2-06-710/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-710

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märts 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-710 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 1269,15 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), esindaja Louis Lillemaa, AS Julianuse Inkasso Agentuur

• kostja X RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

• Välja mõista X AS EMT kasuks võlgnevus 1269,15 kr (üks tuhat kakssada kuuskümmend üheksa krooni ja 15 senti)

• Jätta AS EMT poolt tasutud riigilõiv ning esindajakulud X kanda. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. AS EMT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 27.08.2002.a. kostjaga liitumislepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid, millest tulenevalt võlgneb kostja seisuga 15.11.2002.a. hagejale 1224,03 krooni. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. 03.01.2006.a. seisuga võlgneb kostja hagejale lisaks põhivõlale viiviseid summas 1224,03 krooni. Hageja vähendab viivisesummat, nõudes kostjalt viivise tasumist summas 45,12 krooni. Eeltoodud asjaoludel nõuab AS EMT kostjalt VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 113 lg 1 alusel 1269,15 krooni väljamõistmist ning menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostjale loetakse asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrus, kirjaliku vastuse nõue, hagiavalduse ärakiri ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid kätteantuks üleandmisega kostja emale, mida tõendab allkiri kohtule tagastatud allkirjalehel 06.veebruarist 2006.a. (tl 28). Kostja ei ole kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 27.08.2002.a. sõlmitud liitumislepingu (tl 10-11) , EMT teenuste kasutamise üldtingimused (tl 13-17) , võlanõude (tl 12) ning esindustasu arve (tl 18-19). VÕS §-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS §-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de

101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 1269,15 krooni.

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus, rahuldades hagi, jätab lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1, 2 ja

3 hageja poolt tasutud riigilõivu ning vajalikud esinduskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.

Kohtunik