2-05-23953/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-05-23953

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

14.märts 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-05-23953

Tsiviilasi

S.P (pankrotis) hagi Suure Töllu Puhkeküla OÜ vastu vara

üleandmise või selle väärtuse hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S.P (pankrotis, isikukood XXX), esindaja

pankrotihaldur Terje Eipre, kostja Suure Töllu Puhkeküla OÜ

(registrikood 11062464, asukoht Lilbi küla Kaarma vald),

esindajad juhatuse liige Andres Tiik ja Avo Koppel

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja S.P (pankrotis) ja kostja Suure Töllu Puhkeküla OÜ vahel 1.03.2006.a.

kirjalikult sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1. Suure Töllu Puhkeküla OÜ kohustub viivitamatult hiljemalt 15.märtsil 2006.a andma

S.P-le (pankrotis) üle hagiavalduses nimetatud vara, s.t M kinnistul paiknevad 22

puidust toolide ja laudade komplekti ning immutatud puidust suveterrassi;

2. Suure Töllu Puhkeküla OÜ-l pole kohustust vara S.P (pankrotis) ostjatele pankrotivara

näidata kuni vara äraviimiseni S.P pankrotihalduri poolt. Pankrotihaldur kostja

territooriumil pankrotivara ostjatele ei näita.

3. Kummagi poole kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas

menetlus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates määruse teinud kohtu kaudu.

ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS

29.12.2005.a. esitas hageja maakohtule hagi Suure Töllu Puhkeküla OÜ vastu paludes

kohustada kostjat andma hageja pankrotivarasse üle 22 puidust toolide ja laudade komplekti

ning immutatud puidust suveterrassi. Hagis kirjeldatud esemete üleandmise võimatuse korral

palus hageja kostjalt välja mõista esemete väärtus summas 60 000.- krooni.

2-05-23953

Hageja taotlusel 17.01.2006. määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest hagi

esitamisel ja hagi rahuldamata jätmise korral /t.l. 13-14/.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud /t.l.17-19, 21/, kuid 01.03.2006 toimunud eelistungil

tunnistas hagi /t.l. 26-27/.

Samal päeval esitasid pooled kohtule kinnitamiseks 01.03.2006 sõlmitud kirjaliku

kompromissilepingu /t.l. 28/. Kompromissi tingimustest nähtuvalt on pooled kokkuleppinud,

et:

1) OÜ Suure Töllu Puhkeküla kohustub viivitamatult peale kohtumääruse, millega kohus

kinnitab kompromissi ning lõpetab tsiviilasja menetluse, jõustumist ning hiljemalt 15.märtsil

2006.a, andma S.P-le üle hagiavalduses nimetatud vara, s.t M kinnistul paiknevad 22 puidust

toolide ja laudade komplekti ning immutatud puidust suveterrassi;

2) tsiviilasja menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja asja läbivaatamise kuludest, jäävad

OÜ Suure Töllu Puhkeküla kanda. OÜ Suure Töllu Puhkeküla kanda jääb riigilõivust 2000

krooni, ülejäänud kulud kannab hageja.

3) Suure Töllu Puhkeküla OÜ-l pole kohustust vara S.P ostjatele pankrotivara näidata kuni

vara äraviimiseni S.P pankrotihalduri poolt. Pankrotihaldur kostja territooriumil pankrotivara

ostjatele ei näita.

4) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte

sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad

kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas

asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja

järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel, välja arvatud menetluskulude –

so riigilõivu osas.

Hageja taotlusel 17.01.2006. määrusega vabastas kohus hageja kuni 31.12.2005.a. kehtinud

TsMS § 57 lg 2 alusel riigilõivu 4000.- krooni tasumisest hagi esitamisel ja hagi rahuldamata

jätmise korral.

Kompromisslepingu punktis 2 on pooled kokkuleppinud, et tsiviilasja menetluskulud, mis

koosnevad riigilõivust ja asja läbivaatamise kuludest, jäävad OÜ Suure Töllu Puhkeküla

kanda. OÜ Suure Töllu Puhkeküla kanda jääb riigilõivust 2000 krooni, ülejäänud kulud

kannab hageja.

2-05-23953

Kohus leiab, et selline kokkulepe on vastuolus kehtiva õigusega.

Nimelt sätestab TsMS ja TMS RakS § 3, et enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist

1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele

kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohus leiab, et kuna menetluse lõpetamine toimub seoses poolte sõlmitud kompromissi

(kokkuleppe) kinnitamisega, siis kuulub riigilõivu hüvitamise osas riigile kohaldamisele

TsMS § 64 lg 4, mille kohaselt riigilõivu, milles tasumisest mõlemad pooled on vabastatud

riigituludesse välja ei mõisteta.

Tulenevalt TsMS § 62 lg-st 3 jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust

tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks

kohtuistungi pidamine vajalik.

TsMS § 430 lg 5 ja 6 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses

mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

R.Undrest

kohtunik