3-06-116/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄARUS

Kõhus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number Haldusasi

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Dagmar Maastik

9.veebruaril 2006, Tallinn

3-06-116

Avalik-õigusliku suhte olemasolu ja erastamistoimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvita-

miseks.

Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg.

Menetlus asjas lõpetada.

Tagastada kaebajale Kohtute Raamatupidamiskeskuse

kaudu riigilõiv lO(kümme) krooni.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallina Ring-

konnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jook-

sul.

16.01.2006.a. kohtule saabunud kaebuses palub kaebaja kindlaks teha avalik-

õiguslikud suhted Haapsalu Linnavalitsuse ja Haapsalu Linnavaraametiga, tuvastada Haapsalu

Linnavalitsuse ja Haapsalu Linnamajanduse AS-i õigusjärglase Haapsalu Linnavaraameti

erastamistoimingute õigusvastasus ning mõista Haapsalu linnalt välja tekitatud kahju. Lisaks

palub kaebaja ennistada mööda lastud menetlustähtaeg.

Kaebaja märgib, et alates 23.04.1985.a. oli ta Haapsalu linnas Xxxxxxxx-62 asuva

korteri käsutaja üürilepingu alusel. Erastamiseks avaldust ei esitanud, kuna Haapsalu Linna-

varaamet lubas erastada korteri kaebaja nimele. Mingeid teateid seoses korteri erastamisega

Haapsalu Linnavaraametist ega Haapsalu linnast ei tulnud. 8.11.1995.a. korraldusega nr 550

nimetas Haapsalu Linnavalitsus eluruumi Xxxxxxxx avalikult erastatavate eluruumide

nimekirja ja kohustati MA Haapsalu Linnavaraametit läbi viima eluruumide nimekirjas

olevate eluruumide müügi. 21.12.1995.a. avaldas Haapsalu Linnavaraamet ajalehes ,,Lääne

Elu" eluruumide ja müügi tingimused. 24.01.1996.a. pandi korter enampakkumisele ning

võitjaks osutus AS X. 2000.a. pöördus kaebaja Haapsalu linnapea poole, kes lubas kõik

korda ajada, millest kaebaja järeldas, et tegemist on eksitusega. Augustis 2001.a. pöördus

kaebaja poole O. I., kes teatas, et korter kuulub tema õele K. I.le, kes ostis selle ,,AS Xlt"

ning septembris 2001.a. esitas ,,Haapsalu Linnavaraamet", käesoleval ajal Haapsalu

Linnamajanduse AS, makseteatise K. I.i nimele. Kaebaja ei teadnud, et teda võidakse ära

käsutada ea ja eesti keele oskuse puudumise tõttu, vaid eeldas Haapsalu linna ja Haapsalu

Linnavaraameti ametnike õigusaktide tundmist, seaduslikku tegevust, heausksust.

Haapsalu Linnavalitsus on seisukohale, et kaebaja ei esita konkreetseid kuupäevi,

millal ja missuguste toimingutega või Õigusaktidega tema õigusi rikuti, kuid fikseerib, et au-

gustis 2001.a. on saanud teada Haapsalu Linnavalitsuse ja Haapsalu Linnavaraameti õigus-

vastastest toimingutest või õigusaktidest. 21.12.1995.a. avaldatud ajalehes ,,Lääne Elu" elu-

ruumide müügi avalik enampakkumine võimaldas kaebajal astuda esimesi samma Õiguste

kaitseks. Kaebus ei sisalda põhjusi, miks kaebaja jättis oma õigused rakendamata. Kaebe-

tähtaeg hakkas kulgema 2001 .a. augustist, kui kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada, ning

halduskohtumenetluse seadustiku(HKSM) § 9 lg 4 alusel lõppes 2004.a. augustis. Riigivas-

tutuse seaduse § 31 lg 2 kohaselt, kui kaebaja suudab tõendada, et ta polnud oma õiguste

rikkumisest enne 2001.a. augustit, oli viimane tähtaeg kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks

01.01.2005.a. HKMS § 12 lg 3 sisalduva mõiste ,,mõjuv põhjus" sisustamisel peab kõhus

arvestama eelkõige objektiivseid asjaolusid. Kaebaja väited, et ta on eakas ning ei oska eesti

keelt, ei ole objektiivsed põhjused. 3 aastat on piisavalt pikk aeg saada aru oma Õigustest ja

nende riivetest. Samuti ei saa arvestada asjaolu, et kaebaja ei realiseerinud oma kaebeõigust,

kuna ei omanud täielikku ülevaadet võimalikest õiguste rikkumisest. Sügisel 2001.a. pöör-

dumine Haapsalu Linnavalitsuse poole selgituse saamiseks ei ole objektiivne asjaolu, mis ei

võtnud kaebajal ära kohustust olla tähelepanelik tähtaegade suhtes. Kaebaja oleks pidanud

pöörama oluliselt suuremat tähelepanu oma õiguste kaitsele.

Haapsalu Linnamajanduse AS leiab, et avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakste-

gemise nõude võib esitada tähtajatult (HKMS § 9 lg 6). Seega ei ole vaja avalik-õigusliku

suhte kindlakstegemisel tähtaja ennistamist taotleda. Kaebaja pidi aru saama korteri erasta-

mise võimatusest, kui O. I. pöördus 2001.a. augustis tema poole. Kaebuse esitaja ei ole

esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei pöördunud kohtusse seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks peetud

üksnes objektiivseid asjaolusid. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla soov lahendada tekkinud

olukord kohtuväliselt. Kuna ühtegi objektiivset mõjuvat põhjust ei ole, siis tuleb jätta kaebuse

esitamise tähtaeg ennistamata nõuetes, mis puudutavad õigusvastaste toimingute kindlakste-

gemise nõuet ja kahju hüvitamise nõuet.

Kõhus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taot-

luse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla

objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Vastasel korral lõpetab

kõhus menetluse. HKMS § 9 lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks

tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu soorita-

misest arvates. HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju

hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust

ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kaebaja Õigusi rikub Haapsalu Linnavalitsuse 11.08.1995.a. korraldus nr 550 ning

24.01.1996.a. toimunud Xxxxxxxx - 62 müük avalikul enampakkumisel. Kaebusest näh-

tuvalt sai kaebaja Xxxxxxxx - 62 uuest omanikust K. I.t teada 2001.a. augustist. Seega pidi

kaebaja teada saama ka korraldusest, millega pandi Xxxxxxxx - 62 avaliku enampakkumise

erastamisele kuuluvate eluruumide nimekirja ning ise näitama üles aktiivset huvi oma õiguste

rikkumise väljaselgitamiseks. Kaebaja eesti keele mitteoskamine ja kõrge vanus, ei ole

mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kuna kaebus tuleb kaebajale tagastada, jätab kõhus läbi vaatamata kaebaja taotluse

riigi Õigusabi saamiseks.

Vastavalt HKMS §-le 84 lg 4 p-le 1 tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 10

krooni.

Kohtunik: D. Maastik