Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-22146/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.22146.13961 AI generated

2-05-22146/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-22146/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22146 (endine number 2/25-26910/05) Tsiviilasi L.Zu avaldus V.Ki vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja L.Z Avaldaja lepinguline esindaja N.P Puudutatud isik V.K Puudutatud isik Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine 2 10414 Tallinn) Puudutatud isiku lepinguline esindaja M.T Kohtuistungi toimumise aeg

Legislator headnote

AI generated

2-05-22146/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohus on kaasanud menetlusse vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg-le 2 eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Eestkosteasutuse esindaja selgitas kohtuistungil, et on vestelnud avaldaja ja lapsega. V.K ei ole lapse vastu 5 aastat huvi tundnud. Lapsega vesteldes selgus, et laps ei mäleta oma isa. Avaldaja on last väga hästi kasvatanud. Poiss on hea õppija ja sportlane.

Keywords

AI generated
adequate earning capacity lack of entitlement onset of incapacity indigence expired residence permit gainful inactivity
AI generated
2-05-18749/3
Määruse tegemise aeg ja koht 2.
2-08-70162/17
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2010.a Pärnu kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-08-70162 Tsiviilasi V K avaldus ära võtta S Z `ilt täielikult isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus alaealise lapse A K suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja : V K (lapse ema) isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx, esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Asjast puudutatud isik: S Z (lapse isa) , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxx xxx xx-xxx, xxxxxxx A K (alaealine laps), sünd: xx.xx.xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, esindaja määratud korras vandeadvokaat Vahur Krinal Eestkosteasutus Sauga vald, Sauga Vallavalitsuse kaudu, reg.kood 75009622, asukoht: Selja tee 1a, Sauga alevik, Sauga vald, Pärnumaa Menetluse viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes enne 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 50 lg.1,2; § 54 lg.1 p.1,4; § 58 ; alates 01.07.2010.a. kehtiv PkS § 134 lg.3, §
2-06-19673/2
27.07.2006.a. LŠ esitas kohtule hagiavalduse LŠ vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha kindlaksmääramiseks, elatise väljamõistmiseks ja kostjalt vanema õiguste äravõtmiseks. 25.10.2006 hageja esitas motiveeritud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu registreeriti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kande nr XXX. Abielust sündis XXX. tütar AŠ ja XXX.a. poeg O Š . Pooled tutvusid XXX vanglas, kus hageja töötas elektrikuna ja kostja kandis 6 aastast vangistust. Abielu registreeriti XXX Vanglas. Kostja vabanes ennetähtaegselt karistuse kandmiselt 2002.a. Koheselt peale vabanemist ilmnes, et kostjal on tõsised probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Ka laste sünd ning rinnaga toitmine ei takistanud kostjal alkoholi tarvitamist. Hageja on korduvalt pöördunud kostjaga alkoholivastasele ravile Wismari Haiglasse, tasus tema eest ravikulud ja toetas igapäevaselt. Keskmiselt käis kostja nimetatud haiglas ravil 5 korda aastas, kuid tulemused olid lühiajalised. Alkoholi tarvitamise perioodidel tekkisid kostjale kahtlased tuttavad, kellega koos veedeti aega, joodi ja elati juhuslikes kohtades. Kostja müüs alkoholi saamiseks enda ehteid ja muud käibevara. 2005.a. kevadel soovis kostja taas elu korda saada ning ravile minna. Hageja andis kostjale raha, kuid kostja ravile ei läinud, vaid jõi saadud raha koos juhututtavatega maha. Peale seda proovisid pooled kostja soovil leppida, kuid leidsid, et ei saa omal jõul hakkama ja kolisid elama kostja ema juurde. Pooled proovisid suhteid taastada, hageja toetas kostjat igati, kuid vaatamata sellel kostja pöördus endise eluviisi juurde tagasi, lisaks hakkas tarvitama narkootikume. Peretoetus, mis laekus kostja arvele, kulus kõik alkoholile. Mustamäe Linnaosa Vanema 20.07.2006.a. korraldusega nr 1-1/507 peatati LŠle lastetoetuse maksmine ning jätkati toetuse maksmist hagejale. Laste elu paremaks korraldamiseks kolis hageja koos lastega elama oma vanemate juurde.
2-08-7037/15
Jõhvi Vallavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise isalt, E K, alaealise lapse, A K, suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealise, A K, kasvatamiseks oli Jõhvi Vallavalitsusel (eestkosteasutusena) sõlmitud asjast puudutatud isikuga, V F, lapse perekonnas hooldamise leping. Avalduse kohaselt, sündis alaealine, A K, 10.novembril 1990.a. Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal. Alaealise vanemate abielu lahutati 15.septembril 1992.a.. Alaealise, A K, ema, M K, suri 03.jaanuaril 2008.a.. Jõhvi Vallavalitsusele (eestkosteasutusena) teadaolevalt lapse isa A K kasvatamisega ei tegelenud nii peale abielulahutust kui ka peale M K surma. Lapse isa, E K, lahkus pere juurest juba siis kui alaealine, A K, oli väga väikene. Alates pere juurest lahkumisest ei ole E K oma alaealise lapse, A K, vastu huvi kordagi tundnud, samuti ei ole E K osalenud alaealise lapse kasvatamises. Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti andmetel elab E K Narva linnas ning tal on uus pere. Lähima 15 – aasta jooksul ei ole E K olnud oma lapsega, A K, mingeid kontakte ning ta ei ole soovinud osaleda lapse kasvatamises. E K oli 14.veebruaril 2008.a. kirjutanud kirjaliku avalduse, milles E K oli nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, A K, suhtes. Pärast ema, M K, surma kasvatas alaealist, A K, V F. Alates 01.septembrist 2007.a. õppis alaealine, A K, Kaliningradi Kalatööstuse Merekolledžis päevases õppevormis. Palus avalduse rahuldada.
2-06-18480/4
10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22146 (endine number 2/25-26910/05) Tsiviilasi L.Zu avaldus V.Ki vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja L.Z Avaldaja lepinguline esindaja N.P Puudutatud isik V.K Puudutatud isik Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine 2 10414 Tallinn) Puudutatud isiku lepinguline esindaja M.T Kohtuistungi toimumise aeg

28. märts 2006 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.Zu avaldus.

2. Võtta V.Kilt ära vanema õigused V:Ki suhtes. Kohtukulude jaotus

1. Kohtukulud jätta L.Zu kanda.

2. Välja mõista L.Zult riigituludesse postikulu 63.40 (kuuskümmend kolm krooni 40 senti) ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka või 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi 2-05-22146, postikulu. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud L.Z esitas 13.12.2005 hagi V.Ki vastu vanema õiguste äravõtmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud 25.10.1993 poeg V:K, kes elab koos emaga. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 15.05.1995 otsusega nr 2-8371/95. Majanduslikud ja abielusuhted on lõppenud 1994.a., kui V.K lahkus kodunt oma ema juurde elama. V.K ei ole täitnud ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Tallinna Linnakohtu 26.10.1995 otsusega väljamõistetud elatist 500 krooni kuus ei ole ta maksnud viimased viis aastat, võlgnevus seisuga 29.10.2005 on 30 116,63 krooni. V.K ei tööta, tema arvelduskontod on arestitud, rahalisi laekumisi ei ole ja registreeritud vara ta ei oma. V.K ei ole alates 1994. aastast tundnud huvi oma poja vastu, ei kohtu temaga ega osale tema kasvatuses. V:K ei mäleta ega tunne oma isa. Avaldaja taotleb V.Kilt vanema õiguste äravõtmist V:Ki suhtes ja mõista V.Kilt välja kohtukulud.

Kohus saatis V.Kile avalduse koos lisadega tema rahvastikuregistri järgsele aadressile Seebi 26-4, Tallinn, mis on ka V.Ki Maksuja Tolliameti andmebaasis sisalduv elukoht. Nimetatud aadressilt saadeti avaldus koos lisadega kohtule tagasi põhjendusel, et isik ei ela antud aadressil. Kohus toimetas V.Kile menetlusdokumendid kätte Aktsiaseltsi Talot kaudu ja andis vastamiseks tähtaja. V.K avaldusele vastanud ei ole.

28.03.2006 toimunud kohtuistungile V.K ei ilmunud, kuigi oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Menetlusosalised leidsid, et asja saab arutada ilma V.Ki osavõtuta.

Kohus on kaasanud menetlusse vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg-le 2 eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Eestkosteasutuse esindaja selgitas kohtuistungil, et on vestelnud avaldaja ja lapsega. V.K ei ole lapse vastu 5 aastat huvi tundnud. Lapsega vesteldes selgus, et laps ei mäleta oma isa. Avaldaja on last väga hästi kasvatanud. Poiss on hea õppija ja sportlane.

Kohtu põhjendused V:Ki sünnitunnistusest (t lk 10) nähtub, et L.Z ja V.K on tema vanemad.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.

Harju tööpiirkonna kohtutäituri Kristiina Feinmani poolt antud tõenditest nähtub, et V.K ei ole tasunud elatusraha ning võlgnevus perioodil alates 29.10.2002 kuni 29.10.2005 moodustab 30 116,63 krooni (t lk 9).

Avaldaja seletusega on leidnud kinnitust, et V.K ei ole tundnud oma lapse vastu huvi ega osale tema kasvatuses elatisnõude esitamisest saadik, s.o alates 1994.a. Eestkosteasutuse esindaja selgitustega on tuvastatud, et laps oma isa ei mäleta ja lapse ärakuulamine ei ole ilmselt vajalik ka asjaolude selgitamiseks. Lapsega on vestelnud eestkosteasutuse esindaja. Kohus ei pea antud asjas vajalikuks lapse isiklikult ärakuulamist

V.K ei ole ülalpidamiskohustuse kohustuse täitamata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p mõttes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. V.Kilt tuleb võtta ära vanema õigused V:Ki suhtes.

Kohus juhib V.Ki tähelepanu asjaolule, et PKS § 55 lg-te 1 ja 3 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Samas ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 12 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja.

TsMS § 52 p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub väljamõistmisele postikulu 63,40 krooni avaldajalt riigituludesse.

Viivi Villemson Kohtunik