Legislator Case Law & Legislation
2-05-19669/3 ECLI:EE:TMK:2006:2.05.19669.13554 AI generated

2-05-19669/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-05-19669/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Määrata A.L. , I.M. ja H.R. kaasomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna H.R. ainukasutusse jäävad elamu esimesel korrusel tuba nr 5 (11 m2), tuba nr 2

Legislator headnote

AI generated

2-05-19669/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Määrata A.L. , I.M. ja H.R. kaasomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna H.R. ainukasutusse jäävad elamu esimesel korrusel tuba nr 5 (11 m2), tuba nr 2

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-05-19669

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2006, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

I.M. ja A.L. hagi H.R. vastu kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hagejad:

-

I.M.

-

A.L.

-

hagejate esindaja: advokaat Li Uiga (postiaadress

Advokaadibüroo Valge & Uiga, Aleksandri 8,

Tartu)

kostja: H.R.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Määrata A.L. , I.M. ja H.R. kaasomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Tartu linna jaoskonna registriossa nr 2208503 kantud kinnistu kasutuskord

järgmiselt:

2.1. H.R. ainukasutusse jäävad elamu esimesel korrusel tuba nr 5 (11 m2), tuba nr 2

(17,2 m2), köök nr 6 (7,8 m2), trepialune sahver nr 7 (4,3 m2).

2.2. A.L. ainukasutusse jääb esimesel korrusel tuba nr 3 (10,4 m2).

2.3. H.R. ja A.L. ühiskasutusse jääb esik nr 4.

2.4. I.M. ainukasutusse jääb katusekorruse tuba nr 15 (12 m2), tuba nr 14 (13,8 m2),

köök nr 16 (9,2 m2), trepikoda nr 13 (6,6 m2).

2.5. Kaasomanike ühiskasutusse jääb kelder nr 1 ning esimesel korrusel pesuköök

nr 10, majandusruum nr 11, tuulekoda nr 8, klosett nr 9, trepikoda nr 12.

2.6. Hoone juurde kuuluvat kuuri kasutatakse vastavalt kujunenud kasutusele.

2.7. Ühisesse kasutusse jääb majaalune ja majaesine maatükk ca 220 m2 asukohaga

tänava ja kinnistutelt väljasõidutee nurgas asuvast piiripunktist K lõuna poole

11,26 m pikkuselt piiripunktini J ja piiripunktist K lääne poole piki

väljasõiduteed 13,99 m pikkuselt kuni kuuri tagumise nurgani (07.02.2006

asendiplaanil positsioon nr 4).

2.8. H.R. ainukasutusse jääb kinnistu edelapoolne osa ca 241 m2 asukohaga

piiripunktist A kirde suunas 8,46 m pikkuselt piiripunktini B ja piiripunktist A

kagu suunas 32,31 m pikkuselt piiripunktini I ning tänava poolne osa kinnistu

vasakpoolsest piiripunktist I 10,8 m pikkuselt piiripunktini J (07.02.2006

asendiplaanil positsioon nr 1).

2.9. A.L. ainukasutusse jääb kinnistu piirist piiripunktide B ja C ning piiripunktide

F ja G vaheline 4,22 m laiune maa-ala ca 80 m2 (07.02.2006 asendiplaanil

positsioon nr 2).

2.10. I.M. ainukasutusse jääb ca 161 m2 asukohaga kinnistu piiriga külgnevast

piiripunktist D edela suunas 7,20 m pikkuselt piiripunktini C ja piiripunktist D

kagu suunas 11,44 m pikkuselt piiripunktini L ja sealt edasi 7 m kuni kuuri

tagumise nurgani (07.02.2006 asendiplaanil positsioon nr 3).

3. Kohustada H.R. mitte tegema I.M. ja A.L. takistusi ühiskasutusse jäävate ruumide

kasutamisel.

4. Lugeda tagaseljaotsuse lahutamatuks lisaks järgmised dokumendid:

4.1. Tartus asuva elamu ruumide eksplikatsioon, mille numeratsioonist on lähtutud

ruumide kasutuskorra kindlaksmääramisel määruse p 2.1-2.5 (kolmel lehel);

4.2. Tartus asuva kinnistu 07.02.2006 koostatud maa kasutuskorra asendiplaan,

millele on viidatud määruse p 2.7-2.10 (ühel lehel).

5. Välja mõista H.R. solidaarselt I.M. ja A.L. kasuks menetluskulu 60.- krooni

(kuuskümmend krooni).

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul

(TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja

ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule

(TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

HAGEJATE NÕUE

Kinnistu asukohaga Tartu on poolte kaasomandis – A.L. kuulub 1/6 mõttelist osa, I.M. 2/6

mõttelist osa ja H.R. ½ mõttelist osa. Kinnistul asub mansardkorrusega elamu ja kuur.

Faktiliselt kasutavad elamut I.M. perekond ja H.R.

Hagejad paluvad määrata kinnistu kasutuskorra hagiavalduses toodud kujul, kohustada kostjat

mitte tegema kaasomanikele takistusi ühiskasutusse jäävate ruumide kasutamisel ning jätta

kohtukulud kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

kohtuistungit pidamata.

Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte ja kohustas kostjat

kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas

kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud.

Arvestades hagiavalduses toodut ja AÕS § 72 lg 1, 3, 5, peab kohus põhjendatuks rahuldada

hagi tagaseljaotsusega. Kinnistu kasutuskord tuleb määrata hagiavalduses toodud kujul ning

kostjat tuleb kohustada mitte tegema kaasomanikele takistusi ühiskasutusse jäävate ruumide

kasutamisel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja

TsMS § 60 lg 1 (redaktsioon kuni 31.12.2005) alusel tuleb kostjalt solidaarselt hagejate

kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik