2-05-15310/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 05 – 15310

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „19“mail 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 05 – 15310 Tsiviilasi: J A hagi A A vastu korteriomandi (registriosa numbriga nr.9315 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve kinnistusjaoskonnas, asukohaga: xxx, Eesti Vabariigis) J A lahusvaraks tunnistamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: J A (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepingulist esindajat käesolevas protsessis ei ole; Kostja: A A (sündinud: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; Kohtuistungi toimumise aeg: „20“märts 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk Valentina Michelson ja hageja, Jelena Aleksejenkova;

RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Tunnistada J A (isikukood: xxx, elukoht:xxx) lahusvaraks korteriomand (registriosa numbriga nr.9315 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve kinnistusjaoskonnas,

korteriomandi asukohaga:xxx, Eesti Vabariigis, registriosa II – jakku tehtud kandega omaniku kohta J A), kuna korteriomand on soetatud J A lahusvara arvelt peale abielusuhete lõppemist ning seda korteriomandit ei ole kunagi antud abikaasade ühisvara hulka.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta hageja, J A, enda kanda.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras

(tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

J A ja A A elasid, vastavalt Kohtla – Järve Linnakohtu 04.juuli 2001.a. otsusele tsiviilasjas nr.2 – 1174 / 99 (tl.21), registreeritud abielus alates 08.jaanuarist 1993.a. kuni 16.juulini 2001.a.. Abielust pooltel ühiseid lapsi ei sündinud. Hagiavalduse kohaselt katkesid abielulised suhted J A ja A A vahel mõne aja möödudes pärast abielu registreerimist, kuna A A ei olnud Eestis elamisluba ja tööluba. Pooled elasid visiitabielu ning nende elukohad olid eraldi riikides: J A elas Eestis ja A A elas Vene FV-s. Pärast 1996.a. ei ole J A olnud A A enam mingeid sidemeid. Abielu kestel pooled abikaasade ühisvara ei soetanud. J A ostis korteri, aadressil: xxx, 1997.a. juulikuus ning selleks ajaks olid A A katkenud juba igasugused sidemed. A A korteri ostmisest midagi ei teadnud, korteri ostmiseks raha ei andnud ning ei ole korteris isegi kordagi käinud. J A soetas nimetatud korteri oma lahusvara arvelt. J A ja A A kogu abielu kestel abikaasade ühisvara ei moodustunudki, abieluliste suhete iseärasute tõttu ei olnud ühisvara moodustumine praktiliselt võimalik, sest abikaasade alalised elukohad asusid eraldi riikides ning abikaasad elasid nn visiitabielu. Palub hagi rahuldada ja tunnistada korteriomand (registriosa numbriga nr.9315 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve kinnistusjaoskonnas, asukohaga: xxx) J A lahusvaraks, kuna ilma korteriomandi lahusvaraks tunnistamist ei saa J A nimetatud korterit müüa. Kohtukulud palub jätta enda kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, A A, kohtule kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud. Hagiavaldus koos hagimaterjalidega, kohtukutse ning muud kohtudokumendid käesolevas tsiviilasjas toimetatud A A kätte allkirja vastu tema elukohas Vene FV – s (tl.27).

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, J A, palub kohtuistungil hagi rahuldada ja tunnistada korteriomand (registriosa numbriga nr.9315 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve kinnistusjaoskonnas, asukohaga: xxx) J A lahusvaraks. Hageja on praegu kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, kuid ei saa seda korterit müüa, kuna notar loeb, et korteriomand on abikaasade ühisvara.

Tunnistaja, O L, kohtuistungil antud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja tunneb J A juba 25 aastat. A A tegi J A abielu ettepaneku 1993.aastal. A A ei ole kunagi Eestis elanud ega töötanud. A A elas ja töötas kogu aeg Vene FV – s. J A aga elas ja töötas kogu aeg Kohtla – Järve linnas. Tunnistaja leiab, et eraldi riikides elamise tõttu puruneski J A ja A A abielu. Tunnistaja teab, et abielu sõlmimise ajal elas J A oma ema juures. J A ema kolis elama Soome, J A ei tahtnud elada ema korteris, mis oli väike ning ostis endale elamistingimuste parandamise korras uue korteri aadressil: xxx. Tunnistaja teab, et J A ja A A ei ole päevagi koos elanud ning nendel ei ole kunagi Eestis ühisvara tekkinud, aga samuti ei ole J A ja A A ühiseid lapsi. J A tütre isaks on hoopis teine meesisik. Käesoleval ajal soovib J A koos väikese tütrega kolida oma ema juurde Soome elama ning tahab praegust korterit ära müüa.

Kostja, A A, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse A A kätte toimetatud allkirja vastu. Kohtukutsel A A hoiatus, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tsiviilasja lahendada sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Hageja, J A, taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist ilma kostjata. Kohus rahuldas taotluse.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud oma nõudeid järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Kviitungiga riigilõivu tasumise kohta (tl.4). Kinnistusregistri väljatrükiga (tl.5). Elukohatõendiga (tl.16), mille kohaselt elab J A aadressil: xxx. Aktsiaseltsi Tammiku Maja tõendiga (tl.17) võlgnevuse puudumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Aktsiaseltsi Viru Vesi tõenditega (tl.18-20) võlgnevuse puudumise kohta. Kohtla – Järve Linnakohtu otsusega 04.juulist 2001.a. tsiviilasjas nr.2 – 1174 / 99 (tl.21), millega kohus luges tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnakohus tuvastas järgmised asjaolud: kohtuistungil palus J A lahutada abielu, kuna kooselu ei klappinud, elavad lahus praktiliselt kohe peale abielu registreerimist. J A elab Eestis, abikaasa elab Venemaal. Kuna A A ei saanud elamisluba ja tööluba Eestis, siis jäid abikaasade kohtumised harvemaks ning sisuliselt abielu ei olnudki. Abielulised suhted katkesid 1996.aastal, kui mõlemal abikaasal tekkis juba uus perekond. J A abielulisi suhteid taastada ei soovi. A A saabus kohtusse kirjalik nõuolek abielu lahutamiseks. Kohtusse ei soovinud A A ilmuda, sest oli haige. Kinnistamisotsusega 09.oktoobrist 2002.a. (tl.31). Korteri ostu – müügi lepinguga 15.maist 1997.a. (tl.32). Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla – Järve Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.9315 ärakirjaga (tl.33-37), mille kohaselt on nimetatud korteriomandi omanikuks J A. Ida – Viru Maakonna Hooneregistri registreerimise tunnistusega nr.9758 28.maist 1997.a. (tl.32), mille kohaselt on vallasomandi, asukohaga: xxx, mis koosneb 2 – toalisest omaette korterist, eluruumide pinnaga 50,2 m2, omanikuks J A.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §15 sätteid, mille kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. PkS §16 kohaselt võivad abikaasad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et J A ja A A abielulised suhted lõppesid 1996.a., milliseks ajaks oli nii J A kui ka A A tekkinud juba uus perekond. Nimetatud asjaolu tuvastati Kohtla – Järve Linnakohtu otsusega 04.juuulist 2001.a. tsiviilasjas nr.2 – 1174 / 99. Kohus luges tõendatuks, et peale abielusuhete lõppemist ostis J A korteri aadressil: xxx vallasasjana, mida tõendab ostu – müügi leping. Perekonnaseaduse §14 kohaselt ongi nimetatud korter J A lahusvara. Kõik kohtukulud tuleb jätta J A enda kanda.

Johannes Külaots Kohtunik