2-05-16847/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-05-16847

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.veebruar 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-05-16847 (2-1-299/05)

Tsiviilasi

V.B hagi L.E vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha määramiseks

ja laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Istungil osales hageja V.B (isikukood XXX). Istungil ei osalenud

kostja L.E (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.veebruar 2006.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada V.B ja L.E abielu, mis on sõlmitud 12.04.1996.a. Saare Maavalitsuse

Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xx.

3. Määrata laste E L.E ja A L.E elukohaks hageja V.B elukoht.

4. Välja mõista A V.B-ta L.E kasuks lapse E L.E (sündinud xxx.a.), ülalpidamiseks elatis

igakuise elatusrahana 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni, alates

12.09.2005.a kuni 20.03.2011.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni;

5. Välja mõista A V.B-ta L.E kasuks lapse A L.E (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks elatis

igakuise elatusrahana 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni, alates

12.09.2005.a kuni 02.04.2014.a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni;

Kohtukulude jaotus

1. Välja mõista Arvi V.B-ta L.E kasuks hagimenetlusega seotud kohtukulu – riigilõiv 300.-

krooni ja tasu advokaadi õigusabi eest 75.- krooni.

2. Välja mõista J.V1 riigituludesse riigilõiv 2450.- krooni seoses elatise väljamõistmisega.

Nõue (riigilõivu maksmine) loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest järgmiselt: saajaks Rahandusministeerium, a/k nr

10220034796011 AS SEB Eesti Ühispangas või a/k nr 221023778606 Hansapangas viide

2900072369, selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik

(riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1(4)

2-05-16847

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

12.09.2005.a. esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha

määramiseks ja lastele elatise nõudes.

Pooled on abiellunud

12.aprillil 1996.a., abielu on registreeritud Saaremaa

Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr xx ja välja antud abielutunnistus /t.l. 6/.

Pooltel on kaks last: xxxx.a. sündinud E L.E (isikukood xxxx) ja xxx.a. A L.E (isikukood

xxxx) /t.l. 7, 8, 19/.

Hagiavalduse põhjenduse kohaselt kulges poolte abielu selle algusaastatel normaalselt ja

vastastikused abielusuhted olid igati korrektsed. Viimastel aastatel on aga poolte suhted

muutunud väljakannatamatuks kostja käitumise tõttu. Kostja on hageja suhtes korduvalt

kasutanud füüsilist vägivalda, ta tarvitab liigselt alkoholi, mille tõttu on temal alatasa kokku-

puuteid õiguskaitseorganitega. Hageja leiab, et kostja käitumine on olnud vääritu, abielu

jätkamine on võimatu ja seetõttu taotleb abielu lahutamist. Perekonnaseisuasutuses ei saa

abielu lahutada, kuna hageja soovib, et üheaegselt abielu lahutamisega nõutaks laste

ülalpidamiseks välja elatis. Lapsed elavad käesoleval ajal hageja juures.

Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PKS § 50 lg-st 1, § 60 lg-st 1, § 61 lg-test 1 ja 4 ning §-st 70

ja TsMS § 61 lg 1 p-st 1 palub hageja lahutada poolte abielu, jätta lapsed E L.E ja A L.E hageja

juurde ja kasvatada, välja mõista kostjalt laste E ja A ülalpidamiseks elatis 2 690 kr kuus,

arvates elatishagi esitamisest kuni 20.märtsini 2011 aastal, see on kuni lapse E täisealiseks

saamiseni ja edasi 1 345 kr kuus kuni lapse A täisealiseks saamiseni, see on kuni 02.aprillini

2014 aastal, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vaba-

riigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus asja lahendamist kostja osavõtuta.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud /t.l. 11-12/ ega kohtuistungile ilmunud /27-31/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja sisulist lahendamist

kostja osavõtuta.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi.

Vastavalt TsMS § 414 lg-le 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus

lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse

tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui:

1) kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole

selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise

nõudeid; 2) pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja

on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata.

Käesolevas asjas ei ole kostjale olnud võimalik kohtukutset kätte toimetada, kuna seda ei

saanud kostja elukohas üle anda. Kostjale on proovitud kohtukutset kätte toimetada

25.01.2006 kell 17.20, 26.01.2006.a. kell 8.00 ja 9.05, 01.02.2006 kell 18.00 /t.l. 30-31/.

Kostjaga ühes eluruumis elav ema keeldus kohtukutset 26.01.2006 kell 9.05 vastu võtmast /t.l.

30/.

TsMS § 326 lg 1 ja 2 järgi kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda

ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi

2(4)

2-05-16847

panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta,

mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

Kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui

menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt

erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka

saaja esindajale või käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud isikule.

Kohtukutse pandi kostja elukoha juurde kuuluvasse postkasti 1.02.2006.a. ja sellega loeb

kohus TsMS § 326 lg 1 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostjale on istungilt

puudumise tagajärgi selgitatud.

Perekonnaseaduse (PerekS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui

abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada perekonnaseaduse § 28 4. lõikes

nimetatud vaidluse (so vaidluse ühisvara jagamiseks ja elatise väljamõistmiseks). Abielu

lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu (PerekS § 29 lg 2).

Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse

elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue

lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata (PerekS § 29 lg 3).

Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka

leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub

lahutamisele. Pooled elavad alates septembrist 2005.a. eraldi. Kostja ei ole abielu lahutuse

nõudele vastu vaielnud.

PerekS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures

laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Hageja soovib, et pärast abielu lahutust jääksid lapsed tema juurde elama. Kostja ei ole hageja

sellele nõudele vastuväiteid esitanud.

PerekS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PerekS § 61

lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema

nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 61 lg 2 kohaselt

määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest

seisundist ja laste vajadustest. PerekS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. PerekS §

70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates

elatisehagi esitamisest. Kuna kostja ei ole ka hageja elatise nõudele vastuväiteid esitanud, siis

kuulub kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis suuruses 2690.- kr kuus so ühele

lapsele 1345.- krooni ka väljamõistmisele ja seda tagasiulatuvalt alates elatisehagi esitamisest

so alates 12.09.2005.a.

Hageja on esitanud nõude kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt, paludes kostjal hüvitada

abielu lahutuse nõudelt hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv 300.- krooni /t.l. 9/ ja

õigusabikulud summas 75.- krooni, millise summa on hageja tasunud vandeadvokaat Vahur

Tänava osutatud õigusabi eest /t.l. 10/. Kostja ei ole kohtukulude hüvitamise nõudele

vastuväiteid esitanud.

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist

1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni

kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3).

Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hageja

kohtukulude nõue rahuldada ning kostjalt tuleb hüvitada hageja makstud riigilõiv 300.- krooni

ja kulud õigusabile summas 75.- krooni.

Lisaks sellele, kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust ning hagi rahuldati, siis tuleb

3(4)

2-05-16847

kostjalt välja mõista riigilõiv kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 1. Nimetatud sätte kohaselt

riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja võrdeliselt hagi

rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse

riigilõiv elatise väljamõistmise eest (hagihinnaks on ühe aasta elatise summa s.o. 12x2690 =

32 280.- krooni ning sellest riigilõivu täismäär) 2450.- krooni.

R.Undrest

Kohtunik

4(4)

1 Märkus: Pärnu Maakohtu 09.03.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-16847 parandati ebatäpsus

Pärnu Maakohtu 27.02.2006 kohtuotsuse resolutsioonis kohtukulude jaotuses, kus mõistetakse J.V

välja riigi tuludesse riigilõiv 2450 krooni ja õigeks tuleb lugeda järgmine sõnastus: Välja mõista

A.V riigituludesse riigilõiv 2450 krooni seoses elatise väljamõistmisega. Muus osas jääb otsuse

resolutiivosa sõnastus endiseks.