2-06-3439/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-3439

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3439 Tsiviilasi X AS hagi O. N. vastu üürilepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X AS Hageja volitatud esindaja : E. P. /tl.8/ Kostja : O. N. Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ja §271 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada X AS hagi O. N. vastu täies ulatuses.

Välja mõista O. N. üürilepingu järgne võlgnevus seisuga 08.02.2006.a. summas üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend neli (9 964) krooni 10 senti ja viivis summas kuussada kaheksakümmend viis (685) krooni 60 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas seitsesada viiskümmend

(750) krooni; X AS-i kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (03.04.2006.a.).

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostja kasutab üürilepingu alusel hagejale kuuluvat eluruumi aadressil : Valga linn, Roheline tn.8 krt.18. Hageja kinnitab, et perioodil 01.05.2005.a. kuni 01.02.2006.a. jättis kostja tasumata hageja poolt esitatud arved (üüri ja üürilepingu esemega seotud kulutuste kohta) kogusummas 9 964.10 krooni, millise võlgnevuse koos viivisega summas 685.60 krooni palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni.

Menetluse käik 14.03.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.18-19/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et poolte vahel on 04.03.2005.a. ja 07.09.2005.a. sõlmitud eluruumi üürilepingud, mille alusel kostja kasutab hagejale kuuluvat eluruumi aadressil : Valga linn, Roheline tn.8 krt.18 /tl.3,4/.

Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustis, millist täiendavalt reguleerivad allnimetatud materiaalõigusnormid.

Materiaalõiguslik põhistus “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS §292 lg.1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma ka muid üüritud asjaga setud kulutusi (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Üürilepingu(te) p.2.2.2. sätestab üürniku kohustuse maksta üürileandjale üüri ning kanda üüritud asjaga seotud kõrvalkulud /tl.3,4/. Üürilepingu p.2.2.3. sätestab üürniku kohustuse tasuda üürileandja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Asja materjalidega /tl.5/ on tõendatud, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arveid ning perioodi 01.05.2005.a. kuni 01.02.2006.a. eest võlgneb hagejale seisuga 08.02.2006.a.

9 964.10 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu punkt 2.2.3. sätestab, et arvete tasumata jätmise või tasumisega viivitamise korral on üürileandjal õigus nõuda alates jooksvale kuule järgneva kuu 01.kuupäevast viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest /tl.3,4/. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud määrast ja –tingimustest, saades seisuga 08.02.2006.a.viivise suuruseks 685.60 krooni. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja viivist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse ja viivise väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest seisuga 08.02.2006.a. võlguolev summa 9 964.10 krooni ja viivis summas 685.60 krooni, hageja kasuks.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 750 krooni /tl.9/, väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 750 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

A.Kaldma kohtunik 03.04.2006.a.