, Mare Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.mai 2006, Tallinn

Tsiviilasi

O.D. hagi AS S. vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks

tunnistamiseks

ning

hüvitise

saamiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja

töölepingu

lõpetamisest

etteteatamise

tähtaja

mittejärgimise

eest,

saamatajäänud

palga,

palgaviivise ja puhkusehüvitise väljamaksmiseks,

lõpparve

kinnipidamise

ja

tööraamatu

kätteandmisega viivitamise eest keskmise palga

saamiseks ning kostja kohustamiseks töölepingusse

kande tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 21. oktoobri 2005 otsus

tsiviilasjas nr 2/231-7625/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.D. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3.mai 2006

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant O.D.

Vastustaja esindajad vandeadvokaadid H.T. ja M.P..

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu/ 01.jaanuarist 2006 Harju Maakohus/ 21.oktoobri 2005

otsus osas, millega jäeti rahuldamata O.D. hagi 17.12.2003 töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja kolme kuu keskmise palga suuruses hüvitise

saamiseks ning teha uus otsus.

1.1.Tunnistada O.D. töölepingu lõpetamine AS-ga S. 17.12.2003 TLS § 76 alusel

ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 79 alusel 20.05.2004.

1.2.Välja mõista AS-lt S./ registrikood *, , Tallinn /O.D./ isikukood * / kasuks

hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 1523/ üks tuhat viissada kakskümmend

kolm/krooni ja 80 senti.

2. Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsus hagi rahuldamises 914,28 krooni osas ning

ülejäänud nõuete rahuldamata jätmises jätta muutmata.

3.Tühistada kohtuotsus osaliselt kohtukulude osas ning teha uus otsus

2(9)

3.1.Välja mõista O.D.lt AS S. kasuks õigusabikulu katteks 9000

/üheksa tuhat/ krooni.

3.2. Välja mõista AS-lt S. riigituludesse riigilõiv 280 krooni.

4. Välja mõista O.D.lt AS S. kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 4000/

neli tuhat/ krooni.

5.O.D. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

28.07.2004 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt töötas O.D. AS-s S. alates

16.12.2003 töölepingu nr 174 järgi mehaanikuna. Tööleping oli sõlmitud määramata

ajaks kuupalgaga 6 400 krooni. Hageja esitas 17.12.2003 avalduse töölepingu

lõpetamiseks omal soovil, kuna AS S. nõudis töölepingus kokkuleppimata ülesannete

täitmist. 18.12.2003 esitas hageja tööraamatu ning nõudis tööandjalt töölepingu

lõpetamise vormistamist ja lõpparve väljamaksmist, millest tööandja keeldus. Hageja

sai 19.12.2003 posti teel teate töölepingu lõpetamisest alates 17.12.2003 poolte

kokkuleppel (TLS § 76 alusel), milleks töötaja ei olnud soovi avaldanud. TLS § 79 lg 1

järgi teatas hageja tööandjale töölepingu lõpetamisest omal soovil kolm kalendripäeva

ette, kuid tööandja vabastas töötaja kirjaliku nõusolekuta töölt enne etteteatamistähtaja

möödumist, põhjustades sellega ebaseadusliku töölepingu lõpetamise. Selle eest on

tööandja kohustatud maksma hüvitusena kolme päeva eest keskmist palka vastavalt

TLS § 84 lg-le 1.

Samuti ei andnud kostja hagejale kätte tööraamatut enne kui 23.07.2004. Lõpparvet

pidas kostja kinni kaks päeva alates 17.12.2003 kuni 18.12.2003 ega maksnud seda

täielikult välja. 19.12.2003 kanti hageja pangakontole lõpparve 447 krooni. Lõpparveks

oli arvestatud 610 krooni, millest kostja pidas hageja arvates ebaseaduslikult kinni 157

krooni tulumaksu, kuna tulumaksuvaba miinimum oli vastavalt tulumaksuseaduse §-le

23 sel ajal 1 000 krooni kuus.

O.D. vaidlustas töölepingu lõpetamise töövaidluskomisjonile 19.04.2004 esitatud

avalduses, milles palus AS-lt S. välja mõista palgast kinnipeetud summa 426 krooni 3

päeva eest, lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 p 2 alusel ühe kuu keskmine palk

6 400 krooni ning TLS § 117 p 1 ja 2 alusel hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise

eest 38 400 krooni kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tunnistas oma 20.05.2004

otsusega töövaidlusasjas nr 9.01-02/1164-04 AS S. poolt O.D.ga töölepingu lõpetamise

17.12.2003 TLS § 76 alusel ebaseaduslikuks ning luges töölepingu lõpetatuks TLS § 79

alusel töötaja algatusel alates 20.05.2004, mille kohta kohustas tööandjat tegema kande

töötaja

tööraamatusse.

Töölepingu

ebaseadusliku

lõpetamise

eest

mõistis

töövaidluskomisjon AS-lt S. O.D. kasuks välja hüvitise brutosummas 1 523,80 krooni

ehk viie keskmise päevapalga ulatuses. Ülejäänud osas jättis töövaidluskomisjon

avalduse rahuldamata.

Hageja leidis, et tööandja ei täitnud töövaidluskomisjoni otsust ning töölepingu

lõpetamine 20.05.2004 on samuti toimunud ebaseaduslikult. Kostja ei vormistanud

töölepingu lõpetamist dokumentaalselt, ei maksnud välja lõpparvet ning väljastas

3(9)

tööraamatu hilinemisega 23.07.2004. Alates 18.12.2003 kuni 20.05.2004 käis hageja

samuti tööl, kuid ei saanud palka.

28.07.2004 ja 25.02.2005 hagiavalduste ning 04.05.2005 ja 19.09.2005 eelistungitel

esitatud hagi täpsustuste kohaselt palus hageja:

1) tunnistada töölepingu lõpetamine 20.05.2004 ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping

lõppenuks 20.05.2004;

2) tunnistada töölepingu lõpetamine 17.12.2003 ebaseaduslikuks;

3) välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 38 400 krooni,

kusjuures 17.12.2003 toimunud vallandamise eest nõudis hageja hüvitist kolme kuu

keskmise palga ulatuses 19 200 krooni ja 20.05.2004 ebaseadusliku vallandamise

eest 19 200 krooni hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses;

4) välja mõista kostja poolt 18.12.2003 kuni 20.05.2004 kinnipeetud palk summas

32 914,08 krooni 108 tööpäeva eest * 304,76 krooni;

5) välja mõista hüvitis 14 päeva kasutamata jäänud puhkuse eest 4 266,64 krooni;

6) kohustada kostjat maksma hagejale lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine

palk 6 400 krooni;

7) kohustada kostjat maksma keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud

päeva eest 20.05.2004 kuni 23.07.2004 kokku 13 409,44 krooni (304,76 krooni *44

tööpäeva);

8) välja mõista kostjalt hageja kasuks palga maksmisega alates 18.12.2003 kuni

20.05.2004 viivitamise eest viivis 8 847,26 krooni palgaseaduse § 32 lg 1 ja § 35

alusel;

9) kohustada kostjat tegema kanne töölepingusse nr 174 töölepingu lõpetamise kohta

või siis eraldi dokumendina;

10)

kohustada kostjat TLS § 79 lg 1 ja TLS § 84 lg 1 alusel maksma hagejale

hüvitist 914,28 krooni, s. o kolme keskmise päevapalga ulatuses töölepingu

lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest (304,76 krooni * 3).

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. 15.12.2003 sõlmisid pooled

määramata ajaks töölepingu 4-kuulise katseajaga. Hageja asus tööle 16.12.2003.

Vastupidiselt kokkuleppele ei võtnud hageja kaasa tööraamatut ega esitanud seda ka

hiljem. 17.12.2003 esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks ning AS S. andis

samal päeval nõusoleku ja lõpetas lepingu TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Töötaja

ei näidanud avalduses, millal ta soovib lahkuda. Töötaja tagastas kõik töövahendid,

riided ja võtmed 17.12.2003, mis kinnitab tema soovi lõpetada leping 17.12.2003.

Lõpparve arvestuse sai hageja kätte 17.12.2003. Hageja pangaarvele kanti lõpparvena

saadaolev summa 19.12.2003, sest hageja ei teatanud varem oma kontonumbrit ega

ilmunud isiklikult lõpparvet kätte saama. Lepingu lõpetamise kohta dokumentide

kättesaamine 19.12.2003 ei tähenda õigust saada töötasu aja eest, mil tegelikult oli

töösuhe lõppenud.

Hagejal ei ole õigust nõuda keskmist palka väidetavalt sunnitud töölt puudumise aja

eest, sest hageja ei nõudnud töövaidluskomisjonis tööle ennistamist, vaid hüvitist

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. TLS § 117 lg 1 ja 2 sätestavad töölepingu

ebaseaduslikul lõpetamisel kaks alternatiivset töötaja õiguste kaitse viisi, mida ei ole

lubatud üheaegselt rakendada. Tööle ennistamisest loobumine on tagasivõetamatu.

4(9)

Tööraamatu väljastas kostja hagejale viimase nõudmisel koheselt. 17.07.2004 avalduses

märkis hageja sõnaselgelt, et ta on oma tööraamatu kaotanud ja palub väljastada uus

tööraamat. Kostja saatis hagejale tööraamatu posti teel 19.07.2004.

Kostja leidis, et menetlus antud asjas tuleks lõpetada, sest töövaidluskomisjoni

20.05.2004 otsus on jõustunud ja kostja poolt täidetud (TsMS § 217 p 3). Kuna

töövaidluskomisjoni otsus saadeti välja 07.06.2004, pidi hageja saama otsuse kätte

hiljemalt 10.06.2004. Hagiavaldus on esitatud pärast ITLS §-s 24 sätestatud ühekuulise

kohtusse pöördumise tähtaja lõppemist 11.07.2004.

Juhul, kui kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, taotles kostja

alternatiivselt aegumise kohaldamist hageja nõuetele ITLS § 6 alusel. Nimelt Riigikohtu

14.11.2002 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-121-02 tulenevalt ei või hageja taotleda

töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõuete uuesti läbi vaatamist kohtus.

Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue ning sellega seotud hüvitiste

nõuded on aegunud. Kohtul puudub võimalus anda hinnang 20.05.2004 toimunud

lepingu lõpetamise kohta, sest hageja on vaidlustanud 17.12.2003 toimunud

vallandamise.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 21.10.2005 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 914,28 krooni hüvitist kolme keskmise päevapalga ulatuses

töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest. Ülejäänud osas

jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 10 211,87

krooni õigusabikulu ning kostjalt 50 krooni riigilõivu riigituludesse.

Kohus leidis, et kostja lõpetas 17.12.2003 hagejaga töölepingu ebaseaduslikult,

formuleerides ebaõigesti töölepingu lõpetamise alusena poolte kokkuleppe (TLS § 76).

Kokkulepe eeldanuks töötaja sellekohast kirjalikku tahteavaldust, mis puudus. Hageja

soovis töölepingut lõpetada omal soovil ehk TLS § 79 alusel. Hageja nõue töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja selle eest hüvitise saamiseks tuleb aga

jätta rahuldamata aegumise tõttu. ITLS § 6 järgi on töötajal õigus esitada nõuet

töölepingu lõpetamise ebaõigsuse kohta töövaidlusorganile ühe kuu jooksul arvates oma

õiguste rikkumisest teadasaamisest. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada

19.12.2003, kuid esitas avalduse töövaidlusorganile alles 19.04.2004. Hageja nõudel

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest keskmise palga saamiseks ajavahemikul

18.12.2003 kuni 20.05.2004 puudub seaduslik alus ning nõue tuleb seetõttu jätta

rahuldamata. Töötaja peab valima, kumba TLS §-s 117 sätestatud õiguskaitsevahendit

ta kasutada soovib: kas nõuda tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest

keskmist palka (TLS § 117 lg 1) või hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses

(TLS § 117 lg 2). Hageja loobus töövaidluskomisjonile avaldust esitades tööle

ennistamisest. Väite, et hageja käis 18.12.2003 kuni 20.05.2004 kostja juures tööl edasi,

esitas ta kohtumenetluse käigus ning tõenditest nähtuvalt see nii ei olnud. Seetõttu ei ole

hagejal õigust nõuda kostjalt palka.

Mis puudutab hagis nimetatud 20.05.2004 töölepingu lõpetamist, siis kohtu hinnangul ei

olnud tegemist tööandja algatusel töölepingu lõpetamisega töölepingu seaduse mõistes,

vaid ITLS § 29 lg-s 2 sätestatud korras tööraamatusse kande tegemisega

töövaidluskomisjoni jõustumata otsuse ja hageja enda 17.07.2004 dateeritud kirjaliku

avalduse alusel. Avalduses palus hageja vormistada endale uus tööraamat, teha

tööraamatusse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 79 alusel alates 20.05.2004

ning saata tööraamat talle postiga välja. Eelnimetatud 17.07.2004 avalduse,

5(9)

tööraamatute registreerimise raamatu ja tunnistaja L.B.i ütlustega on tõendatud, et

hageja ei esitanud kostja juures tööle asudes tööraamatut ning tööandja väljastas

tööraamatu dublikaadi hagejale esimesel nõudmisel viivitamatult (21.07.2004). Seega

on alusetu hageja nõue tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest hüvitise saamiseks.

Ka ei ole kostja viivitanud hagejale lõpparve väljamaksmisega TLS § 119 lg 2 mõttes,

kuna 17.12.2003 sai hageja kätte lõpparve arvestuse ja 18.12.2003 kanti lõpparve üle

hageja pangakontole. Lõpparve laekus kontole 19.12.2003. Tunnistaja L.B.i ütluste

kohaselt esitas hageja 17.12.2003 õhtul töölepingu lõpetamise avalduse, kuid ei

teatanud pangakonto numbrit, kuhu lõpparve kanda. Seega viivitus ei tulenenud

tööandja käitumisest. Hageja ei nõustunud lõpparves tehtud tulumaksuarvestusega, kuid

nimetatud juhul ei ole tegemist osaliselt saamata jäänud lõpparvega, sest tulumaks ei

kuulu lõpparve hulka. Lõpparve sisaldab töösuhtest tulenevaid tasusid, mitte riigimaksu

maksmise kohustust.

Vastavalt puhkuseseaduse § 13 lg-le 1 ja §-le 25 on töötajal, kes on töötanud vähemalt

kuus kuud, õigus saada võrdeliselt töötatud kuude arvuga puhkust ning saada töölepingu

lõppemisel kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Kuivõrd hageja töötas kaks

päeva, ei ole tal õigust puhkusele ega kasutamata jäänud puhkuse hüvitisele.

Nõude töölepingusse lepingu lõpetamise kande tegemiseks jättis kohus rahuldamata,

kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjal palunud sellist kannet lepingusse teha

ja et ta oleks selleks esitanud oma lepingu eksemplari. Hageja õiguste rikkumine on

tõendamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on TLS § 79 lg 1 ja § 84 lg 1 alusel põhjendatud hageja

nõue saada keskmist palka töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata

jätmise eest. TLS § 79 lg 1 järgi võib töötaja lõpetada katseajaga sõlmitud töölepingu,

teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. 17.12.2003 esitatud töölt lahkumise

avalduses hageja kuupäeva ei märkinud, mistõttu ei olnud kostjal (tööandjal) õigust

lõpetada lepingut enne kolme päeva möödumist. Kostja lõpetas lepingu ebaõigesti

samast päevast, 17.12.2003 ning peab tasuma hagejale hüvitist 914,28 krooni

etteteatamistähtajast puudu jääva kolme päeva keskmise palga ulatuses. Hüvitise

arvutas kohus hageja keskmise päevapalga 304,76 krooni alusel.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused

Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsuse osas, milles hagi

rahuldamata jäeti, ning hagejalt kostja kasuks 10 211,87 krooni õigusabikulude

väljamõistmise osas, ja teha tühistatud osas uus otsus.

Apellant leiab, et tema haginõuete rahuldamata jätmine oli ebaõige ning esitatud

asjaolude ja tõendite pinnalt oleks hagi tulnud täies ulatuses rahuldada.

Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus ebaõigesti 17.12.2003

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudele aegumist. ITLS § 8 lg-st 2

tulenevalt peab huvitatud pool esitama nõude aegumise kohaldamiseks enne asja

sisulise arutamise algust. Kostja ei nõudnud käesolevas töövaidluses aegumise

kohaldamist töövaidluskomisjonis, kus toimus asja esmakordne sisuline arutamine,

mistõttu ta minetas hageja hinnangul õiguse nõuda aegumise kohaldamist kohtus.

Riigikohus on seisukohal, et kui kohtusse pöördutakse nõudega, mis oli arutusel

töövaidluskomisjonis ja millele ei ole aegumist kohaldatud, hakkab sellise nõude

aegumistähtaeg kulgema töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamisest (Riigikohtu

lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-75-00 ja nr 3-2-1-71-00). Analoogiliselt ei kohaldu

6(9)

aegumine töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest 17.12.2003 tulenevale hüvitise

nõudele kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 19 200 krooni.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tööandja viivitas tööraamatu kätteandmisega

20.05.2004 kuni 23.07.2004, mille hüvitamiseks on tööandja kohustatud maksma

hagejale kokku 13 409,44 krooni. Kohus jättis nõude alusetult rahuldamata, tuginedes

huvitatud tunnistaja, kostja personalijuhi L.B.i ütlustele, et hageja ei esitanud töölepingu

sõlmimisel tööraamatut. See väide ei vasta tõele ja on vastuolus TLS § 30 lg 1 p-ga 2 ja

§ 20 lg-ga 2. Töötaja töölepingu eksemplaril ei ole tööandja allkirja ja kannet selle

kohta, et tööandjale ei ole tööraamatut esitatud. Kostja kaotas hageja tööraamatu ja

sellega seoses palus hageja 17.07.2004 välja anda uue tööraamatu, mille kostja väljastas

23.07.2004.

Hageja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine 20.05.2004 ebaseaduslikuks on seotud

tööandja vastutusega TLS § 119 alusel tööraamatu ja lõpparve ebaseadusliku

kinnipidamise eest. Poolte kokkuleppel tegi kostja hageja tööraamatusse kande, et

tööleping nr 174 on lõpetatud 20.05.2004 TLS § 79 alusel. Tööraamatu kanne on kehtiv,

seda ei ole tühistatud ega kohtus vaidlustatud ning see tõendab hageja töötamist kostja

juures 16.12.2003 kuni 20.05.2004. Kaevatava otsuse järeldus on põhjendamatu ja

paljasõnaline, et kande tegemine tööraamatusse töövaidluskomisjoni jõustumata otsuse

alusel ei ole töölepingu lõpetamine. Hageja nõue töölepingu lõpetamise 20.05.2004

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise

saamiseks summas 19 200 krooni on jäetud alusetult rahuldamata.

Apellant ei nõustu sellega, et tema kasuks ei mõistetud välja palka summas 32 914,08

krooni 18.12.2003 kuni 20.05.2004 töötatud perioodi eest. Kohus on ebaõigesti

tuvastanud, nagu oleks hageja nõudnud palka sunnitud töölt puudumise aja eest. Hageja

nõudis kostja poolt ebaseaduslikult kinnipeetud palka reaalselt töötatud aja eest TLS

§ 49 p 2 alusel. Tööl käimist tõendab tööraamatu kanne. Nõude rahuldamata jätmise

aluseks olid jällegi tunnistaja L.B.i paljasõnalised ja tegelikkusele mittevastavad ütlused

selle kohta, et hageja soovis töölt lahkuda. 20.05.2004 ei esitanud hageja kostjale

avaldust töölt lahkumiseks. Kostja ei maksnud 20.05.2004 hagejale lõpparvet. Palga

maksmata jätmisest tuleneb viivise nõue summas 8 847,26 krooni.

Samuti ei ole apellant nõus kohtu järeldusega, et tal ei ole õigust saada kasutamata

puhkuse hüvitist, kuna töötas ainult kaks päeva. Hageja töötas kostja juures

ajavahemikul 16.12.2003 kuni 20.05.2004 ning tal on õigus töötatud aja eest saada

kasutamata jäänud puhkuse hüvitist 4 266,64 krooni.

Kaebuse kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti tuvastanud ajavahemiku, mille

jooksul lõpparve kinnipidamise eest hageja nõudis ühe kuu keskmist palka 6 400 krooni

TLS § 119 lg 2 alusel. Hageja nõudis hüvitist lõpparve kinnipidamise eest ajavahemikul

18.12.2003 kuni 20.05.2004, mitte 17.12.2003 kuni 19.12.2003.

Hageja nõue kostja kohustamiseks tegema töölepingusse kanne töölepingu lõpetamise

kohta 20.05.2004 ja nõue lugeda tööleping lõppenuks 20.05.2004 tulenevad tööraamatu

vastavast kandest ja TLS § 73 lg-st 1. Kohus jättis alusetult selle nõude rahuldamata.

Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele täies ulatuses, siis ei pea hageja kostjale

õigusabikulusid summas 10 211,87 krooni hüvitama ning kaevatav otsus tuleb ka selles

osas tühistada.

7(9)

Vastuväited apellatsioonkaebusele

Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja

kaevatava kohtuotsuse muutmata. Samuti palub vastustaja jätta apellandi kohtukulud

tema

enda

kanda

ja

mõista

apellandilt

välja

vastustaja

kohtukulud

apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused

Kolleegium kontrollib linnakohtu otsust TsMS § 651 lg 1 kohaselt üksnes kaebuses

toodud ulatuses. Otsust 914,28 krooni väljamõistmises töölepingu lõpetamisel

etteteatamistähtaja mittejärgimise eest ei ole vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohtul

puudub alus otsuse kontrollimiseks antud nõude osas.

Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi

ebaõige kohaldamise ja protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu 17.12.2003

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise ja hüvitise nõudes. Antud nõuetes on võimalik

teha uus otsus apellatsioonimenetluses.

Ülejäänud apellatsioonkaebuses vaidlustatud nõuded on linnakohus jätnud

põhjendatult rahuldamata.

Linnakohus tuvastas tsiviilasjas alljärgnevad vaidlustamata asjaolud.

-O.D. ja AS S. sõlmisid määramata ajaga töölepingu 15.12.2003 katseaja

kohaldamisega, faktiline töösuhe algas 16.12.2003. Palgaks oli 6400 krooni kuus.

-O.D. esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks 17.12.2003 ning tööandja lõpetas

töölepingu 17.12.2003 TLS § 76 alusel, so poolte kokkuleppel.

-Lõpparve ja töölepingu lõpetamise dokumendid sai hageja kätte 19.12.2003.

Apellant ei ole nõus kohtuotsusega, millega jäeti tema nõue 17.12. 2003 töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata seoses aegumisega.

Kolleegium nõustub apellandi väitega, et eelnimetatud nõude osas aegumise

kohaldamiseks puudus alus.

