3-04-162/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-162 Haldusasi AS * kaebus Viimsi Vallavalitsuse 19. mai 2004. a kirjas nr 10-7/1004 teatavaks tehtud otsuse tühistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks vaadata AS * taotlus projekteerimistingimuste saamiseks uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1737/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

8. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja AS * Vastustaja Viimsi Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1737/2004 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. märtsil 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsuse 30. juuni 2003. a korraldusega nr 514 määrati AS-le * tähtaeg külas asuva lagunenud ja kasutusest välja langenud aiandikompleksi kordategemiseks. Korralduse kohaselt ei olnud kompleksi kuuluvad kasvuhooned, mille juurde AS * soovis maad erastada, kasutusel ega kasutamiskõlblikud.

AS * esitas 13. novembril 2003 projekteerimistingimuste taotluse aiandikompleksi hoonete sihtotstarbe muutmiseks koos ümberja uusehitusega. Viimsi Vallavalitsuse 5. detsembri 2003. a kirjas nr 10-7/3018 paluti projekteerimistingimuste koostamiseks täiendavalt esitada aiandikompleksi projektdokumentatsioon (projektid, ülemõõdistusjoonised ja inventariseerimisjoonised koos asendiplaaniga olemasolevate hoonete kohta). Samuti paluti selgitada, milliseid hooneid ja millises mahus soovitakse korrastada ja laiendada, ning lisada hoonete olemasolevad ja

3-04-162

2(4) perspektiivsed kubatuurid ja kõrgused. AS * 30. märtsi 2004. a kirjas leiti, et vallavalitsusel on teada, millised ehitised kuuluvad aiandikompleksi, s.o milliseid hooneid aktsiaselts soovib korrastada, kuivõrd enne 30. juuni 2003. a korralduse vastuvõtmist toimus 19. mail 2003 ehitiste ülevaatus. AS * palus vallavalitsusel väljastada projekteerimistingimused elamute ja äripindade arenduseks.

Viimsi Vallavalitsuse 19. mai 2004. a kirjaga nr 10-7/1004 teatati AS-le *, et taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks ei kuulu rahuldamisele.

2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus AS * tühistada Viimsi Vallavalitsuse 19. mai 2004. a kirjas nr 10-7/1004 sisalduva otsuse ja kohustada vallavalitsust vaatama uuesti läbi AS * taotlus projekteerimistingimuste saamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

a) Projekteerimistingimused määratakse konkreetsele ehitisele detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Kaebaja ei märkinud, milliseid aianduskompleksi kuuluvaid hooneid ta soovib korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus. Ka ei esitatud hoonete olemasolevaid ja perspektiivseid kubatuure ja kõrgusi, jättes täitmata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 3 sätestatud kohustuse. Vallavalitsuse kiri on käsitatav taotluse läbivaatamata jätmisena. Kaebaja taotlust ei lahendatud sisuliselt, vaid keelduti menetluse läbiviimisest. Taotluse läbivaatamata jätmisest teavitamine ei ole haldusakt, vaid menetlust lõpetav toiming. Vallavalitsuse kiri on piisavalt selgelt põhjendatud. Õigusliku aluse märkimata jätmine ei saanud mõjutada kirja sisu. Nimetatu ei ole takistanud kaebaja kohtusse pöördumist ja toimingu kohtulikku kontrollimist. Seetõttu puudub alus kohustada vallavalitsust taotlust uuesti läbi vaatama.

b) Omanikul on õigus enda omandit vallata, kasutada ja käsutada. Vallavalitsuse poolne kohustamine kaebajat oma omandit kasutama vallavalitsuse soovitud moel on oluline sekkumine omandi vaba valdamise ja käsutamise vabadusse. Siiski ei anna toodud põhimõtted alust kaebuses nõutud projekteerimistingimuste väljastamiseks. Maareformiseaduse (MRS) § 6 lg 31 paneb hoonete kordategemise või kõrvaldamise kohustuse omanikule, mitte kohalikule omavalitsusele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. AS * apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

a) Projekteerimistingimuste taotlemisega soovis apellant täita vallavalitsuse 30. juuni 2003. a korraldust. Kohalikul omavalitsusel oli kohustus anda täpsed juhised, kuidas kohustus täita. Ehitise kordategemisest sõltus maa erastamine. Vallavalitsus viis 19. mail 2003 läbi ehitise ülevaatuse, mistõttu talle oli teada ehitiste seisukord. Samuti oli erastamismenetlusega seonduvalt teada, millised hooned asuvad erastada soovitaval maa-alal.

b) Vallavalitsus rikkus selgitamiskohustust ega täpsustanud, milliste toimingutega peab vallavalitsuse korralduse täitma. Juhul, kui vallavalitsus leidis, et taotletud projekteerimistingimuste väljastamiseks ei ole alust, pidi ta väljastama vajalikud tingimused, mis võimaldaksid täita korraldust. Kui haldusorgan leidis, et taotluse lahendamiseks tuleb läbi viia planeerimismenetlus, siis tulnuks apellanti nõudest informeerida. Asjaolu, kas hooned on korda tehtud või mitte, hindab kohalik omavalitsus.

c) Vallavalitsusel puudusid alused nii taotluse rahuldamata kui ka läbivaatamata jätmiseks. Vaidlustatud kiri tuleb tunnistada õigusvastaseks, kui kohus leiab, et selles sisalduv otsus ei ole haldusakt. Leides, et tühistamisnõude asemel oleks tulnud esitada tuvastamiskaebus, oleks kohus pidanud viitama kaebuse muutmise vajadusele.

3-04-162

3(4)

5. Viimsi Vallavalitsuse vastuses nõustutakse halduskohtu otsusega ja palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

a) Taotlus jäeti rahuldamata, kuna andmed ei olnud piisavad ja täiendavaid andmeid ei esitatud. Seega ei keeldutud projekteerimistingimuste väljastamisest, vaid teatati, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Taotluse seostamine sooviga täita vallavalitsuse 30. juuni 2003. a korraldust, on meelevaldne ja alusetu, sest viidatud korraldus on vaidlustatud halduskohtus. Samuti soovitakse projekteerimistingimusi mitte aiandikompleksi kordategemiseks, vaid ümberja uusehituste jaoks ning elamute ja äripindade arendamiseks.

b) * aiandikompleks asub tiheasustusega alal, seega detailplaneeringu kohustusega alal. Otsustamaks, kas hooned, mille ehitamiseks projekteerimistingimusi taotletakse, vastavad planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p-des 1 ja 2 määratud tingimustele, soovis vallavalitsus nende hoonete kohta konkreetseid andmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud kirjaga teatavaks tehtud haldusotsus ei kujuta endast haldusakti projekteerimistingimuste taotluse rahuldamata jätmise kohta, vaid taotluse läbivaatamata jätmise toimingut. Otsus on küll sõnastatud mitmetimõistetavalt, kuid otsuse põhjendus näitab, et selle tegemise aluseks ei olnud kaebaja kava sisulised puudused, vaid selle kohta esitatud puudulik teave. Eeltoodu ei ole käesolevas asjas iseenesest aluseks kaebuse rahuldamata jätmiseks. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse projekteerimistingimuste väljaandmiseks. Sõltuvalt sellest, kas haldusmenetluses keelduti haldusaktiga projekteerimistingimuste väljaandmisest või otsustati menetlustoimingu vormis jätta taotlus sisuliselt läbi vaatamata, hõlmab kohustamiskaebus ühtlasi kas keeldumisotsuse tühistamiskaebuse või taotluse läbivaatamatajätmise õigusvastaseks tunnistamise kaebuse.

8. Käesolev vaidlus käib selle üle, kas vallavalitsusel oli alust jätta projekteerimistingimuste väljastamise taotlus läbi vaatamata seetõttu, et kaebaja ei selgitanud, milliseid hooneid ta soovib korrastada või laiendada ja millises mahus.

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan jätta soodustava haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata.

Osundatud sätte rakendamisel tuleb selgitada esiteks, kas haldusorgan on esitanud isikule nõude teabe või tõendi saamiseks, teiseks, kas teave või tõend on menetluses tähtsust omav, kolmandaks, kas isikul on võimalik esitada nõutavat teavet või tõendit, ning neljandaks, kas isik on haldusorgani nõude täitmata jätnud. Nende eelduste täitmise korral on haldusorganil kaalutlusõigus taotluse läbivaatamata jätmise üle otsustamisel. Kaalutlusõiguse teostamisel peab haldusorgan ennekõike arvestama HMS §-des 4 ja 5 sätestatud nõuetega, samuti HMS §-s 36 sätestatud selgitamiskohustusega.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei esitanud nõutud teavet vallavalitsusele. Vaidlus käib muude taotluse läbivaatamata jätmise aluste üle.

3-04-162

4(4)

10. Vallavalitsuse 5. detsembri 2003. a kirjas paluti kaebajal esitada * aiandikompleksi projektdokumentatsioon, selgitada, milliseid aiandikompleksi hooneid ja millises mahus soovitakse korrastada või laiendada, ning teatada hoonete olemasolevad ja perspektiivsed kubatuurid ja kõrgused.

Ringkonnakohus leiab, et eelpoolviidatud kirjas nõutud asjaolud ja tõendid olid haldusmenetluses asjakohased. Vaidlusalune aiandikompleks koosneb mitmetest ehitistest. Vallavalitsus võis eeldada, et projekteerimistingimuste taotluses peetakse silmas just neid hooneid, mille kordategemiseks oli kaebajale antud tähtaeg 30. juuni 2003. a korraldusega (kasvuhooned). Kuid uurimispõhimõttest tulenevalt oli vallavalitsusel õigus eelduse paikapidavust kontrollida, sest kaebaja võis silmas pidada ka muid kompleksi kuuluvaid hooneid (nt söökla ja olmehoone).

Isegi, kui vastustajal olid ülevaatuse tulemusena olemas andmed hoonete olemasoleva olukorra kohta, ei tähenda see, et vallavalitsus ei võinud nõuda kaebajalt projektdokumentatsiooni esitamist, sest tegu on erinevate dokumentide ja andmetega.

Vallavalitsus nõudis kaebajalt põhjendatult andmeid kordatehtavate hoonete kavandatavate mahtude ja kõrguste kohta. Neid andmeid teadmata ei saa vallavalitsus hinnata, kas ehitamiseks piisab projekteerimistingimustest või on vajalik kehtestada detailplaneering (PlanS § 3 lg

2 p 2, § 9 lg 10).

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kohalik omavalitsus ei saanud nõuda taotluses esinevate puuduste kõrvaldamist enne juhiste andmist apellandile. Hoone kordategemise ettekirjutus tähendab kohustust viia hooned kooskõlla ehitistele esitatavate nõuetega, mille täitmine on vajalik ehitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. On omaniku otsustada, millisel kujul ta lagunenud ehitise ehitistele esitatavate nõuete piires täpselt taastab. Omaniku ehitusalane nõustamine väljub HMS §-s 36 sätestatud selgitamiskohustuse raamidest. Nimetatud säte ei näe ette menetlusosalise sisulist nõustamist haldusmenetluse esemega kaudselt seotud faktilistes küsimustes. Selle kohta, millisel viisil on omanikul lagunenud ehitist võimalik ja otstarbekas korda teha, annavad nõu ehitusja projekteerimisettevõtjad.

12. Eelnevast nähtub, et vallavalitsusel oli alus kaaluda kaebaja taotluse läbivaatamata jätmist. Kaebaja ei ole osutanud kaalutlusvigadele, mida ta vallavalitsuse otsusele ette heidab. Ringkonnakohus peab vajalikuks kontrollida kaalutlusõiguse teostamist hea halduse põhimõtte valguses. Taotluse läbivaatamata jätmine HMS § 38 lg 3 kohaselt ei ole põhjendatud, kui taotleja on haldusorgani poolt nõutud teabe või tõendi küll esitamata jätnud, kuid on haldusorganile siiski vastanud ja leiab heas usus, et tema vastus on küllaldane. Sellisel juhul peab haldusorgan taotlejat teavitama, et taotleja vastus ei ole piisav.

Käesoleval juhul ei olnud kaebajal alust arvata, et tema 30. märtsi 2004. a vastus vallavalitsuse

5. detsembri 2003. a nõudele on piisav. Käesoleva haldusasja käik on kinnitanud, et 5. detsembri 2003. a nõude kordamine ei oleks viinud nõutud andmete esitamiseni kaebaja poolt, sest kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei saa täiendavaid andmeid esitada enne vallavalitsuse poolt ehitise kordategemise tingimuste täpsustamist.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus