2-05-24588/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHagi rahuldada. Välja mõista H.Z Talgilt (Talk) Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ kasuks tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
Legislator headnote
AI generated2-05-24588/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Hagi rahuldada. Välja mõista H.Z Talgilt (Talk) Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ kasuks tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
Full text
2-1-391/05
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.veebruar 2006.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-1-391/05
Tsiviilasi
Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ hagi H.Z vastu 8249.95 krooni
nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood 10746717, asukoht
XXX Paldiski), seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksander
Arhipov, kostja H.Z (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista H.Z Talgilt (Talk) Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ kasuks
võlgnevus 5515.15 krooni ja viivis 2734.80 krooni.
Kohtukulude jaotus
Välja mõista H.Z Talgilt (Talk) Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ kasuks kohtukuluna riigilõiv 700.-
krooni.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esinadajale toimetatud kätte
muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule.
Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
Esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 5515.15 krooni ja viivis 2734.80
krooni ning kohtukulud.
Hagiavalduse kohaselt kostja H.Z oli alates 02.05.1996.a eluruumi asukohaga P, R xxx üürnik
ja alates 11.08.1999.a on eluruumi asukohaga P, R xxx omanik. Alates 02.03.2001.a kuulub
1(3)
2-1-391/05
nimetatud korter reaalosana korteriomandisse, mille kohta on avatud Tallinna Linnakohtu
Kinnistusameti Harju Kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 48701.
17.mail.2002.a müüdi kirjalikul enampakkumisel OÜ Paldiski Kinnisvarahooldusele
kuuluvad nõudeõigused võlgnike suhtes, kes on jätnud tasumata Paldiski linnas asuvate
eluruumide hooldamise ja haldamise ning soojusenergia eest, Paldiski Linnavalitsusele. OÜ
Paldiski Kinnisvarahoolduse ja Paldiski linnavalitsuse vahel sõlmiti nõudeõiguste
loovutamise leping.
11. juulil 2002.a sõlmiti nõudeõiguste loovutamise leping Paldiski Linnavalitsuse ja OÜ
Paldiski Kinnisvarahalduse vahel, millega loovutati eelpoolnimetatud nõudeõigused OÜ
Paldiski Kinnisvarahaldusele.
OÜ Paldiski Kinnisvarahoolduse ja kostja vahel on 11.08.1999.a sõlmitud hooldusleping
(edaspidi Leping) eelpoolnimetatud eluruumi haldamiseks. Lepingu kohaselt kohustus hageja
osutama kostjale teenuseid, mis on sätestatud Lepingu punktides 1.1.-1.4. Hageja on oma
lepingujärgsed kohustused täitnud ja kostja ei ole esitanud osutatud teenuste kohta mingeid
pretensioone. Vastavalt lepingule on hageja esitanud osutatud teenuste eest kostjale arved
ning Lepingu punkt 2.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tehtud kulutuste ja osutatud
teenuste eest. Samuti kohustus kostja vastavalt Lepingu punktile 4.2. tasuma Lepinguga
ettenähtud tähtaegselt tasumata arvete tasumisega viivitamise korral 0,5% tasumata summalt
viivist iga viivitatud päeva eest.
Kostja on ebakorrapäraselt tasunud talle osutatud teenuste eest, mille tõttu tal tekkis
võlgnevus alates 1997.a jaanuarist kuni 2003a aprillini 3262.55 krooni ja viivis 2734.80
krooni. Kokku võlgnevus 5997.35 krooni.
Alates 2001.a maist teostas antud eluruumi hooldusteenust OÜ Paldiski Kinnisvarahaldus.
Ajavahemikul 01.05.2001.a kuni 01.04.2003.a tekkis kostjal võlg hoolduskulude ja teenuste
eest 2252.60 krooni. Hageja raamatupidamise andmetel on kostja võlg hoolduskulude ja
teenuste eest alates 01.01.1997-01.04.2003.a. 5515.15 krooni ja viivis 2734.80 krooni.
Kostja on ebakorrapäraselt tasunud talle osutatud teenuste eest, mille tõttu tal tekkis
võlgnevus alates 1997.a jaanuarist. Kostjat on teavitatud tekkinud võlgnevusest. Hageja on
saatnud kostjale korduvaid meeldetuletusi. Viimane teade hageja poolt saadeti kostjale
28.10.2004.a tähitud kirjaga, tagastatud kviitungi põhjal selgus, et kostja on müünud korteri R
xxx, P, heausklikule ostjale, jättes tasumata teenuste eest hagejale 8249.95 krooni.
Läbirääkimiste tulemusena kostja ja hageja vahel jõuti kokkuleppele võlgnevus tasuda
maksegraafiku alusel, kuid oma kohustust kostja regulaarselt täitma ei asunud.
Eeltoodu alusel on kostja võlg hagejale alates 1997.a jaanuarist kokku 8249.95 krooni.
Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse
seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne
01.07.2002.a selle tekkimise ajal kehtinud seadust.
Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 sätestab: Kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks
määratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 174 ei ole
ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest lubatud. TsK § 231 lg 1 sätestab võlgniku
kohustuse maksta viivist määratud protsendimäärades.
TsK § 477 sätestab alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse ja sama
paragrahvi 6 lõike kohaselt laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse
teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 4 lg 1 ja 60 lg 1, TsK §-dest 173, 174, 222 lg
1, 477 EES §15, AÕS § 75 lg 1 ja KOS § 13 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus
5515.15 krooni ja viivis 2734.80 krooni ning kohtukulu, riigilõiv 700.-krooni.
2(3)
2-1-391/05
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 30-31/.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega
hagi rahuldada.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse
võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).
Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 27.12.2005.a. ning määras
vastamise tähtajaks 11.01.2006.a. /t.l 30-31/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud
isiklikult /t.l. 31/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja
hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile
vastamata jätmise tagajärgedest.
Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud
nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.
Hageja palub hagi esitamisel makstud 700.- kroonise /t.l. 4/ riigilõivu hüvitamist.
Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist
1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni
kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3).
Seega TsMS § 60 lg. 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks ka
hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 700.- krooni.
R.Undrest
kohtunik
3(3)