3-04-310/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-310 Haldusasi D.D.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2317/04 Menetluse alus ringkonnakohtus D.D.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

8. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebaja D.D. Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2317/04 kaebajalt äravõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti osas. Rahuldada selles osas kaebus.

2. Tunnistada Tallinna Vangla tegevus kaebajalt 4. oktoobril 2004 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti äravõtmisel ja selle hävitamisel õigusvastaseks. Kohustada Tallinna Vanglat kõrvaldama tegevuse tagajärjed äravõetud ja hävitatud asja asendamise teel.

3. Muuta halduskohtu otsuse motiive vastavalt käesoleva otsuse motiividele.

4. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. veebruaril 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla avas 4. oktoobril 2004 kinnipeetava D.D.i juuresolekul viimasele saabunud kirja. Kirjast avastati ja võeti ära 4 postmarki ja brošüür „Inimõiguste ülddeklaratsioon“. Äravõetud esemed on vangla direktori 21. oktoobri 2004. a resolutsiooni alusel hävitatud.

2. D.D. esitas kaebuse halduskohtule, milles palus teha kindlaks Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus ja kohustada vanglat tagastama äravõetud esemed.

3-04-310

2(4)

3. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:

a) Tunnistaja kinnitas, et avas kirja kinnipeetava juuresolekul. Avamise juures viibis ka praktikant, kes nägi marke ja brošüüri. Kirjades lubamatute esemete saatmise keeld kehtib vähemalt viimase kahe aasta jooksul. Vangla sisekorraeeskiri on ühesugune kõigi vanglate jaoks. Kinnipeetavatel on võimalik vajaminevad esemed soetada vangla poest. Isikuarvele laekunud sularahast läheks oluline osa vabanemistoetusteks ja nende vastu esitatud tsiviilnõuete katteks. Tunnistaja seletuse kohaselt võetakse kirjadest leitud keelatud esemed (s.h postmargid) ära, üldjuhul need hävitatakse, erandjuhtudel aga tagastatakse saatjale.

b) Postmark kui rahalist väärtust omav postimaksevahend, samuti trükis või muu informatiivse iseloomuga materjal ei ole käsitletav paberil esitatud sõnumina ega fotona. Seega ei ole postmarkide ja brošüürina väljaantud trükise saatmine kinnipeetavale posti teel edastatavates kirjades tulenevalt vangla sisekorraeeskirja §-st 461 lubatud. Kirjavahetus on osa kinnipeetava vanglavälisest suhtlemisest, mille eesmärk tulenevalt vangistusseaduse (VS) § 23 lg-st 1 on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. VS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud kirjavahetus, mitte aga muude esemete saatmine kirjaga. Tõenditest nähtuvalt on kaebaja kirjavahetus vanglas viibimise ajal küllaltki mahukas, millest saab järeldada, et kaebuse esitaja side oma lähedastega ei ole katkenud.

c) Kinnipeetaval võivad olla kas vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud asjad (vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1). Nimetatud viisil saadud asjade loetelu on ära toodud eeskirja §-des 58 ja 59. Postmarkide saatmine vanglasse kirja teel on keelatud. Sisekorraeeskirja §-de 65 ja 71 kohaselt ei ole kohustust keelatud ese igal juhul saatjale tagastada. Kaebajale saadetud ümbrikust leitud keelatud esemed otsustati hävitada, kuna selline toimimisviis oli antud juhul vanglale kõige otstarbekam ja vähem koormav.

d) Kinnipeetaval on võimalik tutvuda Tallinna Vangla raamatukogus oleva kirjanduse ja õigusaktidega. Olulisemad seadused ja muud õigusaktid on olemas ka vene keeles. Nendega tutvumiseks peab kinnipeetav esitama vastava taotluse oma kontaktisikule.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. D.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles palutakse halduskohtu otsus tühistada. Kinnipeetav saab kirjad kätte vangla vahendusel. Lähtudes vangla VS § 29 lg-st 1, vangla sisekorraeeskirja § 57 lg-st 1 ja § 58 lg-st 5 konfiskeeris ja hävitas Tallinna Vangla postmargid ja inimõiguste ülddeklaratsiooni ebaseaduslikult.

5. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

a) Vaatamata asjaolule, et sisekorraeeskirjade § 58 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud omada mõistlikus koguses postmarke, on kirja teel saadud postmargid kvalifitseeritavad keelatud esemetena, sest need pole soetatud vangla vahendusel, ega ka kaasa võetud vanglasse saabumisel. Kinnipeetaval on võimalus tutvuda vangla raamatukogus oleva kirjanduse ja õigusaktidega. Selleks peab ta esitama taotluse oma kontaktisikule. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooniga on võimalik tutvuda ülalmainitud viisil.

b) VS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud kirjavahetus, mitte kirja kaudu muude esemete saamine. Kirja mõiste on reguleeritud sisekorraeeskirjade §-ga 461, mille kohaselt käsitatakse kirjana paberil esitatud sõnumit või fotot, mis edastatakse posti teel. Eeskirja § 65 lg 1 kohaselt korraldab vangla, mille territooriumilt on ese leitud, eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise või hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise või hävitamisega seotud kulud. Kaebuse esitajale saadetud ümbrikust leitud keelatud esemed otsustati hävitada.

3-04-310

3(4) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlustatud toimingute õiguspärasusele hinnangu andmine sõltub esmalt nende mõjust adressaadi õigustele. Kinnipeetavalt esemete äravõtmine ja hävitamine sekkub omandiõigusse (PS § 32 lg 1). Markide äravõtmine riivab täiendavalt kinnipeetava õigust kirjavahetusele (VS § 28 lg 1). ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti äravõtmisega on riivatud õigust saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni (PS § 44 lg 1). Riivatud võib olla ka õigus enda õiguste ja vabaduste tagamisele (PS § 14), sest inimõiguste ülddeklaratsioon võib kaebajale olla vajalik oma õiguste kaitseks. Deklaratsiooni eestikeelse teksti olemasolu vangla raamatukogus ei kõrvalda omandiõiguse riivet ega ka informatsiooni saamise ja õiguste tagamise õiguste riivet, kui isik ei oska piisavalt eesti keelt. Asjakohane ei ole halduskohtu põhjendus, et ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetavale peaks õigusakti tekst olema kättesaadav ka vene keeles. Seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt ei pea seadusest tulenema mitte õigus midagi omada, vaid selle õiguse piirangud. Asjaolu, et kaebaja senine kirjavahetus on olnud mahukas, ei tähenda, et markide äravõtmine ei piiraks õigust kirjavahetusele.

7. Põhimõtteliselt on ulatuslikud kinnipeetavate õiguste piirangud vanglas vaieldamatult vajalikud. Piirangute rakendamiseks peab aga olema seaduslik alus ja need peavad olema proportsionaalsed. Käesolev vaidlus taandub sellele, kas alus esemete äravõtmiseks tulenes VS § 29 lg-st 1 ja mida lugeda vanglas keelatud esemeks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse kinnipeetavale saadetud kirjast ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Pooled on eri meelt selles, kas keelatud esemeks tuleb lugeda vaid esemeid, mis ei ole sisekorraeeskirjas kinnipeetavale mingil tingimusel lubatud, või lisaks neile ka esemed, mida kinnipeetaval võib küll olla, kuid mille saatmine kirjas ei ole lubatav.

8. Vangla seisukohaga tuleb nõustuda. Kinnipeetavale lubatud esemed (asjad) on sätestatud vangla sisekorraeeskirja §-des 57 ja 58. Eeskirja § 57 piiritleb lubatud asjade ringi nende soetamise viisist lähtudes, § 58 aga nende liikidest lähtudes. Asi, mille hoidmine vanglas ei ole nende sätete tähenduses lubatud, on keelatud ese VS § 29 lg 1 mõttes.

9. Asju võib kinnipeetav vanglasse hankida vaid neid vanglasse saabumisel kaasa võttes või neid vangla vahendusel soetades (eeskirja § 57 lg 1). Lisaks sellele lubab VS § 28 lg 1 kinnipeetaval pidada kirjavahetust. Ka kirjas kui postisaadetises võib sisalduda esemeid, seega aktsepteerib vangistusseadus ka kirjavahetust esemete hankimise õiguspärase viisina. See ei tähenda, et kirja teel on kinnipeetaval õigus soetada kõiki esemeid, mis on sisekorraeeskirja §-s

58 põhimõtteliselt lubatavaks tunnistatud (toiduaineid, riietusesemeid, hügieenivahendeid jne). Piirangud tulenevad esmalt teedeja sideministri 12. novembri 2001. a määruse 101 „Posti teel edastamisele mittekuuluvad saadetised“ § 2 lg-st 1. Lisaks postiteenust üldiselt reguleerivate õigusaktidele võib justiitsminister reguleerida kinnipeetavatele kirja teel esemete saatmist ka vangla sisekorraeeskirjaga. Sisekorraeeskirja § 461 kohaselt käsitatakse vanglas kirjana paberil esitatud sõnumit või fotot, mis edastatakse posti teel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et sisekorraeeskiri keelab kinnipeetavale kirja teel muude esemete saatmise peale sõnumite ja fotode ning koostoimes sisekorraeeskirja § 57 lg-ga 1 on muude kirjas saadetud esemete omamine vanglas keelatud.

Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et kaebaja tõlgendusega nõustumise korral hakkaks kinnipeetavad suure tõenäosega paljusid sisekorraeeskirja §-s 58 nimetatud esemeid hankima kirja teel. Tulenevalt VS § 44 lg-st 2 oleks see neile oluliselt soodsam kui asjade soetamine vangla vahendusel. See tooks kaasa kirjavahetuse väljumise piiridest, mis on VS § 28 lg 1 eesmärgiks, raskendaks oluliselt kirjavahetuse kontrolli ja ohustaks sellega vangla julgeolekut.

3-04-310

4(4)

10. Halduskohtu otsuse lõppjäreldus on õige äravõetud postmarkide osas. Postmark kui maksevahend ei ole sõnum. Sõnumiks ei muutu ta ka siis, kui sellele on kantud teavet. See ei muuda postmargi olemust. Markide äravõtmine oli seega õiguspärane.

Küll aga tuleb sisekorraeeskirja § 461 lg-t 1 tõlgendades lugeda sõnumiks nii individuaalse kui ka üldise sisuga õigusaktid, s.h kohtulahendid, ametiisikute otsused, aga ka seaduste, välislepingute jms tekstid, eeldusel, et nende maht on mõistlik. Ka õigusaktid sisaldavad endast teavet õiguste ja kohustuste kohta ning on seetõttu käsitatavad õigusakti andja sõnumina. See, kas õigusakt sisaldub kirjas trükisena, originaalist tehtud ärakirjana, arvutifaili väljatrükina või mõnel muul kujul, ei mõjuta dokumendi olemust ega kirja teel saatmise lubatavust. Kinnipeetava kirjavahetuse regulatsioon ei tohi viia ebamõistliku tulemuseni. Ebamõistlik on kirjast ära võtta ja hävitada õigusakti tekst, mis ei ohusta ühegi vangistust reguleeriva normi eesmärki ning millele tuleb kinnipeetava juurdepääs igal juhul tagada. Õigusaktide kirja teel hankimiseks, omamiseks ja valdamiseks mõistlikus koguses ei saa olla ühtegi põhiseadusele vastavat eesmärki sõltumata sellest, kas need dokumendid on vangla raamatukogus kättesaadavad või mitte. Kuna vangla sisekorraeeskirja sätteid on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt, ei ole alust tunnistada neid põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus peab sellega seoses vajalikuks märkida, et VS § 29 lg 2 ei keela vanglal kontrollida, kas kirja teel saadud dokument või trükis kujutab endast õigusakti ja seega sõnumit.

11. Kuna vanglal oli õigus ja kohustus kirjast leitud postmargid ära võtta, tuli tal toimida nendega vastavalt sisekorraeeskirja § 65 lg-le 1. Seejuures sõltub vangla kaalutlusõigusest, kas korraldada eseme hoidmine, võõrandamine, tagastamine või hävitamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et markide hävitamine oli otstarbekas. Seega ei teinud vangla diskretsiooniviga ning tema otsust ei ole kohtul alust tühistada.

12. Kaebaja esitas nõude ka äravõetud esemete tagastamiseks. Kuna esemed on hävitatud, tuleb tagastamise nõuet tõlgendada esemete asendamise, s.o vangla tegevuse tagajärgede kõrvaldamise nõudena. Tagajärgede kõrvaldamine kujutab endast avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üht viisi (RVS § 11 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et tagajärgede kõrvaldamise nõue on põhjendatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti osas, sest selles osas oli vangla tegevus õigusvastane, rikkus kaebaja õigusi ning vanglal on võimalik deklaratsiooni uus tekst hankida ja hankimise kulud ei ületaks rahalist hüvitist (RVS 11 lg-st 2). Mõistagi tuleb tagajärgede kõrvaldamise kui kahju heastamise kulud kanda kahju tekitajal. Asendamisega tuleb luua samaväärne olukord, mis esineks siis, kui kaebaja õigusi ei oleks rikutud.

13. Kolleegium märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on 11. juuli 2005. a otsuses haldusasjas nr 2-3/186/2005 asunud vahistatule kirjas saadetud esemete äravõtmise suhtes käesolevast otsusest erinevatele seisukohtadele. Selle põhjuseks on vahistatu ja kinnipeetava poolt esemete soetamise erinev regulatsioon. Seetõttu erineb ka vahistatule ja kinnipeetavale lubatud esemete ring. Vahistatule võib esemeid saata ka pakiga (VS § 98). Ringkonnakohus on endiselt seisukohal, et ese, mida vahistatule võib saata pakiga, ei ole keelatud ese VS § 97 lg 1 mõttes, sõltumata sellest, kas selle saatmine kirjas on lubatud või mitte.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus