Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-3115/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.3115.19314 AI generated

2-05-3115/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-3115/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS vahel sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingust tuleneva võla summas 3779,95 krooni ja viivise 1363,40 krooni, kokku summas 5143,35 krooni ning kohtukulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kostjale TsMS § 313 lg 1 alusel kättetoimetatuks, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja on kohtumaterjalid kätte saanud.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks so 27.04.2006.a. kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Legislator headnote

AI generated

2-05-3115/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Keywords

AI generated
bank charges late payment of fees payment transactions pledge shortfall certificate payment by instalments cash settlement of balance
AI generated
2-05-3325/2
HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-05-3325 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/277- 5492/05) Välja mõista RS 13 115.57 (kolmteist tuhat ükssada viisteist krooni ja 57 senti) krooni OÜ kasuks.
2-08-1325/3
16.01.2008 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi Oleg Buhharov`i vastu võlgnevuse 5153.23 krooni nõudes.
2-15-124797/8
21.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi ka krediitkaardileping I), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 255,65 eurot intressimääraga 18% aastas (tl 30-31, tõlge tl 93-94). Lepingule kohaldati eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 32-34) ja Swedbank AS üldtingimusi (edaspidi ka Üldtingimused, tl 36-39).
2-07-49311/2
juulil 2006 sõlmisid pooled Visa Gold krediitkaardi lepingu nr 2006014204, mille kohaselt väljastas hageja kostjale krediitkaardi Gold limiidiga 25 000 krooni ja kostja kohustus tasuma krediidilimiidi kasutatud osalt intressi määraga 16% aastas. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli iga kalendrikuu 12. päev, mil tehti intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid kostja arvelduskontolt kaardikontole. Kostja kohustus tagama iga kalendrikuu 20. päeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul omas hageja õiguse arvestada võlguolevalt summalt 23% viivist aastas kuni võla likvideerimiseni. Kostja kontol vajaliku summa puudumise korral oli pangal õigus nõuda ka leppetrahvi 1000 krooni Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast blokeeris hageja ühepoolselt kaardi, algatas lepingu ülesütlemise ning lõpetas lepingu. 23. novembri 2007.aasta seisuga võlgnes kostja hagejale
2-11-22536/12
Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS vahel sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingust tuleneva võla summas 3779,95 krooni ja viivise 1363,40 krooni, kokku summas 5143,35 krooni ning kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kostjale TsMS § 313 lg 1 alusel kättetoimetatuks, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja on kohtumaterjalid kätte saanud.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks so 27.04.2006.a. kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuasja number 2-05-3115 (uus number alates 02.01.2006.a., vana number 2/277- 5957/05)

Otsuse kuupäev

22. mai 2006.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi OÜ hagi PA vastu 5143,35 krooni väljamõistmiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

22. mai 2006.a., kirjalik menetlus.

Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Mõista välja PA´lt OÜ kasuks 5820,52 (viis tuhat kaheksasada kakskümmend krooni ja 52 senti) krooni, sh 5143,35 krooni kohustise täitmiseks ja 677,17 krooni kohtukulude katteks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest.

TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.

TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära.

Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel 14.06.2005.a tasunud riigilõivu 420.00 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on tekkinud kohustus tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest 257,17 krooni. Nimetatud summa tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Krista Kirspuu Kohtunik