2-02-418/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-02-418

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2006. a Tartu Tsiviilasja number 2-02-418 Tsiviilasi V.G. ja A.P. hagi L.G. vastu koostöölepingu järgi saamata jäänud summade väljamõistmiseks. Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja V.G. - hageja A.P. - kostja L.G. - kostja lepinguline esindaja v.adv. Anu Pärtel. RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata V.G ja A.P. hagi L.G. vastu koostöölepingu järgi saamata jäänud summade väljamõistmiseks.

Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on V.G. ja A.P. hagi L.G. vastu koostöölepingu järgi saamata jäänud summade väljamõistmiseks. Hageja A.P. suri 18. oktoobril 2003.a. 19. novembri 2003.a määrusega peatas kohus nimetatud tsiviilasjas menetluse kuni A.P. õigusjärglase kindlakstegemiseni.

26. augusti 2004.a kirjaga ja 27. detsembri 2004.a kirjaga on kohus teinud hagejale V.G. järelepärimised, kas A.P. õigusjärglus on kindlaks tehtud.

19. jaanuari 2005.a kirjas vastab hageja V.G. kohtule, et kohus võib nimetatud tsiviilasjas menetluse lõpetada.

21. veebruari 2005.a vastusega kohtu järelepärimisele teatab Tallinna Linnakohtu pärimisregister, et A.P. kohta on avatud pärimisasja toimik ja avaldajaks on märgitud V.P..

03. märtsil 2005.a on kohus teinud kirja V.P., et kas ta on nõus A.P. õigusjärglasena astuma nimetatud tsiviilasjas tema asemele hagejaks. Nimetatud kohtu kirjale ei vastatud.

19. detsembril 2005.a on kohus saatnud V.G. ja V.P. kirja, milles palub neid kohut teavitada, kas nad soovivad, et kohus jätkaks tsiviilasja menetlemist või soovivad nad, et menetlus lõpetataks. Nimetatud kohtu kirjale ei vastatud.

KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vastavalt TsMS § 424 lg 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Hageja V.G. on avaldanud 19. jaanuari 2005.a kirjas, et menetlus antud tsiviilasjas tuleb lõpetada. Kohus käsitleb selle sisulist hageja V.G. poolt tehtud avaldust hagi tagasivõtmisena. Samuti ei ole V.P A.P. õigusjärglasena astunud antud protsessi A.P. asemel hagejaks. Kohtu korduvatele järelepärimistele menetluse uuendamise ja jätkamise kohta ei ole V.G. ja V.P. vastanud. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, jätab kohus TsMS § 423 lg p 2 alusel VG. ja A.P. hagi L.G. vastu koostöölepingu järgi saamata jäänud summade väljamõistmiseks läbivaatamata.

TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõivu ei tagastata, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Esitatud hagilt on tasutud 07. mail 2002.a riigilõivu 2800 krooni (tl. 22). TsMS § 150 lg 1 p 3 tulenevalt ei tagasta kohus tasutud riigilõivu.

Kohtunik