Linnakohtu seisukoht on õige, et ITLS § 6 järgi on töötajal õigus vaidlustada

töölepingu lõpetamist ühe kuu jooksul arvates oma õiguste rikkumisest teadasaamisest.

Õige on ka see seisukoht, et töötaja pöördus töövaidluskomisjoni peale seaduses toodud

tähtaega. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et tööandja ei taotlenud töövaidlus-

komisjonis ITLS § 8 lg 2 korras aegumise kohaldamist ning töövaidluskomisjoni

otsusega on hageja nõue rahuldatud ning tunnistatud töölepingu lõpetamine 17.12.2003

ebaseaduslikuks.

Kohus tuvastas, et hageja ei saanud töölepingut lõpetada poolte kokkuleppel, sest

töötaja ei avaldanud selleks oma tahet. Kolleegium nõustub eeltoodud seisukohaga

ning leiab, et töötaja nõue 17.12. 2003 töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks oli

põhjendatud. Kuivõrd töötaja tööle ennistamist ei taotlenud, siis tööleping kuulus

lõpetamisele TLS § 79 alusel, millisele seisukohale ongi töövaidluskomisjon asunud.

Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et töötajale kuulub õiguskaitsevahendi valiku

õigus, kas ta soovib tööle ennistamist või siis töölepingu lõpetamise formuleeringu

muutmist ja hüvitise väljamõistmist.

8(9)

Hageja töövaidluskomisjonis tööle ennistamist ei taotlenud ning palus välja mõista

hüvitise.

Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitise suurusega

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ning taotles kolme kuupalga väljamõistmist.

TLS § 117 lg 2 alusel töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral võib töötaja nõuda

hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Hüvitise suuruse määramine on antud töövaidlusorgani pädevusse, kes lähtub nõude

rahuldamisel faktilistest asjaoludest.

Linnakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kuivõrd töölepingu lõpetamise

vaidluses tuleb kohaldada aegumist, siis ei saa rahuldada ka hüvitise nõuet.

Kolleegium leiab, et antud linnakohtu seisukoht on ekslik ning tuleb rahuldada nõue

TLS § 117 lg 2 järgi ning mõista tööandjalt hüvitis summas 1523,80 krooni.

Kolleegium võtab arvesse, et töötaja töösuhe antud tööandja juures kestis väga lühikest

aega, töötaja avaldas soovi töölepingu lõpetamiseks, kuid tööandja tõlgendas töötaja

avaldust ekslikult töölepingu lõpetamise formuleeringu osas, mis tõigi kaasa

töövaidluse tekkimise.

Kuivõrd töövaidluskomisjoni otsus kohtusse hagiavalduse esitamise tõttu ei jõustunud,

siis tuleb eeltoodud nõuetes teha otsus.

Apellant on ekslikul seisukohal, et kostja lõpetas temaga teistkordselt töölepingu

ebaseaduslikult. Tööraamatusse tehtud kande aluseks on töövaidluskomisjoni

20.05.2004 otsus, milles loeti tööleping lõppenuks töötaja omal soovil TLS § 79 alusel

20.05.2004. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks antud nõuet ega ka kolme kuu

hüvitise nõuet ei saa rahuldada. Kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga.

Linnakohus ei tuvastanud lõpparve väljamaksmisel viivitamist. Otsus on piisavalt

põhjendatud ning kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga ning ei korda otsuses

olevaid põhjendusi. Nõue hüvitise saamiseks lõpparve kinnipidamise eest, samuti

viiviste nõudes on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

Hageja nõude palga saamiseks perioodi osas 18.12.2003 kuni 20.05.2004 on

linnakohus jätnud põhjendatult rahuldamata. Palka saab nõuda töötamise eest. Tööle

ennistamise nõude puhul on töötajal õigus nõuda palka töölt sunnitud eemaloleku eest.

Antud vaidluses hageja tööle ennistamise nõuet ei esitanud töövaidluskomisjonis ega

ka esitatud hagiavalduses.

Toimikust ilmneb, et 27.01.2005 on hageja esitanud hagi täpsustuse, milles taotles

tööle ennistamist/ t.lk.56/, kuid 25.02. 2005 hagiavalduse täpsustamisel on jäänud

hüvitise nõude juurde TLS § 117 lg 2 järgi/ t. lk. 63/.

Apellandi toodud väide, et ta käis tööl kuni 20.05.2004, on hageja poolt tõendamata

ning see on vastuolus tema enda avaldusega töövaidluskomisjonile, kus teatas, et ta

töötas AS-s S. alates 16.12.2003 kuni 18.12.2003. Ringkonnakohtu istungil ei suutnud

apellant kirjeldada, mida ta siis konkreetselt tegi.

Kolleegium

nõustub

linnakohtu

seisukohaga

puhkusekompensatsiooni

nõude

rahuldamata jätmise osas. Otsus on antud nõude osas piisavalt põhjendatud ning

kaebuses toodud seisukohad ei võimalda otsust muuta.

TLS § 119 lg 1 annab töötajale õiguse nõuda keskmist palka tööraamatu kinnipidamise

eest. Linnakohus tuvastas, et hageja tööraamatut ei ole kinni peetud ning otsus on

piisavalt põhjendatud. Kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga ning tulenevalt

9(9)

TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid motiive. Seega ei ole võimalik hageja nõuet

rahuldada ka antud osas.

Apellandi tööraamatusse on kanne tehtud, mistõttu puudus kohtul alus hagi

rahuldamiseks ka tööraamatu kande osas.

Seega apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda teha teistsugust otsust.

Ringkonnakohus kontrollis vastustaja vastuväidet selles, et hagi on esitanud

aegumistähtaega rikkudes, ning ei tuvastanud nimetatud asjaolu olemasolu.

Hagiavaldus on esitatud 28.07.2004. Toimiku materjalide kohaselt töövaidluskomisjoni

otsus postitati 08.06.2004, kuid väljastati hagejale 07.07.2004. Seega hageja pöördus

kohtusse seaduses ettenähtud ühekuulist tähtaega järgides.

Kohtukulude jaotamine

Apellant ei ole nõus otsusega, millega on temalt välja mõistetud õigusabikulu 10

211,87 krooni ning leiab, et kuivõrd hagi on jäänud alusetult rahuldamata, siis on

kohtukulud temalt ebaõigesti välja mõistetud.

Otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 61 lg 1 järgi mõistis kohus poolele, kelle kasuks

tehti otsus, teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabi eest. Sama põhimõte

on kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis oli kostja õigustatud nõudma kantud

õigusabikulude osalist väljamõistmist. Kostja kohtukulud esimese astme kohtus olid

57 879 krooni ning kohus rahuldas taotluse osaliselt.

Kolleegium leiab, et hagi kuulus rahuldamisele ka 17.12.2003 töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes, mistõttu kohtukulude jaotist tuleb

muuta. Juhindudes TsMS § 61 lg-st 1 p 1 ja p 2 kolleegium peab vajalikuks ja

põhjendatud kostja õigusabikuluks esimese astme kohtus 9000 krooni, võttes arvesse

nii kohtuistungite toimumise aega kui ka asja keerukust.

Ringkonnakohtus esitas vastustaja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas

20 709 krooni.

Kolleegium leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele, siis

tuleb apellandilt välja mõista vastustaja kasuks õigusabikulu 4000 krooni.

Töövaidlustes on töötaja vabastatud riigilõivu maksmisest. Kuivõrd hagi kuulus

osalisele rahuldamisele, siis kehtinud TsMS § 64 järgi tuli kostjalt välja mõista

riigituludesse riigilõiv 280 krooni.

Seega otsus tuleb kohtukulude osas osaliselt tühistada eeltoodud põhjendustel.

Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa