Legislator Case Law & Legislation
2-05-19620/2 ECLI:EE:VMK:2006:2.05.19620.7169 AI generated

2-05-19620/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-05-19620/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

08. novembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga sõlmiti 17.03.2000.a. Abielust on sündinud lapsed L. H. (sünd. X.a.) ja J. H. (sünd. X.a). Abielu ei klappinud. Kostja solvas hagejat pidevalt ja alandas laste juuresolekul, häälestas lapsi hageja vastu. Ta suhtub hagejasse halvasti. Hageja palus lahutada abielu, mõista kostjalt hageja kasuks elatisiga lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus.

Legislator headnote

AI generated

2-05-19620/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance failure to state reasons untimely notification of defects warranty of title performance in lieu of fulfillment credible explanation
AI generated
2-16-12910/10
K. M. (seadusliku esindaja kaudu) esitas 26.08.2016.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. vastu elatise nõudes. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt elatise alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatise miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. 07.09.2016.a täpsustas hageja, et tagasiulatuvat elatusraha välja nõuda ei soovi.
2-09-35095/14
20. juulil 2009.a esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada poolte vahel 12.10.2001.a sõlmitud abielu, põhjendusel, et kostja viimase kahe aasta jooksul ei osalenud laste kasvatamisel ja on hoolimatu laste suhtes. Hageja palus jätta poolte alaealised lapsed M. P. (sünd xxx.a), K-J. P. (sünd xxx.a), H. P. (sünd xx.a) ja Eduard P. (sünd xxx.a) hageja juurde elama.
2-11-415/12
Viru Maakohtu menetluses on S S hagi A S vastu elatise nõudes.
2-07-44624/7
Rahuldada hagi abielulahutuses.
2-21-13249/11
O. esitas 24.08.2021. a alaealiste laste R. V. ja M. V. nimel kohtule hagiavalduse V. V. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja V. V. alaealiste hagejate R. V. ja M. V. isa, kes laste ülalpidamises ei osale. Hagejate esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 01.07.2021. a seadusega sätestatud miinimumsummas (käesoleval ajal 292 eurot kummagi hageja kasuks. Kohus võttis hagi 15.09.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 09.11.2021. a kohtule e-posti teel kohtule, et on nõus kõigi tema vastu esitatud nõuetega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, kuivõrd kostja on nõude õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et T. O. ja V. V. on ühised alaealised lapsed R. V. ja M. V. . Kostja lastega koos ei ela ega osale ka nende ülalpidamises. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on kostjal kohustus täita oma alaealiste laste R. V. ja M. V. ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 on alates 1. jaanuarist 2020. a kehtestatud kuutasu alammääraks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-05-19620

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-05-19620

Määruse kuupäev

Jõhvi, 27. veebruar 2006.a

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

N. H. hagi O. H.i vastu abielu

lahutamise ja elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus N. H. (isikukood X, elukoht X) hagis O. H.’i (isikukood X, elukoht x) vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes.

2. Jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu tagastamise nõudes.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. 08. novembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga sõlmiti 17.03.2000.a. Abielust on sündinud lapsed L. H. (sünd. X.a.) ja J. H. (sünd. X.a). Abielu ei klappinud. Kostja solvas hagejat pidevalt ja alandas laste juuresolekul, häälestas lapsi hageja vastu. Ta suhtub hagejasse halvasti. Hageja palus lahutada abielu, mõista kostjalt hageja kasuks elatisiga lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus.

2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Hagimaterjalid on 09.11.2005.a kostjale kätte antud. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud.

2-05-19620

2 (2)

3. 23. jaanuaril 2006.a esitatud avalduses loobus hageja hagist ja palus lõpetada tsiviilasja menetlust ja tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise taotlusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

5. Pärast asja arutamist esitas hageja taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Hageja taotlus on kostjale kätte antud. Kohtu määratud aja jooksul ei esitanud kostja vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Kohus määras tsiviilasja arutamise 23.02.2006.a kohtuistungile. Pooled kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile mitteilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata.

6. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

7. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel abielu lahutamise hagi eest 300 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §51 lg2 p3 alusel hagilt tasutud riigilõivu tuli tagastada üksnes siis, kui asja menetlus on lõpetatud seoses sellega, et asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Käesolevas vaidluse tsiviilasja menetlus lõpetati seoses hagist loobumisega. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS §164 lg1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellepärast tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamises rahuldamata jätta.

9. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 433, § 463 lg 1, §

465 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik