2-05-854/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-854/220

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprillil 2006.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas

Tsiviilasja number

2-05-854/220

Tsiviilasi

OÜ J.S.Seeder Konsultatisoonid OÜ hagi Seesam Rahvusvahelise

Kindlustuse AS vastu kindlustushüvituse saamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ J.S.Seeder Konsultatisoonid (registrikood 10923102,

asukoht Sõpruse pst. 250-112, 13412 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja U.S (Viruvärava Advokaadibüroo, Viru

19, 10140 Tallinn);

kostja

Seesam

Rahvusvaheline

Kindlustuse

Aktsiaselts

(registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, 10114 Tallinn);

kostja lepinguline esindaja M.O,

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.

3. Mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud kohtukulud summas 403,50

(nelisada kolm krooni ja 50 senti).

4. Mõista hagejalt riigituludesse menetluskuluna postikulu summas 339,10 (kolmsada

kolmkümmend üheksa krooni ja 10 senti). Menetluskulu tuleb tasuda määruse

kättesaamisest arvates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole

number 10220034800017 Eesti Ühispangas või arvelduskonto numbrile 221023778606

Hansapangas, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb

märkida:

„Harju

Maakohtu

Kentmanni

kohtumaja,

kohtuotsus

tsiviilasjas

nr 2-05-854/220 menetluskulu”.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.04.2003.a. kindluslepingu sõiduautole Nissan

Almera registreerimismärgiga 046 MBY (edaspidi auto) kindlustusperioodiga kuni 31.03.2004.a.

(edaspidi kindlustusleping). Kindlustusliigiks oli suurkasko.

02.03.2004.a. kella 17.00 paiku toimus Harjumaal Keila-Haapsalu maanteel Vasalemma sillal

liiklusõnnetus, kus auto sõitis libeda tee tõttu vastu sillapiiret. Autot juhtis Marika Müür. M.Müür

sõitis ühe peatunud ja abipakkunud autoga Keilasse oma isikliku auto järele. Õnnetuskohal peatus

ka möödasõitev politseipatrullauto, kellelt Janno Seeder (kaassõitja) palus kutsuda välja õnnetuse

fikseerimiseks politseipatrulli. Kohalesaabunud Maanteeameti töötaja vormistas J.Seederi

juhilubade alusel liiklusõnnetuse teate, mille viimane allkirjastas.

Umber pool tundi peale ärasõitu saabus M.Müür oma autoga. Umbes 17.40 saabus liikluspolitsei,

kes fikseeris õnnetuse. M.Müüri küsitleti autos ja kontrolliti joovet.

Järgmisel päeval, 03.03.2004.a., esitas J.Seeder kostjale kirjaliku kahjuavalduse.

04.03.2004.a. kirjutas M.Müür kostja juures õnnetuse asjaolude kohta seletuskirja. Paari päeva

möödudes palus kostja seletuskirja ka J.Seederilt, mille viimane kirjutas kostja juures

23.03.2004.a.

22.06.2004.a. teatas kostja, et kuna J.Seederi selgitused kahjujuhtumi asjaolude osas olid

vastuolus Harju Teedevalitsuse esindaja ja sündmuskohal käinud politseinike ütlustega, on kostja

seisukohal, et kindlustusvõtja on andnud kostjale oluliselt puudulikku ja valeinformatsiooni,

mille tõttu ei kuulu kindlustustingimuste p 8.6.4. alusel liiklusõnnetusega põhjustatud kahju

hüvitamisele.

Hageja leiab, et kostja ei ole selgitanud oma keeldumises, milles seisneb oluliselt puudulik ja

valeinformatsioon. Kostja üldiste lepingutingimuste 1/2002 (edaspidi Üldtingimused) punkti

8.8.1. kohaselt peab kostja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Hüvitise suuruseks on Üldtingimuste p 7.2.6. alusel

otsene varaline kahju, millest on maha arvatud omavastutus. Auto turuhinnaks oli õnnetuse hetkel

85 000 krooni, millest 3000-kroonise omavastutuse lahutamisel kujuneb hüvitise summaks

82 000 krooni.

Lepingu puntki 4.8.1. ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 476 lõike 1 kohaselt kuuluvad lisaks

otsesele varalisele kahjule hüvitamisele kahjustatud sõiduki lähimasse hoiupaika transportimise

kulud, milleks oli 900 krooni.

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista hageja kantud kohtukulud kostjalt välja.

Hageja on esitanud oma väidete kinnituseks järgmised tõendid: koopia liiklusõnnetuse teatest

(tlk. 39); koopia kostjaga sõlmitud kindlustuslepingust koos selle juurde kuuluvate dokumentide

koopiatega (tlk. 14-36); koopia M.Müüri 04.03.2004.a. seletuskirjast (tlk. 40); koopia J.Seederi

23.03.2004.a. selgitusest liiklusõnnetuse kohta (tlk. 41-43); koopia Harju Teedevalitsuse

ametniku selgitustest (tlk. 44-47); koopiad sündmuskohal olnud politseinike ettekannetest (tlk.

48-49);

koopia

sõidukikindlustuse

hüvitisotsusest

(tlk.

37-38);

väljavõtted

autode

müügikuulutustest (tlk. 11-12); koopia puksiiriabi firma kviitungist (tlk. 10)

Kostja vastus

Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et tal puudus kohustus kindlustushüvitise maksmiseks.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et leping hageja näidatud tingimustel hagejaga sõlmiti. Üldtingimuste

p. 8.6.4. kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja,

kindlustatud isik või soodustatud isik on pärast kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist

puudulikku või valeinformatsiooni ning see avaldab mõju kostja täitmise kohustusele. Kostja

vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui puuduliku või valeinformatsiooni esitamine on toimunud

tahtlikult. Kostja leiab, et hageja on andnud peale kahjujuhtumit kostjale tahtlikult puudulikku või

valeinformatsiooni, mistõttu kostjal ei olnud võimalik teha kindlaks hüvitamiskohustust.

Üldtingimuste punkti 8.6.4. kohaselt vabanes kostja kohustusest hüvitada kindlustuslepingu alusel

liiklusõnnetusega põhjustatud kahju.

Kostja vastuväidete kohaselt on hageja seletused liiklusõnnetuse faktiliste asjaolude kohta

vastuolulised. Ei ole selge, kas autot juhtis M.Müür või J.Seeder. J.Seederi sõidukikindlustuse

hüvitistaotluse ja M.Müüri kostjale esitatud seletuse kohaselt juhtis õnnetuse hetkel autot tema.

Samas tuleneb liiklusõnnetuse teatest ja Harju Teedevalitsuse töötaja Mati Metsaääre seletuskirjast,

et autot juhtis õnnetuse hetkel J.Seeder. M.Müüri sündmuskohal viibimise osas on J.Seeder’i

seletused vastuolus sündmuskohal viibinud politseiametniku ja Harjumaa Teedevalitsuse esindaja

seletustega. Lääne-Harju politseiosakonna konstaabli Andres Kadapik’u ettekande kohaselt oli

sündmuskohal vaid üks meeskodanik, kedagi teist ei olnud. M.Metsaääre seletuskirja kohaselt jõudis

peale liiklusõnnetuse teate vormistamist sündmuskohale üks naisterahvas.

Hageja poolt kostjale esitatud puudulik ja valeinformatsioon seisnevad selles, kes juhtis õnnetuse

hetkel autot.

Kostja leiab lisaks, et sõiduki turuhind õnnetuse hetkel oli 75 000 krooni. Seega juhul, kui kostjal

oleks liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamise kohustus, kuuluks hüvitamisele 72 900 krooni.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata, hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja kostja kantud kohtukulud.

Kostja on esitanud oma väidete kinnituseks järgmised tõendid: koopia sõidukikindlustuse hüvituse

taotlusest (tlk. 58); koopia hageja poolt 03.03.2004 joonistatud liiklusõnnetuse skeemist (tlk. 59);

koopia Lääne-Harju politseiosakonna konstaabli Andres Kadapik’u ettekandest (tlk. 60); koopia

Fakto Auto AS arvamusest auto turuhinna kohta (tlk. 61); väljavõtted auto müügi kuulutustest (tlk.

62-63).

Poolte kokkulepe

Pooled esitasid 19.10.2005 kohtule kirjaliku auto turuhinna kokkuleppe, milles leppisid kokku, et

sõiduki turuhind õnnetusjuhtumi toimumise momendil oli 80 000 krooni. Samuti lepiti kokku, et

avariilise sõiduki minimaalseks hinnaks on 10 000 krooni. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui

kohus leiab, et kostjal on 02.03.2004.a. toimunud liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamise

kohustus, kuulub Tingimuste punkti 7.3. lõike 2 kohaselt hüvitamisele sõiduki turuhinna (80 000

krooni) ja avariilise sõiduki realiseerimisel saadud rahasumma (mitte vähem kui 10 000 krooni) vahe

(tlk. 85).

01.02.2006 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja nõude suuruseks 60 900 krooni

(maha on lahutatud omavastutus).

Kohtu põhjendused

Kohus, uurinud tsiviilasjas esitatud tõendeid, hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilasjas esitatud materjalide kohaselt oli poolte vahel 23.04.2003.a. sõlmitud kindlustusleping

kindlustusperioodiga kuni 31.03.2004.a. sõiduautole Nissan Almera registreerimismärgiga nr 046

MBY. Pooltel puudub vaidlus selles, et 02.03.2004.a. kella 17.00 paiku toimus hageja kasutuses

oleva autoga liiklusõnnetus, ja selles, et liiklusõnnetus toimus kindlustuskaitse kehtivuse ajal.

Vaidlust ei ole ka selles, et hageja poolt kostjale esitatud andmete kohaselt oli liiklusõnnetuse

momendil auto juhiks M.Müür.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus kindlustuslepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi,

millest tulenevalt on kostjal õigus keelduda hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kostja

üldiste lepingutingimuste ( edaspidi: Üldtingimuste) p. 8.6.4. kohaselt vabaneb kostja täitmise

kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on

pärast kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist puudulikku või valeinformatsiooni ning see

avaldab mõju kostja täitmise kohustusele. Kostja vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui

puuduliku või valeinformatsiooni esitamine on toimunud tahtlikult. Pooled vaidlevad selle üle, kas

hageja andis kostjale liiklusõnnetuse asjaolude (juhi isiku) kohta ilmselgelt puudulikku või

valeinformatsiooni. Seega on vaidluse esemeks asjaolu, kas liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki juhiks

M.Müür või J.Seeder.

28.09.2005.a. toimunud eelistungil andis hageja seaduslik esindaja J.Seeder järgmisi seletusi:

J.Seeder laskis tema kasutuses olevat autot juhtida M.Müüril, kuna tahtis teha sõidu ajal märkmeid

sülearvutisse. Seda, kas ta õnnetuse hetkel tegi tööd arvutiga, ei mäleta. J.Seeder istus tagaistmel,

kuna sülearvuti oli tema kõrval. Õnnetuses sai sülearvuti viga. Ka J.Seederi mobiiltelefon sai viga.

Päeva esimese poole sõitis J.Seeder üksinda. Vasalemma jõel oleval sillal läks auto pöördesse, sild

oli kaldes ja jääs, auto maandus vastu sillaposti. Üks seisma jäänud autodest nõustus viima M.Müüri

Keilasse tema auto järele. Juhtis Meelis Nurk. Üks peatujatest oli politseiauto. Samuti saabus Harju

Teedevalitsuse esindaja, kes täitis liiklusõnnetuse teate ja andis selle J.Seederile allkirjastamiseks.

J.Seeder allkirjastas selle teksti lugemata. Liiklusõnnetuse teadet nägi alles kostja juures. J.Seederi

käest Harju Teedevalitsuse esindaja ei küsinud, kes oli õnnetuse hetkel roolis. Vahepeal jõudis tagasi

M.Müür. J.Seeder pakkus edaspidiste arusaamatuste vältimiseks välja, et tal mõõdetaks joovet, kuid

seda ei tehtud.

Tunnistaja Marika Müüri ütluste kohaselt sai ta õnnetuspäeval J.Seederiga kokku Keilas. Sõideti

Klooga poole, läbi Madise ja Padise. Vaadati rannaäärt. Tagasiteel palus J.Seeder auto juhtimise üle

võtta, kuna soovis ise tööd teha. Juhi vahetus toimus mingi kloostri juures, sõideti edasi Keilasse.

Õnnetus juhtus kurvis, seal kõrval oli mingi torn. M.Müür oli šokis. Autod peatusid, J.Seeder arvas,

et M.Müür peaks minema Keilasse oma auto järele. Auto, mis peatus ja millega M.Müür Keilasse

sõitis, oli suur tume auto. Sõidukis teisi inimesi ei olnud. Autojuht andis talle visiitkaardi, omavahel

räägiti vähe. Ei mäleta, kas Keilas oli auto pargitud Rõõmu Kaubamaja parklasse, aga auto oli

Rõõmu Kaubamaja juures. Kui M.Müür saabus, tuli kohe ka Maanteeameti auto. M.Müür rääkis

parajasti J.Seederiga, kui Maanteeameti esindaja tuli J.Seederilt allkirja võtma. Politseiautos oli kaks

politseinikku, naispolitseinik istus koos M.Müüriga autosse ja küsitles teda. M.Müüril kontrolliti

joovet. M.Müür ei olud varem õnnetuse teinud autoga sõitnud, tal ei olnud volitust. M.Müür töötas

õnnetuse hetkel J.Seederi firmas, oli seal projektijuht. Sündmuskohal oli tee lausjääs, õnnetuse

põhjustas see, et M.Müür ei saanud auto juhtimisega hakkama. Sõiduk hakkas kurvis libisema, tegi

kaks-kolm tiiru. Viga M.Müür ei saanud. M.Müür ei mäleta, kui kaua ta oli avariipaigas, enne kui ta

oma auto järgi sõitis. M.Müür ei mäleta, kas peatunud auto juht tuli peatumise hetkel autost välja.

Auto peatus, juht keeras akna alla, küsides, kas vajatakse abi. M.Müür teab, et juht ei tohi

õnnetuskohalt lahkuda. Ei mäleta, kas politseipatrull selgitas talle juhi kohustusi. Meespolitseinik

küsis M.Müürilt, kes oli sõiduki juht. M.Müür nägi, et J.Seeder allkirjastas liiklusõnnetuse teate, kuid

ei vaadanud, mis sinna kirjutatud oli. J.Seeder M.Müüri nähes alkoholi ei tarvitanud. M.Müür ei tea,

kas J.Seeder oli kaine, kui ta Keilast tuli, ta ei tundnud alkoholi lõhna, J.Seeder nägi kaine välja.

M.Müür viis pärast õnnetust J.Seederi koju. M.Müür ei mäleta, kes võttis ühendust teda Keilasse

sõidutanud autojuhi Meelis Nurgaga, ega seda, kas ühenduse võtjaks võis olla M.Müür ise. Meelis

Nurk on M.Müürile täiesti võõras. M.Müürile tundus, et avarii hetkel sülearvuti kukkus. M.Müür

toibus mõne aja möödudes peale avariid. Ei mäleta, mida tegi J.Seeder kohe peale avariid. M.Müür

arvab, et ta vaatas sõiduki vigastusi, kuid ei ole päris kindel, kuna tal oli endaga tegemist. Sõiduk

põrkas silla piirde vastu, esiots oli tugevalt vigastatud. M.Müür ei tea täpset kohta sillal, mille vastu

ta põrkas. M.Müür ei mäleta, kas politsei küsis temalt, kas ta oli kogu aeg õnnetuskohal. Puksiirauto

saabus siis, kui oli juba pime.

Tunnistaja Meelis Nurga (Nurk) ütluste kohaselt toimus sündmus pimedal ajal. Ta tuli tööasjus

Haapsalust. M.Nurk peatus sündmuskohal ja küsis, kas on abi vaja. Sündmuskohal oli vähemalt kaks

inimest. M.Nurk võttis auto peale naisterahva, kelle viis Keilasse Rõõmu Kaubamaja juurde.

M.Nurk andis M.Müürile visiitkaardi, kuna ta tegeles ise varuosadega. M.Nurgal on Nissani maastur,

suur musta värvi auto. Ta ei mäleta, kas tuli abi pakkudes autost välja. Samuti ei mäleta ta, kas

sündmuskohal oli teisi autosid. M.Nurk oli teel Tallinnasse, autos oli ta üksi. Sündmuskoha

läheduses oli loss või kirik. M.Nurk ei tea, mis liiklusmärk võiks sündmuskoha läheduses olla. Ta ei

mäleta, kaua ta sündmuskohal viibis. Väljas oli suhteliselt hämar. M.Nurk peatas auto enne

sündmuskohta, enne silda. M.Nurga sõidusuunas vaadates oli auto paremal pool tee ääres. M.Nurk ei

mäleta, millega auto oli kokku põrganud. M.Nurk ei mäleta, kas ta küsis M.Müürilt sõidu ajal, kes oli

roolis. Ka ei mäleta ta, kas M.Müür rääkis, mis juhtunud oli ja kes mida tegi. M.Nurk ei märganud, et

keegi oleks olnud joobes. Nimekaardi võttis ta taskust välja ja andis M.Müürile Keilas ning ütles, et

kui on vaja varuosi, siis võtku temaga ühendust. Ühendust võttis temaga advokaat Simon ja üks kord

naisterahvas (M.Müür), kes helistas enne. Esimene kord võis olla märtsis 2005. Advokaat palus tulla

tunnistajana ütlusi andma. M.Nurk ei tunne M.Müüri ja J.Seederit. Sündmuskohal ei olnud teisi

sõidukeid. M.Müür küsis M.Nurgalt, kas ta mäletab teda seoses õnnetusega. M.Nurk vastas, et

mäletab küll ja ta nõustus tunnistusi andma. M.Nurk ei mäleta, kas M.Müür tegi sõidu ajal

telefonikõnesid või kas talle keegi helistas.

Tunnistaja Andres Kadapik’u ütluste kohaselt töötab ta Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju

politseiosakonna konstaablina. A.Kadapik ei tunne J.Seederit. A.Kadapik tuli Ämarist, jõudis

sündmuskohale valgel ajal. Sõiduauto oli rohelist värvi, oli Keila poole minnes tee vasakus piirdes.

Kohal oli üks meesterahvas. Edastas teabe juhtunust juhtimiskeskusse. Keegi arstiabi ei vajanud. Ei

olnud juttu, et keegi veel oleks avariis osalenud. Meesterahvas ei maininud, kui kaua ta oli olnud oma

auto juures. Meesterahva kainuses ei tekkinud kahtlust. Meesterahvaga suhtles autost A.Kadapik’u

paarimees, A.Kadapik istus ise kõrvalistmel. Midagi kummalist silma ei jäänud. Kindlalt on teada, et

auto esiistmel keegi ei istunud, tagaistmed on toonitud klaasidega. Kohapeal seisti paar minutit.

A.Kadapik arvas, et kohal olnud meesterahvas oli auto juht, kuna kedagi teist kohal ei olnud.

Tunnistaja Mati Metsaääre (Metsaäär) ütluste kohaselt töötab ta Maanteeameti liikluskorralduse

ja -ohutuse osakonna peaspetsialistina. J.Seederit ta ei tunne. Liiklusõnnetuse fakti mäletab,

täpsemaid asjaolusid aga mitte. Õnnetus toimus Keila-Haapsalu maantee 15. kilomeetril. Sõiduauto

oli Nissan Almera, katki sõideti teepiire. Kui ta kohale jõudis, oli hämar. Tee oli libe. Ei mäleta, kas

tema kohaloleku ajal tuli inimesi õnnetuspaigale juurde, ilmselt mitte. Omavahel ei rääkinud nad

J.Seederiga midagi, vormistasid liiklusõnnetuse teate. M.Metsaäär küsis, kas J.Seeder oli juht,

J.Seeder vastas jaatavalt. Liiklusõnnetuse teade vormistati juhi kohta. M.Metsaäär küsis J.Seederi

juhiluba ja auto registreerimistunnistust. Rohkem ta J.Seederilt midagi ei küsinud, tema teada

õnnetuspaigal liiklusmärke ei olnud. Haapsalu poolt tulles võis olla liiklusmärk 6.8.4., ei tea, kas

sellist liiklusmärki sõideti katki või mitte. J.Seeder tutvus liiklusõnnetuse teatega sealsamas, alla läks

kirjutama oma autosse. M.Metsaäär tundis kindlalt alkoholilõhna, ei tea, kas see tuli J.Seederi suust.

Ei tea, mis liiki alkohol see olla võis. Politseiga oli telefonikontakt kolmel korral, ei mäleta, kas

helistas ise politseisse. M.Metsaäär ütles politseile, et on vaja kontrollida J.Seederi joovet.

M.Metsaäär oli sündmuskohal 10-15 minutit, peale seda sõitis koju. Sel ajal, kui ta kohal oli, ta ei

mäleta, kas peatus politseiauto või mõni muu sõiduk. Reeglina Maanteeameti töötajad kindlustuses

selgitusi andmas ei käi. Sellel juhtumil käis kindlustusest uurija tema juures. Tema ise seletuskirja ei

kirjutanud, kirjutas uurija. Uurija luges selle ette ja tema allkirjastas. Ei mäleta, mis seletuses kirjas

oli. Ei mäleta, kas kohale saabus naisterahvas. M.Metsaääre kinnitusel mäletab ta täpselt, et S.Seeder

kinnitas talle, et oli kahju tekitaja sõiduki juht. M.Metsaääre arvates oli tema kohale jõudes

sündmusest möödas 40 minutit kuni tund. Ei mäleta, kas meesterahvas rääkis kohapeal sündmuse

üksikasjadest. Tema nähes ei tarbinud meesterahvas alkoholi. M.Metsaäär lahkus kohe, kui

liiklusõnnetuse teade sai vormistatud. M.Metsaääre kinnitusel peab alati küsima, kes oli sõiduki juht,

ka sel juhul, kui sündmuskohal viibib vaid üks isik. Kunagi ei küsita seda, kes on sõiduki omanik.

Kuna tegemist on kahju tekitamisega liikluskorralduse vahendile, peab selgitama välja juhi. Kui isik

kinnitab, et ta on süüdi ja allkirjastab liiklusõnnetuse teate, ei pea maanteeametnik enam muid

toiminguid tegema. M.Metsaäär jääb asjas antud kirjaliku selgituse juurde, see on tema sõnade järgi

õieti kirja pandud.

Tunnistaja Marilin Vaarik’u ütluste kohaselt töötab ta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve

osakonna konstaablina. M.Vaariku kinnitusel on ta puutunud J.Seederiga kokku töökohustuste

täitmisel. Tunnistaja mäletab sündmust, käis väljakutsel koos Vladimir Kudrjavtseviga. Kohale jõuti

pealelõunasel ajal, oli hämar. Kohal oli kaks autot ja kaks meesterahvast. Kohal oli teedevalitsuse

esindaja, politseinike saabudes oli tema töö tehtud ja ta lahkus. Juurde tuli naisterahvas. Tunti natuke

alkoholi lõhna. J.Seeder väitis, et ta ei ole sõiduki juht, alguses ta keeldus joobetestist. Pärast nõustus

testiga. Alkomeeter näitas alkoholijoovet. Ei mäleta, kes politseinikest tegi joobekontrolli. Joovet

kontrolliti ka naisterahval, temal joovet ei olnud. Politseinikud ei saa joobeprotokolli vormistada, kui

isik väidab, et ta ei olnud sõiduki juht. Kohal oldi umbes pool tundi. Vahepeal istus tunnistaja

naisterahva autosse, kuna soovis teada, kas ta oli sõiduki juht. Alguses saabudes ütles naisterahvas, et

ta oli roolis, hiljem, autos, ütles ta kindlasti, et ei olnud roolis. Tunnistaja ei mäleta, kas ta kirjutas

kindlustusele seletuse. Toimiku leheküljel 49 olev ettekanne on M.Vaariku poolt allkirjastatud.

Adresseeritud on see Põhja Politseiprefektuuri liiklustalituse ülemkomissaarile A.Toomperele.

Ettekannet vormistades mäletas tunnistaja sündmusi paremini, kui istungil ütlusi andes. Ettekande

kirjutas tema paarimees, kes ei ole eestlane. Sellise ettekande koostamine on tavapärane, ei mäleta,

miks seekord mõlemad allkirjastasid ettekande. Ettekandes tuleb kirjeldada sündmusi.

Tunnistaja

Vladimir

Kudrjavtsev’i

ütluste

kohaselt

töötab

ta

Põhja

Politseiprefektuuri

liiklusjärelvalve osakonna konstaablina. Tunnistaja kinnitusel tunneb ta J.Seederit tööga seoses.

Sündmust mäletab. Politseinikud saabusid sündmuskohale Keila poolt. Vasalemma sillal seisis

avariiline auto. Liiklusõnnetuse teade oli juba vormistatud. Sel momendil peale avariilise auto ja

Maanteeameti auto rohkem autosid sündmuskohal ei olnud. Mõni aeg pärast Maanteeameti esindaja

lahkumist saabus sündmuskohale tume auto. Tunnistaja rääkis saabunud naisterahvaga, küsis tema

dokumente. Kuna peale Maanteeameti esindaja lahkumist ütles meesterahvas, et tema ei juhtinudki

autot ja et juht lahkus korraks sündmuskohalt, küsis tunnistaja naisterahvalt ka seda, kes sõidukit

juhtis. Tunnistaja tundis lõhna järgi oma kogemusest, et meesterahvas on keskmises joobes.

Tunnistaja kinnitusel ütles J.Seeder talle, et ta ei soovinud allkirjastada liiklusõnnetuse teatist, kuid

Maanteeameti esindaja oli talle öelnud, et allkirjastagu teatis, siis on „kõigega lõpp“. Tunnistaja küsis

veelkord meesterahvalt, kas ta juhtis autot või ei juhtinud, mille peale J.Seeder vastas, et ei juhtinud.

Tunnistaja kinnitusel jäi talle aga J.Seederi käitumisest ja jutust mulje, et ta siiski oli olnud õnnetuse

hetkel sõiduki juht. Naine ei vastanud küsimusele, kes oli juht, kohe. Naisterahvas venitas vastusega,

öeldes siis, et tema oli juht. Tunnistajale tundus see vastus kahtlane, kuna vastamise ajal vaatas

naisterahvas autot, meesterahvast, kõhkles vastuse andmisega. Tunnistaja arvates ei olud M.Müür

šokis. S.Seederi joobetesti tulemuste protokolli ei vormistatud. Ei mäleta, miks ei kirjutanud, et

meesterahvas puhus alkomeetrisse ja et see näitas keelavat tuld. Kui V.Kudrjavtsev istus J.Seederiga

autos, tundis ta tugevat alkoholilõhna. Keskmine joove on 1,5 kuni 2,5 promilli, ei oska öelda, kui

suur võis J.Seederi joove olla. Tunnistaja paariline M.Vaarik ütles tunnistajale, et naisterahvas oli

talle autos öelnud, et ta ei olnud tegelikult auto juht. Tunnistaja ei mäleta, et oleks ettekannet

kirjutanud, kuid toimiku leheküljel 49 on tema käega kirjutatud ettekanne, millel ka tema allkiri.

Tunnistaja kinnitusel mäletas ta ettekande kirjutamise ajal sündmusi paremini, kui istungil ütlusi

andes. V.Kudrjavtsev’ile helistas üks kord advokaat Simon.

Vastusena kostja taotlusel kohtu tehtud järelpärimisele teatas AS EMT, et neil ei ole võimalik esitada

J.Seederi ja M.Müüri kasutuses olnud mobiiltelefonikõnede eristusi 02.03.2004.a. kohta, kuna need

on kooskõlas elektroonilise side seaduse §-i 106 lõikega 2 ja §-iga 104 kustutatud. Seetõttu ei ole

tsiviilasja materjalides J.Seederi ja M.Müüri mobiiltelefonikõnede eristust ja positsioneeringuid

02.03.2004.a. kohta.

Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et õnnetuse hetkel juhtis autot J.Seeder.

Kohus leiab, et tehtud järeldused (autot juhtis õnnetuse hetkel J.Seeder) on tõendatud järgmiste

tõenditega. Koopial liiklusõnnetuse teatest (tlk. 39) on eraldi lahtrites nii auto omanikuna kui ka auto

juhina märgitud J.Seeder, lisaks on tehtud teatel vastavas lahtris joonis liiklusõnnetusest, teate on

J.Seeder isiklikult allkirjastanud. Kohus leiab, et kuna teade on kirjutatud selgelt ja on lakooniline, on

äärmiselt ebatõenäoline, et J.Seeder ei lugenud teadet enne allkirjastamist läbi. Tunnistaja

M.Metsaääre ütlustega on tõendatud, et J.Seeder istus allkirjastamiseks autosse, seega võttis ta hetke

aega teate läbilugemiseks. Kohus leiab, et isikliku allkirjaga teatel on J.Seeder kinnitanud teatel

olevate andmete õigsust. J.Seederi antud seletus, et ta allkirjastas teate, tundes auto omanikuna

vastutust liiklusõnnetuse eest, ei ole usaldusväärne. Kostja uurijale M.Metsaääre antud selgituste (tlk.

44-47), mida hindab kohus kui dokumentaalset tõendit, ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt esitles

J.Seeder end kui piirdeid purustanud auto juhti. Küsimusele: „Kes on piirded purustanud auto juht?“

vastas J.Seeder „Mina olen“. Küsimusele „Kas sõitsite puruks ka liiklusmärgi „piirdemärgistus“?“

vastas J.Seeder „Mina sellele märgile otsa ei sõitnud, mina sõitsin ainult piiretesse“. Peale M.Müüri

saabumist ja dokumentide vormistamise lõpetamist küsis M.Metsaäär J.Seeder’ilt, kas asjale on

midagi lisada, vastas J.Seeder, et ei ole, kõik on korras. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et

sõidukit juhtis õnnetuse hetkel J.Seeder.

28.09.2005.a. toimunud eelistungil on J.Seeder andnud seletusi selle kohta, et istus õnnetuse hetkel

auto tagaistmel eesmärgiga teha tööd sülearvutiga. 04.03.2004.a. M.Müüri seletuskiri (tlk. 40), mis

on antud kaks päeva peale õnnetust, on järgmine: „Sõitsime tööasjus ringi. Teel küla poole Rummust

edasi hakkas auto libeda tõttu vibama ja enne kurvi keeras saba ette. Auto võis teha ringi või paar ja

põrkas esiküljega vastu silla piiret. Kiirus tollel hetkel oli 70-80 km/h, hakkasin just pidurdama.“

J.Seederi 23.03.2004.a. selgitused liiklusõnnetuse kohta (tlk. 41-43), mis on antud kolm nädalat peale

õnnetust, kirjeldavad detailselt kolmel A4-formaadis lehel, mis õnnetuse eel, ajal ja pärast seda

toimus. Muuhulgas märgib J.Seeder kirjalikes selgitustes, et „mingi aja pärast (mina istusin juhi taga,

sest tegin vahepeal laptopiga tööd) tundsin, kuidas auto tagumine ots hakkas vasakule vajuma,

järgnevalt tegi järsu pöörde ümber parema õla, siis oli pauk ja auto jäi seisma silla postis“. Antud

seletustest nähtub, et tagaistmel sõitnud ja vahepeal sülearvutiga tööd teinud kaasreisija mäletab

täpselt läbitud teekonda ja õnnetuse kulgu, samas kui auto juht on andnud õnnetuse kohta väga

pinnapealseid selgitusi.

Kõrvutades M.Müüri poolt kohtuistungil antud ütlusi ja J.Seederi poolt 28.09.2005 eelistungil antud

seletusi on näha, et M.Müür mäletab õnnetuse ja sellele järgnevate sündmuste kohta äärmiselt vähe,

samas kui J.Seederil on kõik detailselt meeles. Kohus nõustub kostjaga selles, et ei ole tõendatud

asjaolu, et M.Müür oli õnnetuse järgselt šokis. Nimetatu ei nähtu ka M.Müüri kohtuistungil antud

ütlustest. Vastupidi, sündmuspaigal viibinud kogenud politseiametniku V.Kudrjavtsev’i ütluste

kohaselt ei tundunud M.Müür šokis olevat. Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetus on autojuhi jaoks

erakordne sündmus, mis peaks jääma detailselt meelde pikaks ajaks. Kohus leiab, et eeltoodu viitab

veelkord asjaolule, et auto juht oli M.Müüri asemel J.Seeder.

Kohus leiab, et kaalukad tõendid asjaolu kohta, et autot juhtis J.Seeder, on politseiametnik

M.Vaariku ütlus selle kohta, et M.Müür tunnistas talle kahekesi autos istudes, et tegelikult ei olnud

tema õnnetuse hetkel auto juht; samuti V.Kudrjavtsev’i ütlused selle kohta, et M.Müür vastas

küsimusele, kas ta oli auto juht, kõhklevalt, venitades vastamisega ja vaadates nii auto kui J.Seederi

poole.

Üldtingimuste p 5.2. kohaselt ei tohi sõidukit juhtida joobeseisundis, mis vabastaks kostja

kahjuhüvituse kohustusest. Tunnistaja M.Metsaääre ütluste kohaselt tundis ta liiklusõnnetuse teadet

vormistades J.Seederi suust alkoholilõhna, mida samas kohalesaabunud politseiametnikud

kontrollima asusid. Kohus leiab, et kuna alkoholi kontrolli sooviti teha alles peale liiklusõnnetuse

teate vormistamist, ei olnud J.Seederil enne seda vajadust varjata, et autot juhtis tegelikult tema.

Eeltoodu muudab ebausaldusväärseks M.Müüri antud ütlused ja J.Seederi antud seletused selle kohta,

et autot juhtis M.Müür, ja S.Seederi antud seletused selle kohta, et ta ei lugenud liiklusõnnetuse

teadet enne allkirjastamist läbi.

Üldtingimuste puntki 1.1. kohaselt katab suurkasko kindlustus küll liiklusõnnetuse riski, kuid

kindlustusobjektile tekkinud otsese varalise kahju ja muud kulud hüvitatakse vastavalt

lepingutingimustele (p. 1.2.). Üldtingimuste p. 8.6.4. kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest

osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on pärast

kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist puudulikku või valeinformatsiooni ning see avaldab

mõju kostja täitmise kohustusele. Kostja vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui puuduliku või

valeinformatsiooni esitamine on toimunud tahtlikult. VÕS § 452 lõike 2 kohaselt on selline

lepingutingimus lubatud. Pooltel puudub vaidlus selles, et tahtlikult ilmselgelt puuduliku või

valeinformatsiooni andmine vabastab kostja hüvituskohustusest. Kohus leiab, et asjaolu, et juhi isik

omab mõju kahju hüvitamise kohustusele (Üldtingimuste p. 5.1. ja p 5.2.), muudab eksimise juhi

isiku andmetes oluliseks puudulikuks või valeinformatsiooniks Üldtingimuste p. 8.6.4. tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole poolte vahel 23.04.2003.a. sõlmitud

suurkasko kindlustuselepingu alusel kohustust hüvitada hagejale 02.03.2004.a. Keila-Haapsalu

maanteel Vasalemma sillal toimunud liiklusõnnetuse kahjusid. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulud

Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks summas 9783.50 krooni.

Taotluse kohaselt on kohtukulude koosseis järgmine: kulutused õigusabile summas 4130 krooni

(Viruvärava Advokaadibüroo arve nr. 59 lisatud), riigilõiv summas 5250 (internetipanga väljatrükk

lisatud), ning 07.10.2005 ja 21.12.2005 makstud tunnistajatasud kokku summas 403,50

(internetipanga väljatrükid lisatud).

Kostja on esitanud kohtule taotluse hagejalt kohtukulude väljamõistmiseks summas 403,50 krooni.

Kohtukulu koosneb 29.09.2005 ja 22.11.2005 tasutud tunnistajatasudest (internetipanga väljatrükid

lisatud).

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3

kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele

ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja

kohtukulu summas 403,50 krooni. Juhindudes TsMS § 52 p-st 5 tuleb hagejalt mõista välja

läbivaatamiskuluna riigituludesse postikulu. Toimikust nähtuvalt on kohus kandnud tsiviilasjas järgmisi

postikulusid: kümne tähtväljastusteatega kirja edastamine ühikuhinnaga 30.80 krooni ja ühe

tähtväljastusteatega kirja edastamine hinnaga 31.10 krooni, kokku summas 339,10. Nimetatud kulud

tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik