2-06-8668/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-8668

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Valga Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprillil 2006. a, Valga Kohtumaja Riigi õigusabi asja nr 2-06-8668 Riigi õigusabi asi

M. J. taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas 2-06-5635 Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, m ä ä r a s:

1. Rahuldada M. J. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat O. P.

Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ning täitmiseks vandeadvokaat O. P.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul.

Asjaolud

Riigi õigusabi taotlus

M. J. esitas 10.04.2006.a. Valga Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi võlaõiguslikus nõudes. Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, Maksuja Tolliameti ning taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. M. J.e esitatud andmete kohaselt viibib taotleja kinnipidamisasutuses ja sissetulekud puuduvad. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks.

Kohus leiab, et M. J. ei ole võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda isegi osaliselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist lähitulevikus, siis ei ole taotluse esitanu võimeline ka osamaksetena hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid, millest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.

RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi O. P.

Annemarie Gerassimov kohtunik 12.04.2006.a.