2-05-17337/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-17337

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: X

kostja: Y

Kohtuistungi toimumise aeg

13.02.2006

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

Tõlk

Regina Laiapea

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lõpetada Y X kasuks W ülalpidamiseks elatise väljamõistmine Tartu Maakohtu

01.10.2001 otsuse tsiviilasjas nr 2-1320/01 järgi alates 26.09.2005.

3. Välja mõista Y X kasuks elatis W ülalpidamiseks 1500.- krooni (üks tuhat viissada

krooni) kuus alates 26.09.2005 kuni W täisealiseks saamiseni .

4. Välja mõista Y riigilõiv 1050.- krooni (üks tuhat viiskümmend krooni) riigituludesse.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606

Hansapangas või nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema

konto puhul 2900072699. Riigilõivu tasumist tõendav dokument, millel on näidatud

kohtuasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti, esitada Tartu Maakohtule.

5. Tunnistada otsus elatise väljamõistmise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630

lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

I HAGIAVALDUSE SISU

Poolte abielust sündis W. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lapse

kasvatamisest osa ei võta. 01.10.2001 otsusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks lapse

ülalpidamiseks välja elatusraha 500 krooni kuus alates 17.03.2001 kuni 10.03.2010. Viimastel

aastatel on kostja kandnud lapse arvele iga kuu 500 krooni. Poolte abielu lahutati Tartu

Maakohtu 04.02.2002 otsusega. Laps käib tennisetrennis (300 krooni kuus), muusikakoolis

(1225 krooni poolaastas), inglise keele kursustel (590 krooni kuus). Kuus kulub lapse toidule

keskmiselt 1800 krooni. Laps kasvab kiiresti ja talle on vaja osta riideid ning jalanõusid,

keskmiselt kulub selle peale kuus 500 krooni. Hageja töötab õpetajana lastepäevakodus ning

tema kuusissetulek on 3500 krooni.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus

kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda (tl 5).

II KOSTJA VASTUS

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Õige ei ole väide, et kostja ei võta lapse kasvatamisest osa.

Kostja on kandnud lapse kontole igakuiselt 500 krooni, rohkem raha ei olnud tal võimalik

anda. Kostja töötas alates 15.11.2004 autojuhina põhipalgaga 2480 krooni kuus, alates

01.01.2005 tõsteti kostja põhipalk 3000 kroonini. 09.08.2005 lõpetati kostjaga tööleping ning

käesoleval ajal on ta töötu. Kostja peab tasuma igakuiselt oma elukoha hooldustasusid, samuti

toidu ja riiete eest. Hageja nõutav summa on ebamõistlikult suur. Hagejal on võimalik

mõistlikult majandades ja lapse tegelikke vajadusi arvestades kulutada lapse ülalpidamiseks

vähem. Mõistlik on mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja 800 krooni kuus (tl 11-12).

III KOHTUISTUNG

Kostja istungile ei ilmunud. Kostja teatas kohtule telefoni teel, et on Venemaal

komandeeringus ning on nõus maksma elatist maksimaalselt 1345 krooni, sest teenib kuus ca

3000 krooni (tl 18).

Hageja palus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise seaduses ettenähtud

miinimumsummas 1550 krooni kuus alates hagi esitamisest. Hageja sissetulek on alates

käesolevast kuust 4100 krooni.

IV KOHTU SEISUKOHT

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1

sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema,

eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või

eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2

kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema

varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi

või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus

elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.

Sünnitunnistusest nähtuvalt on W poolte alaealine laps (tl 7). Tartu Maakohtu mõistis

01.10.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-1320/01 kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks

välja elatusraha 500 krooni kuus 17.03.2001-10.03.2010 (tl 8).

Tartu Maakohus lahutas 04.02.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-1319/01 poolte abielu ning jättis

lapse hageja juurde (tl 6). Hagiavalduse ja kosja vastuse kohaselt elab laps hageja juures ja on

hageja ülalpidamisel ning kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks igakuiselt 500 krooni (tl 5,

11). Tõenditest nähtuvalt õpib W muusikakoolis (õppemaks on 2250 krooni aastas) ning AS-

is Dialoog (tasutud 590 krooni kuus).

Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt töötab hageja lasteaias õpetajana ning tema

sissetulek on käesoleval ajal 4100 krooni kuus. Kostja on kohtule kirjalikus vastuses teatanud,

et ei tööta alates 09.08.2005, ning esitanud ka vastavad tõendid (tl 11-12, 13-16). 10.02.2006

telefonivestlusest ilmnes aga, et kostja töötab taas ning teenib ca 3000 krooni kuus (tl 18).

Hageja on ekslikult nimetanud seaduses sätestatud minimaalse elatise suuruseks 1550 krooni.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt on alates 01.01.2006 kuupalga

alammääraks täistööaja korral 3000 krooni. Seega on PkS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha

suuruseks 1500 krooni.

Arvestades eeltoodut, kasvava lapse vajadusi, poolte võrdseid õigusi ja kohustusi lapse suhtes

(PkS § 49) ning seda, et hageja taotleb elatist seadusega sätestatud miinimumi ulatuses ja

tõendatud ei ole asjaolude esinemine, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla

seaduses sätestatud määra (PkS § 61 lg 5, 6), peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada.

Kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmine Tartu Maakohtu

01.10.2001 otsuse tsiviilasjas nr 2-1320/01 järgi tuleb lõpetada alates hagiavalduse esitamisest

ning kostjalt tuleb hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1500 krooni kuus

alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3,

TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 48 lg 1 p 3, 6, § 64 lg 1, RLS (redaktsioon kuni

31.12.2005) § 16 lg 1 p 2 ja lisast 2 tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista

riigilõiv 1050 krooni (hagihinnaks 12 000 krooni (12*(1500-500)).

TsMS § 468 lg 3 lähtudes peab kohus põhjendatuks tunnistada otsuse elatise väljamõistmise

osas tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik