Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-18162/6 ECLI:EE:VMK:2006:2.05.18162.14950 AI generated

2-05-18162/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-05-18162/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hageja esitas kohtusse hagiavalduse N. K. ja S. K. vastu vanema õiguste äravõtmiseks poegade V., I, D ning tütre A suhtes. Hagiavalduse kohaselt laste vanemad laste eest ei hoolitse, kuritarvitavad alkoholi. Lapsed on pidevalt näljas ja pesemata. Vanemad ei tunne huvi laste vastu- V. õpib koolis, kuid vanemad lapse õppimisprotsessi vastu huvi ei tunne, A ja I ei käi lasteaias. Alaealine D on sündinud erivajadusega. Korter, kus pere elab ,on must ja räpane, ilma keskkütteta. Laste vanemad oma käitumisega avaldavad lastele kahjulikku mõju.

Legislator headnote

AI generated

2-05-18162/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: PKS § 50 lg 1 alusel on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostjad ei ole tundnud huvi laste käekäigu vastu. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p.1 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja p. 4 kohaselt avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Hageja esindaja seletustest nähtub, et laste vanemad ei tunne laste kasvatamise vastu huvi. Lapsed viibivad lastekodus, mida tõendab ka Kohtla-Järve Lastekodu tõendid. Noorem poeg D.

Keywords

AI generated
age of child endangerment of child welfare protection of adults adult child maintenance medical needs of child bodily harm to minor
AI generated
2-05-19182/6
Eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule hagiavalduse alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), vanemate: V B ja S B, vastu nõudega võtta V B ja S B ära vanema õigused alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), suhtes põhjusel, et kostjate perekond on Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses arvel juba alates 2003.a.. Alaealiste laste: D B (isikukood: xxx) ja J B (isikukood: xxx), vanemad kuritarvitavad pidevalt alkohoolseid jooke. Vanem poeg, J B (isikukood: xxx), vanemate juures ei elanud, ta elas isapoolse vanaema juures. Nooremat last, D B (isikukood: xxx), nähti tihti õues ilmastikutingimustele mittevastavas riietuses, ilma söömata ja pesemata. V B käis tihti koos lapsega tuttavate juures alkohoolseid jooke kuritarvitamas. Vanemate poolse hoolitsuse ja järelevalve puudumise tõttu sattus J B (isikukood: xxx) politsei huviorbiiti ning hakkas põhjuseta puuduma koolitundidest. 2005.a. septembris võttis V B õde S K alaealise J B (isikukood: xxx) enda kasvatada ning viis J B (isikukood: xxx) elama välismaale Sankt – Peterburgi. Alaealiste laste isa S B pole kordagi huvi tundnud laste käekäigu vastu ning lapsi materiaalselt ei toeta. Lastekaitseinspektorite kutsele ilmuda vestlusele ei ole S B reageerinud, millega on tõendatud, et S B puudub igasugune huvi oma laste vastu. Alaealiste laste ema, V B, elas hagiavalduse esitamise hetkel oma uue elukaaslase juures ühetoalises korteris. Kodukülastamiste ajal oli korter tihti must, korteris viibisid sageli alkoholijoobes kõrvalised isikud, kes koos korteri peremehega kuritarvitasid alkohoolseid jooke. Sageli oli ka V B ise alkoholijoobe seisundis. Alaealine D B (isikukood: xxx) läks esimest korda kooli esimesse klassi 06.oktoobril 2005.a.. Koolist, Kohtla – Järve Ühisgümnaasiumist, taotleti alaealise D B (isikukood: xxx) paigutamist riiklikusse hoolekandeasutusse ülalpidamisele, kuna lapsele tulid kooli järgi alkoholijoobes isikud. Alaealine D B (isikukood: xxx) ise oli hooldamata ja pesemata. Lapsel olid seljas pesemata riided. Palus hagi rahuldada.
2-10-25505/31
25. mail 2010.a esitatud avalduses palus avaldaja vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1, § 53 lg 2, Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse § 32 lg 1 p 1, p 2, § 63 võtta E. K.’ilt ja E. K.’lt vanema õigused laste E. K.’i ja S. K. suhtes. Avalduse kohaselt E. K. on sündinud 08.12.2007.a vallaslapsena. S. K. on sündinud 28.11.2008.a. 08.05.2010.a jättis E. K. oma lapsed naabrite hooleks. Samal päeval, pärast peretoetuse kätte saamist, sõitis laste ema Jõhvi ja sealt edasi Avinurme ja tagasi ei tulnud.
2-06-32989/8
07. novembril 2006.a esitatud avalduse kohaselt Sxxx Mxxx ülalpidamisel on kaks alaealist last Axxx Mxxx ja Nxxx Mxxx. Laste isa Vxxx Mxxx on surnud. Lapsed elasid koos emaga, kuid ema ei tegelenud nende kasvatamisega ja puudus kontroll ema poolt. Laste ema kasutab 2 (3) lastetoetusi ja toitjakaotuspensionit mitte laste, vaid enda huvides. Lapsed Axxx ja Nxxx keelduvad kodus elamast. Ema tarvitab alkohoolseid jooke. 17.10.2006.a suunati lapsed Kohtla-Järve Lastekodusse.
2-07-14051/9
Abielu registreeriti xx.xx.xxxx Tallinnas.
2-05-694/2
07. märtsil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostjad ei ole suutelised hooldama ja kasvatama oma lapsi, mis ohustab laste tervist ja arengut. Kostja N. Mihhailova on töötu ja elab oma ema juures. Ka teine kostja on töötu, tema elab oma vanemate juures. Noorem laps A. sündis enneaegsena ja vajas regulaarset kontrolli arstide poolt. Peale lapse neljandat elukuud hakkasid kostjad imikut kaasa võtma võõrastesse korteritesse, kus tarvitati alkoholi ja suitsetati, puudusid elementaarsedki tingimused lapse eest hoolitsemiseks. Olukord muutus lapsele ohtlikuks, mistõttu viidi ta ema nõusolekul esmalt haiglasse ja sealt edasi lastekodusse ajutisele hooldusele. Nüüdselt elab laps ema nõusolekul x.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon Kohtla-Järve Linna hagiavaldus rahuldada.

Ära võtta N. K. vanema õigused alaealise poja V.K., kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 25.03.1996.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 138), poeg I.

K. kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 16.09.1998.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 368), tütar A. K., kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 18.10.1999.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 412) ning poeg

D. K., kes on sündinud X.a (sünni kohta on Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 03.03.2005.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 91) suhtes.

Ära võtta S. K. vanema õigused alaealise poja V.K., kes on sündinud X.a (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 25.03.1996.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 138), poeg I. K., kes on sündinud Xa (sünni kohta on Ida-Virumaa Kohtuasja number 2-05-18162 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna hagiavaldus N. K. ja S. K. vanema õiguste äravõtmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

10. aprill 2006

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Kostja:

Kostja:

Kohtla-Järve Linn (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu)

J. K. (volikirja alusel)

N. K. (IK X, elukoht: X)

S.K.(IK X, elukoht: X)

Perekonnaseisuosakonnas 16.09.1998.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 368), tütar A. K., kes on sündinud X (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas 18.10.1999.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 412) ning poeg

D. K., kes on sündinud X.a (sünni kohta on Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 03.03.2005.a sünniaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 91) suhtes.

Välja mõista S. K. ning N. K. solidaarselt riigilõiv 60 (kuuskümmend) krooni riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtusse hagiavalduse N. K. ja S. K. vastu vanema õiguste äravõtmiseks poegade V., I, D ning tütre A suhtes. Hagiavalduse kohaselt laste vanemad laste eest ei hoolitse, kuritarvitavad alkoholi. Lapsed on pidevalt näljas ja pesemata. Vanemad ei tunne huvi laste vastu- V. õpib koolis, kuid vanemad lapse õppimisprotsessi vastu huvi ei tunne, A ja I ei käi lasteaias. Alaealine D on sündinud erivajadusega. Korter, kus pere elab ,on must ja räpane, ilma keskkütteta. Laste vanemad oma käitumisega avaldavad lastele kahjulikku mõju.

Hageja palub võtta ära kostjatelt vanemlikud õigused alaeliste laste suhtes.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jääb hageja esindaja haginõude juurde ning palub asja sisuliselt arutada. Esindaja seletuste kohaselt läks vanem poeg ise lastekodusse, samuti on teada, et Ida-Viru Maavalitsus tagab V, A ning I riikliku ülalpidamise lastekodus. Peale seda, kui V tuli lastekodusse, toodi sinna ka nooremad. Kõige väiksem, D viidi haiglasse. Lapsed viibivas lastekodus alates 2005.aasta detsembrist. Lapsevanemad ei tunne huvi oma laste vastu, kuritarvitavad alkoholi. Hageja esindaja palub ära võtta vanema õigused kõigi nelja lapse suhtes, kuna kostjad ei täida oma vanemakohustusi ja seavad laste elu ohtu, kuna lapsed on tihti jäetud üksi koju, korterist on välja lülitatud keskküte, seal on elektriradiaatorid, mis on pealt lahtised ja võivad tekitada tuleohtliku olukorra. Vanemad karistavad lapsi füüsiliselt, mistõttu lapsed kardavad oma vanemaid. Tunnistaja O. R ütluste kohaselt ta töötab lastega ajast ,kui lapsed tulid lastekodusse, s.o. 26.12.2005 tuli V omal soovil ja 27.12.2005tõid sotsiaaltöötajad A ja I. Meditsiini töötaja vaatas lapsed läbi , lastel esines enurees. Lapsed olid mustad ja näljased. Alates lastekodusse saabumisest ei ole vanemad huvi tundnud laste vastu, kuid 15.03.kui V oli 10 sünnipäev, tulid vanemad lastekodusse koos sõpradega. Kõik olid purjus ja käitusid agressiivselt ja nõudsid sisselaskmist. Väiksemad lapsed kartsid isa, V oli nõus vanematega kohtuma. Kuna lapsevanemad käitusid väga agressiivselt, paluti neil lahkuda. Lastega vestlusest on selgunud, et lapsed soovivad oma vanematega suhelda, kuid vanemate juurde elama minna ei soovi.

Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, kostjatele on hagiavaldusest teatatud ning kostjad on hagimaterjalid kätte saanud. Vastuväiteid kostjad kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid kohtuistungi edasi lükkamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära hageja esindaja ja tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja lahendab asja sisuliselt.

PKS § 50 lg 1 alusel on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostjad ei ole tundnud huvi laste käekäigu vastu. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p.1 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja p. 4 kohaselt avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Hageja esindaja seletustest nähtub, et laste vanemad ei tunne laste kasvatamise vastu huvi. Lapsed viibivad lastekodus, mida tõendab ka Kohtla-Järve Lastekodu tõendid. Noorem poeg D.

K. viibib alates 03.01.2006.a Narva-Jõesuu Lastekodus. 27.12.2005.a. oli laps toodud Ida-Viru Keskhaiglasse. Kuna laps oli ilma jäänud vanemate hoolitsuseta. Laps oli haige, must, hooldamata ja alajahtunud. /tl.42/ Kodukülastuse akti kohaselt /tl. 13-14/ on kontrollimisel olnud korter must, külm ning suitsu täis. Lapsed ei käi lasteaias. Vanem poeg on koolis, noorem aga lastehaiglas, kus vanemad teda vaatamas ei käi. Kodukülastuse akti /tl 16/ kohaselt oli N. K. kodus, kuid ust ei avanud, seega võib järeldada, et oli purjus. Tänaval tuli vastu S. K., kes oli alkoholijoobes, kes ka kinnitas, et abikaasa on joobes juba mitu päeva. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna tõendi /tl. 8/ kohaselt tarvitavad kostjad pidavalt alkoholi, samas korteris asuvad ka alaealised lapsed. SA Tallinna Lastehaigla tõendi kohaselt toodi D. K. haiglasse 02.03.2005ja viibis seal kuni 09.08.2005.Laps oli haiglas üksi, laps vajab erihooldust, korralikku hoolitsust ja dieeti.09.08.2005 saadeti laps Ida-Viru Keskhaiglasse. /tl.11-12/. Koolist saadetud teatise kohaselt puudusid I. ja V. vajalikud koolitarbed, lapsed olid hoolitsemata ja määrdunud riietes. Kooli sotsiaaltöötaja kodukülastuse ajal oli korter ääretult must, laual oli poolik alkoholipudel ja veel laua kõrval hulk tühje pudeleid. Vanem vend vahetas noorema mähkmeid, kuna ema oli teises toas ja magas. Ülesärganuna hakkas joobnud häälega ebatsensuurselt sõimama, mistõttu sotsiaaltöötaja lahkus, kuna tal ei olnud sealviibimine ohutu. /tl.41/ Kostjad ei tõendanud, et neil on (olid) mõjuv põhjus mitte tegeleda lapse kasvatamisega. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist mõjuvate põhjuste, millest tingituna kostjad ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, olemasolu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjad on laste vastu täiesti ükskõiksed, nad ei osale laste kasvatamises ning ülalpidamises. Kostjad ei tunne huvi laste käekäigu kohta. Lapsed on käesoleval hetkel lastekodus. Kostjad kuritarvitavad alkoholi, korteris on joomingud, korter on must ja kütmata, lapsed on näljased ja hooldamata. Sellise käitumisega avaldavad vanemad lastele kahjulikku mõju.

Eeltoodust ja lapse huvidest lähtudes ning juhindudes TsMS § 434, § 440 lg 1 ja lg 3, § 444 lg 1, § 467, § 468, § 632 rahuldab kohus avalduse ning N. K. ja S. K. kuulub äravõtmisele vanema õigused poegade: V. K. (IK X), I. K. (IK X) D. K. (IK X) ning tütre A. K. (IK X) suhtes.

MENETLUSKULUD

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi on esitatud kohtule 14. oktoobril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS §

60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kooskõlas TsMS §-iga 64 lg 1 kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt riigilõiv 60 krooni riigituludesse.

Kohtunik/allkiri/

Ärakiri õige: