2-05-247/1 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-1-35/05

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

23.veebruar 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-1-35/05

Tsiviilasi

G.T hagi N.N vastu kaasomandi jagamiseks ja kasutuskorra

määramiseks

Menetlustoiming

Poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.T (isikukood XXX, elukoht XXX), hageja esindaja

advokaat Taivo Saks, kostja N.N (isikukood XXX, elukoht

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja G.T ja kostja N.N vahel 25.01.2006.a. kirjalikult sõlmitud kompromiss

järgmistel tingimustel:

1. Jagada pooltele kuuluv M vallas R külas asuv U kinnistu, registriosa nr xxx, kolmeks

reaalosaks, mille tulemusel tekib kolm iseseisvat kinnistut. Reaalosade määramisel ning uute

kinnistute moodustamisel lähtuda OÜ G poolt koostatud katastriüksuse jagamise skeemist

(kokkuleppe lisa nr 1, toimiku leht 192) selliselt, et:

1.1. N.N omandisse jääb praeguse kinnistu osa, millele on kõnealusel skeemil märgitud

„N.N”;

1.2. G.T omandisse jääb praeguse kinnistu osa, millele on skeemil märgitud „G.T.”;

1.3. Kolmas kinnistu osa, millele on eelviidatud skeemil märgitud „Õ,” jätta poolte

kaasomandisse.

2. Määrata kindlaks kaasomandisse jääva õuemaa ja sellel asuvate hoonete kasutuskord

alljärgnevalt:

2.1.

Jätta N.N kasutusse:

o

Saun, asendiplaanil (kokkuleppe lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 2. Sauna

plaanil nr 2 (kokkuleppe lisa nr 3, t.l. 194) märgitud kõik ruumid, s.o



ruum nr 10 (pesuruum pindalaga 3,91 m2),



ruum nr 11 (saun pindalaga 7,63 m2),



ruum nr 12 (pesuköök pindalaga 21, 75 m2) ning



ruum nr 13 (kuur pindalaga 14,93 m2).

o

Elamus, asendiplaanil (kokkuleppe lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 1,

asuvatest ruumidest Elamu plaanil nr 1 (lisa nr 3, t.l. 194) rohelisega märgitud

1(6)

2-1-35/05



ruum nr 1 (esik pindalaga 3,19 m2),



ruum nr 2 (köök pindalaga 12,60 m2),



ruum nr 3 (tuba pindalaga 10, 75 m2),



ruum nr 4 (tuba pindalaga 27,54 m2),



ruum nr 8 (kuur pindalaga 58,07 m2),



ruum nr 9 (kuur pindalaga 32,84 m2);

o

Aidas (kokkuleppe lisa nr 4, t.l. 195), asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193)

tähistatud nr-ga 3, rohelisega märgitud kaks vasakpoolset ruumi, mille

kummagi pindalaks on märgitud 14 m2.

o

kõikide nimetatud ruumide peale jäävad pööningupinnad vastavalt ruumide

suurusele ning asetusele.

o

Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 4, ½ suuruses osas

selliselt, et N.N kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes

vasakpoolne, keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m2 suurune

pind.

o

Õueala selliselt, et N.N kasutusse jääb kokkuleppele lisatud plaanil (lisa nr 5,

t.l. 196) kollasega märgistatud ala,

s.o plaanil (lisa nr 5) punktidega 18, 19, 20, 21, 1 märgitud ning mõttelise piirjoonega

eraldatud maast ülespoole jääv ala selliselt, et vasakult piirneb N.N kasutusse jääv maatükk

G.T kasutusse jääva maatükiga, plaanil näidatud punktist 18 kuni kinnistu piirini, ning

ülejäänud kahelt küljelt loodava kinnistu piir;

plaanil (lisa nr 5) punktide 1 kuni 15 ühendavatest sirgjoontest moodustuva õuemaa see osa,

mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest kinnistu välispiiride poole, samuti punktidest 6

kuni 13 moodustuv maja ümber olev maa ning 5 – 6 ja ; 13 – 14 vahele jääv maa-ala;

maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist

kõnniteega.

2.2. Jätta G.T kasutusse:

o

elamus, asendiplaanil (kokkuleppe lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 1,

asuvatest ruumidest Elamu plaanil nr 1 (lisa nr 3, t.l. 194) kollasega märgitud:



ruum nr 5 (köök pindalaga 30,17 m2),



ruum nr 6 (tuba pindalaga 12,38 m2),



ruum nr 7 (puhkeruum pindalaga 48,28 m2).

o

Aidas (kokkuleppe lisa nr 4, t.l. 195), asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193)

tähistatud nr-ga 3, kollasega märgitud kaks parempoolset ruumi mille

pindalaks on märgitud 14 m2 ja 38 m2

o

Saun, asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 6. Sauna plaanil (lisa nr

6, t.l. 197) märgitud kõik ruumid, s.o



Ruum pindalaga 2,20 m2



Ruum pindalaga 1,35 m2



Ruum pindalaga 6,25 m2

o

kõikide nimetatud ruumide peale jäävad pööningupinnad vastavalt ruumide

suurusele ning asetusele.

2(6)

2-1-35/05

o

Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 4, ½ suuruses osas

selliselt, et G.T kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes

parempoolne, keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m2 suurune

pind.

o

Õueala selliselt, et G.T kasutusse jääb lisatud plaanil (lisa nr 5, t.l. 196)

oranžiga märgistatud ala,

s.o plaanil (lisa nr 5, t.l. 196) punktide 1 kuni 16 ühendavatest sirgjoontest moodustuva

õuemaa see osa, mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest õuemaal asuva elamu poole,

välja arvatud see osa elamu esisest ja elamu ümber olevast maast, mis jääb N.N kasutusse, s.o

punktide 5 kuni 14 ühendamisel tekkiv elamu ees ning selle ümber olev maa-ala;

punktist 18 kuni kinnistu ülemise piirini kulgevast mõttelisest joonest vasakule jääv maatükk,

mille teised kaks külge piirnevad kinnistu piiriga;

maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist

kõnniteega.

2.3. Jätta poolte ühiskasutusse:

o

Käimla, plaanil (lisa 5, t.l. 196) sauna kõrvale p-de 5 ja 4 vahelisel alal

rohelisega märgitud punkt, ning selleni viiv juurdepääsutee.

o

Kaev, plaanil (lisa nr 5) keldri kõrvale p-de 3 ja 4 vahelisel alal õuemaa

paremasse serva rohelisega märgitud punkt, ning selleni viiv juurdepääsutee.

o

Elamuesine tee, plaanil (lisa nr 5) p-de 12 ja 3 vaheline rohelisega märgitud ala

ning keldrini viiv juurdepääsu tee.

3. Käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks (lisaks) on: OÜ G poolt koostatud

katastriüksuse jagamise skeem – lisa nr 1 /t.l. 192/; asendiplaan- lisa nr 2 /t.l. 193/; elamu ja

sauna plaan- lisa nr 3 /t.l. 194/; aida kasutusskeem- lisa nr 4 /t.l. 195/; õuemaa jagamise

skeem- lisa nr 5 /t.l. 196/ ja sauna plaan – lisa nr 6 /t.l. 197/.

4. Poolte kohtkulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas

menetlus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates määruse teinud kohtu kaudu.

ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS

27.01.2005.a. esitas hageja maakohtule hagi N.N vastu M vallas R külas pooltele kuuluval

maatükil kaasomandi lõpetamiseks ja asja osaliseks jagamiseks reaalosadeks.

Kostja tunnistas hagi osaliselt /t.l. 24-26/.

08.02.2006.a. esitasid pooled kohtule kinnitamiseks 25.01.2006 sõlmitud kirjaliku

kompromissilepingu, paludes menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses ilma poolte

osavõtuta kohtuistungist.

Kompromissi tingimustest nähtuvalt on pooled kokkuleppinud järgmiselt:

3(6)

2-1-35/05

1.Jagada pooltele kuuluv M vallas R külas asuv U kinnistu, registriosa nr xxx, kolmeks

reaalosaks, mille tulemusel tekib kolm iseseisvat kinnistut. Reaalosade määramisel ning uute

kinnistute moodustamisel lähtuda OÜ G poolt koostatud katastriüksuse jagamise skeemist

(lisa nr 1) selliselt, et:

1.1.N.N omandisse jääb praeguse kinnistu osa, millele on kõnealusel skeemil märgitud „N.N”

ning

1.2.G.T omandisse jääb praeguse kinnistu osa, millele on skeemil märgitud „G.T.”

1.3.Kolmas kinnistu osa, millele on eelviidatud skeemil märgitud „Õu,” jätta poolte

kaasomandisse.

2.Määrata kindlaks kaasomandisse jääva õuemaa kasutuskord alljärgnevalt:

2.1.Jätta N.N kasutusse:

o

Saun, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 2. Sauna plaanil nr 2 (lisa nr 3)

märgitud kõik ruumid, s.o



ruum nr 10 (pesuruum pindalaga 3,91 m2),



ruum nr 11 (saun pindalaga 7,63 m2),



ruum nr 12 (pesuköök pindalaga 21, 75 m2) ning



ruum nr 13 (kuur pindalaga 14,93 m2).

o

Elamus, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 1, asuvatest ruumidest Elamu

plaanil nr 1 (lisa nr 3) rohelisega märgitud



ruum nr 1 (esik pindalaga 3,19 m2),



ruum nr 2 (köök pindalaga 12,60 m2),



ruum nr 3 (tuba pindalaga 10, 75 m2),



ruum nr 4 (tuba pindalaga 27,54 m2),



ruum nr 8 (kuur pindalaga 58,07 m2),



ruum nr 9 (kuur pindalaga 32,84 m2);

o

Aidas (lisa nr 4), asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 3, rohelisega

märgitud kaks vasakpoolset ruumi, mille kummagi pindalaks on märgitud 14

m2.

o

kõikide nimetatud ruumide peale jäävad pööningupinnad vastavalt ruumide

suurusele ning asetusele.

o

Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 4, ½ suuruses osas selliselt, et

N.N kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes vasakpoolne,

keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m2 suurune pind.

o

Õueala selliselt, et N.N kasutusse jääb lisatud plaanil (lisa nr 5) kollasega

märgistatud ala,

s.o plaanil (lisa nr 5) punktidega 18, 19, 20, 21, 1 märgitud ning mõttelise piirjoonega

eraldatud maast ülespoole jääv ala selliselt, et vasakult piirneb N.N kasutusse jääv maatükk

G.T kasutusse jääva maatükiga, plaanil näidatud punktist 18 kuni kinnistu piirini, ning

ülejäänud kahelt küljelt loodava kinnistu piir;

plaanil (lisa nr 5) punktide 1 kuni 15 ühendavatest sirgjoontest moodustuva õuemaa see osa,

mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest kinnistu välispiiride poole, samuti punktidest 6

kuni 13 moodustuv maja ümber olev maa ning 5 – 6 ja ; 13 – 14 vahele jääv maa-ala;

maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist

kõnniteega.

2.2.Jätta G.T kasutusse:

4(6)

2-1-35/05

o

elamus, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 1, asuvatest ruumidest Elamu

plaanil nr 1 (lisa nr 3) kollasega märgitud:



ruum nr 5 (köök pindalaga 30,17 m2),



ruum nr 6 (tuba pindalaga 12,38 m2),



ruum nr 7 (puhkeruum pindalaga 48,28 m2).

o

Aidas (lisa nr 4), asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 3, kollasega märgitud

kaks parempoolset ruumi mille pindalaks on märgitud 14 m2 ja 38 m2;

o

Saun, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 6. Sauna plaanil (lisa nr 6)

märgitud kõik ruumid, s.o



Ruum pindalaga 2,20 m2



Ruum pindalaga 1,35 m2



Ruum pindalaga 6,25 m2

o

kõikide nimetatud ruumide peale jäävad pööningupinnad vastavalt ruumide

suurusele ning asetusele.

o

Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 4, ½ suuruses osas selliselt, et

G.T kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes parempoolne,

keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m2 suurune pind.

o

Õueala selliselt, et G.T kasutusse jääb lisatud plaanil (lisa nr 5) oranžiga

märgistatud ala,

s.o plaanil (lisa nr 5) punktide 1 kuni 16 ühendavatest sirgjoontest moodustuva õuemaa see

osa, mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest õuemaal asuva elamu poole, välja arvatud see

osa elamu esisest ja elamu ümber olevast maast, mis jääb N.N kasutusse, s.o punktide 5 kuni

14 ühendamisel tekkiv elamu ees ning selle ümber olev maa-ala;

punktist 18 kuni kinnistu ülemise piirini kulgevast mõttelisest joonest vasakule jääv maatükk,

mille teised kaks külge piirnevad kinnistu piiriga;

maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist

kõnniteega.

2.3.Jätta poolte ühiskasutusse:

o

Käimla, plaanil (lisa 5) sauna kõrvale p-de 5 ja 4 vahelisel alal rohelisega

märgitud punkt, ning selleni viiv juurdepääsutee.

o

Kaev, plaanil (lisa nr 5) keldri kõrvale p-de 3 ja 4 vahelisel alal õuemaa

paremasse serva rohelisega märgitud punkt, ning selleni viiv juurdepääsutee.

o

Elamuesine tee, plaanil (lisa nr 5) p-de 12 ja 3 vaheline rohelisega märgitud ala

ning keldrini viiv juurdepääsu tee.

3. Jätta kummagi poole kohtukulud tema kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte

sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

5(6)

2-1-35/05

tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad

kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas

asjas lõpetada kompromissiga.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja

järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel.

Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust

tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks

kohtuistungi pidamine vajalik.

TsMS § 430 lg 5 ja 6 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses

mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

R.Undrest

kohtunik

6(6)