3-05-410/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.mail 2006.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-05-410(3-719/2005)

Haldusasi

OÜ “X” kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse

6.05.2005.a. maksuotsus nr 12-5/245 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

11.05.2006.a.

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

kaebaja esindaja Meelis Tomson, vastustaja Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse esindaja Kaupo Kruusvee

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallin-

na Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10

päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Teade ja apellatsioonkaebus peavad jõudma Tallinna Halduskohtus-

se hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu.

ASJAOLUD

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus(PMK) kontrollis OÜ „X“ poolt OÜ-lt ”Y”

24.09.2001.a. arve nr 009 alusel teenuse saamist ja seoses selle arvega käibe- ja tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust 2001.a. septembrikuus ning tegi kontrollimise tu-

lemuste põhjal 6.05.2005.a. maksuotsuse nr 12-5/245, millega kohustas osaühingut tasuma täien-

davalt määratud 108 000 kr käibemaksu ja 2 034 535 kr intressi ning 248 757 kr tulumaksu ette-

võtlusega mitteseotud kuludelt ja 225 852 kr intressi. Samuti kohustati osaühingut alates

7.05.2005.a. ise arvestama ja tasuma intresse maksuvõla tasumisega viivitamise iga lisapäeva eest

0,06 % päevas. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ „X“ tegelikkuses OÜ-lt „Y“ arve nr 009 alusel

kontseptsiooni väljatöötamise, kliendi andmebaasi loomise, lepingute ettevalmistamise ning

jooksva töö konsultatsiooni teenust saanud, tegemist on üksnes arvete väljastamisega OÜ „Y“

nimel kokku 708 000 kr. 2001.a. põhiliselt abrasiivmaterjalide ja eritööriistade müügiga tegele-

nud OÜ „X“ arvas 2001.a. septembri käibedeklaratsioonil maha 108 000 kr soetamisel tasumisele

kuuluvat käibemaksu OÜ „Y“ 24.09.2001.a arve nr 009 alusel. R.L. poolt allkirjastatud arve

kohaselt osutati vastavalt lepingule VI 0701/1 teenuseid kokku 708 000 kr, sealhulgas käibemaks

108 000 kr. 7.01.2001.a. sõlmitud lepingu allkirjastasid tellija OÜ „X“ esindajana juhatuse liige

J.K. ja täitja OÜ „Y“ esindajana juhatuse liige R.L. ning osutatavateks teenusteks olid

abrasiivmaterjalide ja eritööriistade Eestis müümise kontseptsiooni väljatöötamine, materjalide ja

kliendi andmebaasi loomine, abrasiiv-ja elektrimaterjalide ning eritööriistade ostu-müügi

lepingute ettevalmistamine allakirjutamiseks, jooksva töö konsultatsioon. 24.09. 2001.a tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kinnitasid lepingupooled oma allkirjadega, et tööd on üle

antud ning tellija pretensioone ei oma. OÜ „X“ tasus 2001.a. septembris OÜ „Y“ arvelduskontole

708 000 kr. Tegelikult ei saanud OÜ „Y“ ülalmärgitud lepingut sõlmida, sest see firma asutati

alles 5.07.2001.a., mil on koostatud ja Sirje Ormani notaribüroos tõestatud avaldus osaühingu

äriregistrisse kandmiseks ja asutamisotsus. Äriregistrisse on OÜ „Y“ kantud 23.07.2001.a. Oma

registreerimise aadressil xxxxxxxx äriühing ei asu, käivet deklareeris maksuhaldurile ainult

2001.a augustis ja septembris ning kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alates

21.05.2003.a. R.L. tunnistas maksuhaldurile antud seletuses, et ei ole teadlik OÜ „Y“ tegevusest

ega ole ka midagi kuulnud OÜ-st „X“, samuti ei ole ta väljastanud arveid ega sõlminud lepinguid

OÜ „Y“ nimel. Juhatuse liikmeks saama nõustus tasu eest, andis allkirju valgetele paberitele ning

võttis OÜ „Y“ pangakontolt välja sularaha, mille andis üle temaga kaasas olnud isikule, kelle

nime ei soovi avaldada. Kõik OÜ ”Y” Hansapanga arvelduskontole laekunud summad on kohe

välja võetud sularahas R.L. poolt või kaardiga, sh ka summad, mis OÜ „X“ tasus OÜ-le „Y“.

13.01.2005.a. kohtuistungil väärteoasjas nr 4-1846 tunnistajana seletusi andes kinnitas R.L., et ei

ole sõlminud ühegi äriühinguga lepinguid ning OÜ „X“ tegevusest ei tea midagi, OÜ „Y“ juhatu-

se liikmeks nõustus saama raha eest H. R. ettepanekul, kelle kätte andis ka osaühingu arveldus-

kontolt väljavõetud raha.

J.K. kinnitas, et tema ei kohtunud kordagi OÜ „Y“ esindajaga, vaid selle tehinguga tegeles

müügikonsultant G. E.. OÜ „Y“ täitis oma lepinguga võetud kohustused, koostades umbes 60

kliendi kohta põhjaliku andmebaasi, mis sisaldas äriühingute kontaktandmeid ja nende poolt

kasutatavate lihvmaterjalide vajaduse arvestust ning oluline osa klientidest on leitudki selle

andmebaasi põhjal. Andmebaas oli salvestatud CD-le ja jäi OÜ „X“ endise töötaja G.E.i kätte,

selle tagasinõudmiseks temalt puudus vajadus, kuna andmebaasilt olid kõik vajalikud andmed üle

viidud paberkandjale. OÜ „Y“ poolt koostatud abrasiivmaterjalide ja eritööriistade müümise

kontseptsioon sisaldas ülevaadet ja konkreetseid teid, kuidas turgu üles ehitada, samuti

hinnapoliitikat. Paberkandjal kontseptsiooni maksumus oli 100 000 kr ja tänaseks ei ole see säili-

nud. Lepingute ettevalmistamise all mõeldi seda, et leitakse klient, kes tellib kaupa. OÜ „Y“ lei-

dis OÜ „Entopt“ ja AS-i „Baltex 2000“, mille eest tasuti OÜ-le “Y” vastavalt 88 000 kr ja 200

000 kr. Leping oli sõlmitud AS-i „Baltex 2000“ ja Schubert Roselight Advanced Energy Tech-

nologies Inc(Schubert AET) vahel ning OÜ „X“ vahendas tehingut lepingu osapoolte vahel. OÜ

„Y“ teenus seisnes selles, et ta leppis kokku kohtumise AS-i „Baltex 2000“ esindaja Dave´iga,

kus osales J.K. koos Schubert AET esindaja Andrei Gruziniga, mille tulemusel OÜ „X“ sai oma

kliendiks AS-i „Baltex 2000“. Jooksva töö konsultatsioone sai OÜ-lt „Y“ G.E., kes koostas nende

tulemusel kliendile AS „Baltex 2000“ valgustite vahetuse skeemi, mida kasutati aktsiaseltsile

valgustussüsteemi rekonstrueerimise teenuse osutamisel. Maksuhaldur ei saanud G.E.lt seletust

võtta, kuna Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel on G. E. (isikukood xxxxxxxxxxxx)

13.09.2002.a. Eestist lahkunud ning tema viibimiskoht ei ole teada. OÜ ”X” töötajate I. B. ja J.

K. seletuste kohaselt on nad kuulnud direktori ja G.E. omavahelisi jutuajamisi andmebaasist,

13.01.2005.a. Tallinna Linnakohtus väitsid nad, et on OÜ-lt “Y” soetatud kliendiandmebaasi

näinud. Tunnistajate ebamäärased ütlused selle kohta, et nad on kuulnud kolmandate isikute

omavahelist vestlust andmebaasi teemal, ei tõenda OÜ “Y” ja OÜ “X” vahelisi tehinguid.

OÜ ”X” ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt OÜ ”Y” poolt koostatud kontseptsiooni ja

elektroonilist kliendiandmebaasi, mille eest maksti vastavalt 100 000 kr ja 180 000 kr, kuid mida

OÜ-s ”X” 2001.a. immateriaalse põhivarana arvele ei võetud. Raamatupidamise seaduse(RPS) §

40 lg 2 sätestab, et raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid

äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise

käigus(kirjavahetus deebitoridega, krediitide saamiseks esitatavad äriplaanid jne.), peab raama-

tupidamiskohustuslane säilitama 10 aastat. Analoogiline kohustus sisaldub kehtiva RPS §-s 12 lg

2. Kuivõrd võetusega OÜ-st ”X” saadud andmebaas paberkandjal peab sisaldas samu andmeid,

mis elektrooniline kliendiandmebaas, võrdles maksuhaldur võetusega saadud klientide andme-

baasi andmeid OÜ ”X” perioodi 1.01.2000-31.12.2002 pangaväljavõttega. Selgus, et nimekirjas

olevast 27 kliendist oli kõigiga tehtud tehinguid ka enne OÜ-lt ”Y” väidetava kliendiandmebaasi

kättesaamist 24.09.2001.a., peale seda kuupäeva on toimunud ainult üks tehing nimekirjas oleva

kliendiga. Seega võib väita, et kliendid olid OÜ-l ”X” olemas juba enne OÜ-ga ”Y” lepingu

sõlmimist ning ei vasta tõele OÜ ”X” väited, et enamiku klientidest on nad saanud Y OÜ poolt

koostatud andmebaasi alusel.

OÜ “Entopt” juhatuse liige I. M.kinnitas, et pakkumise abrasiivmaterjalidele tegi neile OÜ ”X”,

kellelt OÜ “Entopt” soetas kahe aasta vältel lihvriiet. Hiljem kauba kvaliteet langes, mistõttu OÜ

“Entopt” ei olnud enam kaubast huvitatud. I.M. kinnitas, et ei ole midagi kuulnud OÜ-st „Y“ ega

tunne R.L.t. Pakkumine lihvmaterjalide kohta tuli faksi teel otse OÜ-lt “X” umbes kuu aega enne

esimest arvet. OÜ ”X” Eesti Ühispanga arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et esimene laekumine

OÜ-lt “Entopt” toimus arve nr 50 alusel 4.04.2001.a., kolm kuud enne Y OÜ asutamist, ning

seega ei vasta tegelikkusele OÜ ”X” väide, et info OÜ “Entopt” kohta saadi OÜ-lt “Y. AS-i

„Baltex 2000“ finantsdirektori E. T. seletuse kohaselt ei ole ta kuulnud osaühingutest „X“ ja „Y“

ning aktsiaseltsi raamatupidamise andmebaasis neid äriühinguid ei kajastu. E.T. kinnitas AS-i

„Baltex 2000“ ja Schubert ALT vahelist tehingut ning esitas maksuhaldurile AS-i „Baltex 2000“

ja Schubert AET vahelise kapitalirendilepingu, mis oli sõlmitud 26.04.1999.a. Aktsiaseltsi

peaelektrotehnik A. T. kinnitas, et 1999.a pöördus tema poole isik, kes pakkus valgustussüsteemi

rekonstrueerimise teenuse osutamist. Hiljem toimus kohtumine, kus osalesid koos AS-i „Baltex

2000“ juhtkonnaga J.K. ja G.E.. Tunnistajana 13.01.2005.a. Tallinna Linnakohtus seletusi andes

teatas A.T., et ei tunne G. E. ega ole midagi kuulnud OÜ-st „Y“, kuid teab J.K.t, kellel olid

ilmselt sidemed firmaga Schubert AET, mida esindas hr G.. AS „Baltex 2000“ sõlmis

koostöölepingu firmaga Schubert AET. Seega ei vasta tegelikkusele OÜ „X“ väited, et OÜ „Y“

abil sai ta endale kliendiks AS-i „Baltex 2000“ ning et OÜ-lt „Y“ konsultatsioonide tulemusel

saadud teavet kasutas OÜ „X“ AS-ile „Baltex 2000“ valgustite vahetuse skeemi, valgustite

koguse ja investeeringu efektiivsuse arvutamisel.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on käibemaksuseaduse(KMS) § 18 lg 6 alusel sõl-

tuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on

arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kui teenust ei ole reaalselt saadud

või arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna arvele nr 009 märgitud teenust pole OÜ ”X” OÜ-lt

”Y” saanud, pole see arve nõuetekohane algdokument sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning

OÜ ”X” on esitanud 2001.a. septembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid summas 108 000

kr. Asjaolu, et tehingud, mille sooritamiseks OÜ „Y“ teenust väidetavalt kasutati, toimusid enne

kui osaühing üldse asutati, viitab otseselt sellele, et dokumendid on vormistatud tagantjärele ning

nende sisu ei vasta tegelikkusele. Ei ole võimalik, et selline olukord tekkis OÜ ”X” teadmata,

seega on põhjendatud asuda seisukohale, et OÜ ”X” osaleb maksupettuses. Tulenevalt rahapesu

tõkestamise seaduse(RTS) §-dest 5 lg 1 p 2 ja 7 lg 3 on ettevõtja, kes sooritab või vahendab

tehinguid, kohustatud tuvastama RTS §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil

isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku

võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 kr, sularahata arveldamise korral

üle 200 000 kr või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui

sularahata arveldamise korral sularahas ja sularaha maksetena kokku üle 200 000 kr. Kui välja-

poole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi

vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab

sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest

tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja

on tõepoolest arvel näidatud isik. OÜ „X“ ei ole OÜ-ga „Y“ tehinguid tehes kontrollinud, kas

selline äriühing üldse eksisteerib ega teinud koopiat äriühingu B-kaardist. Samuti ei oska OÜ „X“

anda mingitki informatsiooni selle kohta, kuidas leiti kontakt OÜ-ga Y ning kes selle firma nimel

väidetavat teenust osutas. Seega ei ole OÜ „X“ näidanud üles äris nõutavat või tavapärast

hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks ning teda ei saa lugeda antud tehingus heauskseks

ostjaks.

Kuna kõnealuste arve ja lepingu alusel teenust tegelikult ei osutatud, siis loetakse OÜ ”X” poolt

tasutud summa ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt kuulub arvestamisele 248 757 kr

tulumaksu. OÜ „X“ on rikkunud KMS § 10 punkte 1, 2 ja 4 ja tulumaksuseaduse( TMS) § 54 lg

4. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat,

maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kuus aastat. OÜ „X“ on tahtlikult jätnud

deklareerimata ja tasumata kontrollitava perioodi eest tasumisele kuuluvad maksud, tahtlus

väljendub teadlikus tegevuses valeandmete esitamisel maksudeklaratsioonides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud maksuotsus tühistada. Otsus on koostatud sisuliselt samadel alustel,

kui Tallinna Linnakohtu poolt tühistatud otsus väärteoasjas nr 12-6/283-9, mille kohaselt oli

kaebaja toime pannud maksuseaduse rikkumise, mille eest on ette nähtud vastutus MKS alusel,

s.o. maksuseaduses ettenähtust väiksema maksusumma või maksuseaduses ettenähtust suurema

maksumaksjale tagastamisele kuuluva maksusumma näitamise eest maksudeklaratsioonis või

muus maksuhaldurile esitatud dokumendis. Maksuotsus esineb vastuolusid – lk 3 esimeses lõigus

on vastustaja tuvastanud, et kaebaja ja OÜ Y vahel sõlmitud lepingu järgi oli üheks osutatavaks

teenuseks materjalide ja kliendi andmebaasi loomine, lk 5 viimases lõigus on kirjas, et

"eeltoodust järeldab maksuhaldur, et võetusega saadud andmebaas paberkandjal sisaldas samu

andmeid, mis elektrooniline kliendiandmebaas". Niisiis jõuab vastustaja järeldusele, et klien-

diandmebaas oli olemas. Eeltoodust ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja pole teenust saanud. Ka

pole maksuotsuses märgitud, et tunnistajad K. ja B. nägid, kuidas kaebaja juures materjalide ja

kliendi andmebaas töötas. Tõe väljaselgitamiseks pidanuks vastustaja leidma ja üle kuulama

G.E., kuid vastustaja pole soovinudki seda teha. Vastustaja ei ole tõendanud kaebaja ebapiisavat

hoolsust. J.K. küll ei kontrollinud lepingule allkirja andmise hetkel tehingupartneri isikusamasust,

kuid seda tegid teised kaebaja esindajad. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et juriidilise isiku

puhul on tavapärane, et tehingute ettevalmistamisega ja allkirjastamisega tegelevad erinevad

isikud. Asjas tuleb kohaldada aegumist, maksuhalduri väide, et kaebaja on osalenud

maksupettuses, mis välistab kaebaja heausksuse, on paljasõnaline, kuivõrd vastustaja poolt

30.09.2004.a. koostatud rahatrahvi määramise otsus on Tallinna Linnakohtu poolt tühistatud.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud maksuotsuses toodule

järgmised seisukohad. Maksuotsuses puudub vastuolu elektroonilist andmebaasi puudutavas osas,

kaebaja väited on tingitud maksuotsuse ebaõigest või teadlikult moonutatud tõlgendamisest.

Maksuotsuse lk 5 viimases lõigus järeldas maksuhaldur, et kuivõrd J.K. väitel puudus vajadus

G.E. tema kätte jäänud elektroonilise andmebaasi tagasinõudmiseks, sest andmebaasilt olid kõik

vajalikud andmed üle viidud paberkandjale, siis on 13.05.2004.a PMK-le paberkandjal esitatud

klientide andmed kaebaja seisukohast samad, mis kajastusid OÜ „Y“ poolt koostatud elektrooni-

lises andmebaasis. Kaebaja poolt tsiteeritud lauset ei saa hinnata kontekstiväliselt, vaid seda tuleb

analüüsida koos muude maksuotsuse punktis 1.1.7 väljatoodud asjaoludega. Viidatud maksu-

halduri seisukohta tuleb mõista selliselt, et isegi kui eeldada, et kaebajal puudus vajadus ja

kohustus elektroonilist andmebaasi säilitada, kuna kõik vajalikud andmed viidi üle paberkandjale,

siis ei suutnud kaebaja tõendada andmebaasi olemasolu ka paberkandjal andmetega, kuna paberil

nähtuvad kliendid olid äriühingul juba enne OÜ-lt Y kliendiandmebaasi väidetavat soetamist.

J.K. ja I.B. ei saa tõendada tehingute toimumist OÜ „Y“ ja kaebaja vahel, sest nad ei osalenud

tehingutes OÜ-ga „Y“ ning ei ole väidetavalt soetatud kliendiandmebaasi kunagi reaalselt

kasutanud. I.B. on väidetavalt kuulnud andmebaasi olemasolust ning J.K. väidetavalt näinud,

kuidas G.E. kasutas oma arvutis programmi, mida J.K. peab tänasel päeval OÜ-st „Y“ soetatud

andmebaasiks. J.K. ja I.B. on kaebaja töötajad, mis võimaldab kaebajal suunata neid järelduste

tegemisel, andmaks kaebaja jaoks soodsaid tunnistusi. Kaebaja ei saanud kontrollida OÜ „Y“

isikusamasust lepingu allkirjastamise ajal 7.01.2001.a. sest OÜ „Y“ kanti äriregistrisse alles

23.07.2001.a., käibemaksukohustuslasena registreeriti 03.08.2001.a.; OÜ „Y“ juhatuse liige R.L.,

kes on allkirjastanud OÜ „Y“ ja kaebaja vahel väidetavalt toimunud tehingutega seotud

dokumente, on valitud OÜ Y juhatuse liikmeks alles 14.09. 2001.a. Kaebaja heausksuse ja äris

nõutavat hoolsuse puudumisele viitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole võtnud väidetavalt soetatud

immateriaalset põhivara(abrasiivmaterjalide ja eritööriistade müümise kontseptsioon,

kliendiandmebaas) enda raamatupidamises arvele ega ole vastavaid äridokumente ka säilitanud.

Olukorda, kus äriühing, mille keskmine kuukäive 2001.a. oli umbes 250 000 kr, ei pea vajalikuks

säilitada kontseptsiooni ja andmebaasi, mille eest maksti kokku 330 400 kr, ei saa kindlasti

lugeda tavapäraseks. Samuti ei oska kaebaja anda mingitki informatsiooni selle kohta, kuidas leiti

kontakt OÜ-ga „Y“, kes osutas selle firma nimel teenust ning kuidas veenduti OÜ „Y“ võimes

vastavasisulist väga spetsiifilist ja kallist teenust kompetentselt osutada. Juhatuse liikme sellist

ükskõikset suhtumist üle keskmise kalli teenuse soetamisel ei saa kindlasti lugeda äris

tavapäraseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksukohustuslasest ostja on tegutsenud

heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning

kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse

ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja

teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Väärteomenetlus ja haldusmenetlus

on teineteisest sõltumatud menetlused, mis täidavad õigussüsteemis erinevat funktsiooni ning kus

kehtivad spetsiifilised, ainult konkreetsele menetlusele laienevad normid. Väärteo näol on

tegemist süüteo, so seaduse alusel karistatava teo, alaliigiga(karistusseadustiku § 3 lg 1 ja 2),

haldusmenetlus(sh maksumenetlus) on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel,

toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel(haldusmenetluse seaduse § 2 lg 1). Väärtegu

aegub, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm

aastat(MKS § 160), maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat ning maksusumma

tahtliku tasumata jätmise korral kuus aastat (MKS § 98 lg 1). Ühes menetluses tehtud lahend ei

ole siduv teisele menetlusele, siinjuures tuleb silmas pidada, et PMK 30.09.2004.a rahatrahvi

määramise otsust ei tühistatud kohtu poolt põhjusel, et väärtegu pole toime pandud, vaid karistuse

määramise aegumise tõttu – väärtegu aegus kohtumenetluse käigus. Riigikohtu üldkogu on

17.02.2004.a otsuses nr 3-1-1-120-03 asunud seisukohale, et seadusandja on maksuõiguse

normide rikkumise eest kehtestanud mitmesuguseid sunnivahendeid erinevate õigusharude

normidega; kui üldjuhul kohaldatakse maksuõiguse normide rikkumisega seonduvaid

sunnivahendeid haldus- ja halduskohtumenetluses, siis osa maksuõiguserikkumisi on tunnistatud

kuritegudeks; nende menetlemine toimub kooskõlas KrMK §-s 11 lg 1 ja §-s 2 sätestatuga

kriminaalmenetluses; ei KrMK ega MKS välista kriminaalmenetluse ja maksumenetluse (või

maksuasjas halduskohtumenetluse) paralleelsust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus nõustub ülalpool esitatud maksuotsuse ja vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks

neid korrata.

Kuni 1.01.2002.a. kehtinud KMS § 18 lg 1 p 1 sätestas: „Registreeritud maksukohustuslase poolt

tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi mak-

sustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksus-

tamisperioodil teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasuta-

tavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks.“ Sellest sättest tulenevalt peab ostja

kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane: kas arvel on märgitud käibe-

maksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas see käibemaksukohustuslane on regist-

reeritud vastavas registris. Seejuures ei olene ostja õigus käibemaksu maha arvata sellest, kas

müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt või mitte. Kui ostja on käitunud heauskselt,

puudub alus piirata tema õigust käibemaksu maha arvata. Ostja on tegutsenud heas usus, kui ta

eeldas, et arvel teenuse müüjana märgitud isik on ka tegelik teenuse müüja ning kui ta on

seejuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. KMS § 18 lg 6 kohaselt on

mahaarvamised lubatud sama seaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel.

Praegusel juhul on OÜ „Y“ rekvisiitidega arve esitatud(tl 68), kuid kinnitamist ei ole leidnud

teenuste saamine nimetatud äriühingult. Seetõttu ei vasta arve KMS §-s 24 lg 1 toodud nõuetele,

sellel näidatud käibemaks ei ole deklareeritav soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu hulgas

ning arve alusel tehtud väljamaksed on maksustatavad tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud

kulu.

Kui aga väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-

müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja

jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tu-

lenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja teenuse müüja on tõepoolest

arvel näidatud isik. Sellise kohustuse pani kaebajale kuni 1.01.2004.a. kehtinud RTS redaktsiooni

§ 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3, mis jõustus 17.11.2000.a. ning kohustas ettevõtjat tuvastama nende isikute

isikusamasust, kellelt ta tehingu sooritamisel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularahata

arvelduse korral üle 200 000 kr. Alates 1.01.2004.a. on rahapesu tõkestamise seaduse nimeks

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, kus sama nõue on sätestatud §-des 5 lg 1 p

8; 6 lg 5; 9. Kaebaja oli kohustatud kooskõlas RTS §-ga 9 kontrollima OÜ-t „Y“ esindava(te)

isiku(te) isikusamasust ja volitusi ning tegema säilitamiseks koopiad isikusamasuse

tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest ja

volitusi tõendavatest dokumentidest, kuid pole seda teinud. Kaebaja väide, et OÜ-ga „Y“

lepingut(tl 64-66) sõlmides kontrollisid tema esindajad selle äriühingu isikusamasust, on vale,

sest lepingu väidetava sõlmimise ajal 7.01.2001.a. jäi OÜ „Y“ asutamiseni veel 7 kuud(tl 99-101)

ja lepingule osaühingu poolt alla kirjutanud R.L. sai OÜ „Y“ juhatuse liikmeks alles

14.09.2001.a.(tl 107-109, 111). R.L. kinnitab, et asus OÜ „Y“ juhatuse esimeheks raha eest

2001.a. juulikuus H. R. ettepanekul, umbes 1 kuu jooksul allkirjastas pangas dokumente ja notari

juures ostu-müügi lepingu; andis allkirju tühjadele paberilehtedele, mille eest sai kokku umbes

2000 kr; võttis pangast korduvalt välja sularaha 0,5 – 1 milj. kr korraga, mille andis H.R. kätte;

mingeid lepinguid ei allkirjastanud, OÜ-st „X“ ei tea midagi(tl 96-97, 166-167). Kaebaja juhatuse

liige J.K. pole OÜ-st „Y“ kedagi näinud ega tea, kes olid selle firma nimel tegutsevad isikud ja

kas nende isikusamasus tuvastati(tl 72-77). Seega ei ole kaebaja näidanud üles nõutavat hoolsust

ning peab esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud maksuotsuses

märgitud äriühinguga on siiski toimunud. Selline seisukoht on kooskõlas ka kuni 1.07.2002.a.

kehtinud MKS §-ga 22 lg 4 ja praegu kehtiva MKS §-ga 150, mille kohaselt lasub maksumaksjal

maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maks määrati

valesti. Kaebaja ei ole vastustajatele ega kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Kaebaja ei ole

tõendanud, et vaidlusalused majandustehingud reaalselt üldse toimunud oleksid.

Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise

näidatud poolte vahel. Vaidlustatud maksuotsuse aluseks tulumaksu osas on asjaolu, et väljamak-

seid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumendil

näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Seega ei ole kaebaja ja OÜ „Y“ vahel toimunud

tehinguid ja puudub käive, millelt käibemaksu maha arvata ning sel põhjusel on nende arvete

alusel tasutud summad kaebaja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mis kuuluvad

maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Vastustaja ei ole maksuotsuses möönnud, et elektrooniline kliendiandmebaas tegelikkuses

eksisteeris. Maksuotsuse p-s 1.1.7. on kirjas, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt

OÜ „Y“ poolt koostatud kliendiandmebaasi, vaid esitas klientide andmed paberkandjal. Edasi on

vastustaja kaebaja viidatud lõigus järeldanud, et kuivõrd J.K. väitel puudus vajadus G.E. tema

kätte jäänud elektroonilise andmebaasi tagasinõudmiseks, sest andmebaasilt olid kõik vajalikud

andmed üle viidud paberkandjale, siis peab 13.05.2004.a maksuhaldurile paberkandjal esitatud

klientide andmestik sisaldama samu andmeid, mis OÜ „Y“ poolt koostatud elektrooniline

andmebaas. Sellest ainuvõimalikust järeldusest lähtudes on vastustaja OÜ „Entopt“ ja AS-i

„Baltex 2000“ esindajate seletusi, sõlmitud lepinguid ja kaebaja pangakonto väljavõtteid

analüüsides jõudnud veendumusele, et OÜ „Y“ pole kõnealust elektroonilist andmebaasi

koostanud.

Alusetu on kaebaja väide, et vastustaja pole soovinud G.E. leida. Vastustaja on välja selgitanud,

et G.E. on Eestist 2002.a. lahkunud ning tema viibimiskoht ei ole teada.

Kaebaja tegevus 2001.a. septembri käibe- ja tuludeklaratsioonides valeandmete esitamisel on

käsitatav teadliku tegevusena, mille eesmärk oli tagastamisele kuuluva käibemaksusumma suu-

rendamise ja maksustatava tulu vähendamise tulemusena maksta vähem makse. Käsitletava

vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, et Tallinna Linnakohus lõpetas menetluse kaebaja

väärteoasjas aegumise tõttu. Maksumenetluses on maksu tahtliku tasumata jätmise korral

maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat ja see tähtaeg ei ole möödunud. Tallinna

Linnakohtu otsus ei oleks halduskohtule siduv ka siis, kui linnakohus oleks kaebaja õigeks

mõistnud, sest Riigikohtu halduskolleegium on 17.02.2005.a. otsuses nr 3-3-1-94-04 asunud

seisukohale, et halduskohtumenetluse seadustiku §-st 17 ei tulene, et haldusasjas ei saa vaidluse

korral anda asjaoludele teistsugust hinnangut, kui on antud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või

kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise(väärteomenetluse) asjas.

Maksuotsus on motiveeritud, õiguslikult põhjendatud ja kontrollitav, selles on põhjendatud, miks

ja millistele õigusaktide sätetele tuginedes käibemaks, tulumaks ja intressid on määratud.

Kohtunik: D.Maastik