2-05-1360/1 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-1-134/05

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.veebruar 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-1-134/05

Tsiviilasi

Kaarma Põllumajandus Osaühing hagi Kaarma valla vastu ehitiste

omandiõiguse tunnustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Istungil osalesid hageja Kaarma Põllumajandus Osaühingu

(registrikood 10033779, asukoht Asuküla küla Kaarma vald Saare

mk) seaduslik esindaja juhatuse liige Kalle Hiiuväin ja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Nigul Saar, kostja Kaarma valla

Vallavalitsuse kaudu (asukoht XXX Kuressaare ) esindajad Riina

Allik ja Peeter Arikas, iseseisva nõudeta kolmanda isiku V.T

(isikukood xxx, elukoht XXX ) esindaja R V.T

Kohtuistungi toimumise aeg

25.jaanuar 2006.a.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Tunnustada POÜ Kaarma omandiõigust Saare maakonnas Kaarma vallas

Asuküla külas asuva endise Maleva remonditöökoja koosseisu kuulunud kuurile,

veepumbajaamale, tuletõrje veehoidla ja masinate pesukompleksile.

Kohtukulude jaotus

Välja mõista Kaarma vallalt POÜ Kaarma kasuks kohtukulud – riigilõiv 3500.- krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, ASJAOLUD, PÕHJENDUS

21.04.2005.a. esitas Kaarma Põllumajandus Osaühing (edaspidi Kaarma POÜ) kohtule hagi

Kaarma valla vastu hageja omandiõiguse tunnustamiseks Saare maakonnas Kaarma vallas

Asuküla külas asuva endise Maleva remonditöökoja koosseisu kuulunud kuurile,

veepumbajaamale, tuletõrje veehoidla ja masinate pesukompleksile.

Hagiavalduse kohaselt 08.06.1994.a. andis Kaarma Vallavolikogu otsuse, millega POÜ

Kaarma loeti reorganiseerituks ja põllumajandusreform läbiviiduks. Põllumajandusreformi

kohustatud subjektiks oli Põllumajandusühistu (PÜ) Kaarma, kes oli Kaarma kolhoosi

õigusjärglane. POÜ-le Kaarma asutamis- ja tegevusloa andmine toimus vallavolikogu

1(6)

2-1-134/05

31.03.1993.a. otsusega 15/18. Reorganiseerimise tulemusena loodud POÜ võttis üle

õiguseellase varad ja kohustused. Muude varade hulgas võttis POÜ üle ja kandis bilanssi

endise Kaarma kolhoosi omandiks olnud Asuküla külas asuva remonditöökoja hooned (kokku

4 hoonet), sealhulgas pumbajaama, tuletõrje veehoidla, masinate pesuplatsi ja kuuri. Hooned

asuvad koos ühel territooriumil, nad on omavahel ühendatud elektri ja vee

tarbimisühendusega. Nimetatud ehitised ja pesuplats rajatise olid teenivad ehitised

remonditöökoja jaoks. 24.09.2004.a. avaldas kostja (vallavalitsuse isikus) ajalehes Meie Maa

teate, et on hõivanud eelkirjeldatud varad eesmärgiga tunnistada need peremehetuks varaks.

Kostja teates on näidatud, et viimaseks kasutajaks varadele oli Kaarma POÜ, s.o. hageja.

Hageja esitas vastavalt VV määrusele nr. 21 "Peremeheta vara hõivamise kord" oma

vastuväited, milles ta tugines oma omandile lisaks valdusele. Omandi tõendamiseks tugines

hageja sealhulgas ka POÜ Kaarma valduses olevatele kirjalikele tõenditele selle kohta, et kõik

vaidlustatud objektid olid vähemalt 02.12.1995.a. seisuga dokumenteeritud kui hagejale

kuuluv vara. Hageja ei ole neid objekte ka hüljanud, s.o. loobunud tahtlikult omandist, ka on

ehitised ja rajatis püstitatud nende püstitamise ajal kehtinud seaduste kohaselt

(projektikohased ehitised). 02.12.2004.a. teatas kostja hageja esindaja vastuväitele, et neile ei

ole esitatud siiani dokumente, mis tõendavad hageja omandit ja lubaksid kasutuslubasid välja

anda ning ehitisregistri kannet teha. Kostja on senini ainus isik, kes keeldub tunnustamast

hageja omandit. Puuduvad kolmandad isikud, kes peaksid neid objekte enda omandiks või kes

valdaksid vara ilma hageja teadmata. Hageja väitel tõendavad tema väiteid POÜ Kaarma

põhikiri (pl), mis sätestab, et viimane on Kaarma kolhoosi õigusjärglane Maleva osakonna

territooriumil. 30.10.1978.a. on Maleva töökoja juurdeehitus vastu võetud (riiklik vastuvõtt

akti alusel). 25.12.1979.a. on Maleva töökoja heakorrastus vastu võetud. 30.10.1978.a. on

Maleva töökoja välisvõrgud vastu võetud. Ehitustööd on tehtud mais 1997.a. koostatud

tehnilise tööprojekti alusel (koostas Kingissepa Rajooni TSN TK Põllumajandusvalitsuse

projekteerimisgrupp). Projekti asendiplaanil on kõik eelnimetatud objektid olemas kui

seaduslikul alusel püstitatavad. 1993.a. kuni 1997.a. on Kaarma POÜ saanud Saare MN

Keskkonnaosakonnalt pumbajaamale veekasutusloa. Pumbajaamas asuvale puurkaevule on

20.10.1997 .a. antud arvestuskaart. Masinate pesuplatsi krundiväliste võrkude rajamine on

toimunud töökoja juurdeehituse ja rekonstrueerimise projekti alusel. Kuur (sihitusega

kütusepaagi ruum) rajati sama projekti alusel. Vastavalt AÕS § 92 lg 1 tekkis vallasomand

vallasasjade üleandmisega. Kaarma POÜ on vallasasjade valduse saanud õiguseellaselt

reorganiseerimise käigus. AÕS § 89 alusel on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse

rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust

eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Kostja on

avaliku halduse teostajana õigustatud välja andma ehitiste kasutuslubasid ja kandma ehitisi

vastavasse registrisse. Hageja ei saa teostada omaniku õigust võõrandada või koormata ehitisi,

mis ei ole kantud ehitisregistrisse. Kui varal puudub kasutusluba, on vara kasutamine piiratud

ja majandustegevuses keelatud.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja selle põhjenduste juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista /t.l. 72/.

Kostja vastuväidete kohaselt on hageja mitmeid aastaid üritanud taotleda kasutusluba ja

seadustada Kaarma vallas Asuküla külas asuvaid ehitisi - tuletõrje veehoidlat, masinate

pesemisplatsi, pumbamaja ja kuuri. Kahjuks ei ole hageja suutnud vallavalitsusele esitada

dokumente, mille alusel oleks vallavalitsusel tekkinud õigus kasutusloa väljastamiseks ja

2(6)

2-1-134/05

ehitiste registrisse kandmiseks. Kuni 1.jaanuarini 2003 kehtis Planeerimis- ja ehitusseadus,

mille § 58 sätestas ehitise kasutusloa mõiste ja ehitise registrisse kandmise. § 58 lg 1 alusel

ehitise kasutusluba on luba, mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel projekti kohaselt

valminud ehitisele, § 58 lg 7 alusel kanti ehitis ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast

kasutusloa saamist. 1.jaanuaril 2003.a. jõustus Ehitusseadus, milles märksa konkreetsemalt on

kirjas kasutusloa väljastamine (EhS § 33) ja kasutusloa väljaandmisest keeldumine (EhS §

34). Ehitusseaduse § 72 alusel pärast Planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne

käesoleva seaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja

telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik

taotleda kuni 2003.aasta 31. detsembrini ehitusluba või kasutusluba. Nõutav oli ka vajalike

lisadokumentide esitamine, põhiline oli omandiõigust tõendav dokument. Kaarma POÜ ei ole

ei enne ega ka pärast 31.detsembrit 2003 Kaarma Vallavalitsusele esitanud nõutavaid

dokumente. 9.oktoobril 2003.a. esitas Kaarma POÜ juhatuse esimees Kalle Hiiuväin Kaarma

Vallavalitsusele võltsitud dokumendi, mille kohta tegi Kaarma Vallavalitsus avalduse Lääne

Politseiprefektuurile. Ka käesolevas asjas on hageja esitanud sama võltsitud dokumendi

"põhivahendite üleandmise-vastuvõtmise akt" koopia. Ehitised, millele Kaarma POÜ

omandiõiguse tunnustamist taotleb, asuvad maal, mille osas on õigustatud subjektiks

tunnistatud V.T, kes taotleb kõigi maade tagastamist.

Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kolmas isik hagi ei tunnista ja nõustub kostja Kaarma valla esitatud vastuväidetega /t.l. 128/,

jäädes selle seisukoha juurde ka kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tuvastamist on leidnud, et Saare maakonnas Asuküla külas asuv nn Maleva töökoja omanik

oli Kaarma kolhoos. Töökoja ehitanud Kaarma kolhoosi õigusjärglane oli 1.11.1990.a.

asutatud põllumajandusühistu (edaspidi PÜ) Kaarma, kes oli põllumajandusreformi

kohustatud subjekt /t.l. 10/. PÜ Kaarma 16.12.1992.a. ja 11.02.1993.a. üldkoosolekute

otsuste alusel reorganiseeriti PÜ Kaarma Põllumajandusosaühinguks (POÜ) Kaarma /t.l. 14/.

Käesoleval ajal on POÜ Kaarma ärinimeks Kaarma Põllumajandus Osaühing (Kaarma POÜ) /

t.l. 11/.

PÜ Kaarma reorganiseerimise käigus otsustati 1.02.1993.a. PÜ Kaarma üldkoosoleku

otsusega POÜ-le Kaarma üle anda tervikvaradena 7 tootmisobjekti, mille hulka kuulus ka

Maleva töökoda. 11.02.1993.a. varade üleandmise aktiga andis PÜ Kaarma POÜ-le Kaarma

üle muuhulgas ka Maleva töökoja tervikvara maksumusega 223 124.- krooni /t.l. 14/. Töökoja

põhivahendite loetelu nimekiri on akti lisaks nr 8 /akti lisad t.l. 153/. Akt on kinnitatud PÜ

Kaarma reformikomisjoni poolt 11.03.1996.a. vastavalt Kaarma Vallavolikogu 31.01.1996.a.

otsusele nr 102 punktile 2.2. /t.l. 14, 94, 95-96, 97, 100-104/.

Seega omandas Kaarma POÜ 11.02.1993.a. põllumajandusreformi käigus üleandmise teel

Maleva töökoja tervikvara ja sellest ajast alates on töökoda hageja valduses.

Pooltel on vaidlus Maleva töökoja koosseisus olevate ehitiste - kuuri, veepumbajaama,

tuletõrje veehoidla ja masinate pesukompleksi omandiõiguse üle so kas need ehitised kuulusid

hagejale üleantava tervikvara koosseisu või mitte.

3(6)

2-1-134/05

Alates 1.12.1993.a. kehtiva asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand

vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku

leppinud, et omand läheb üle omandajale.

AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise

kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada

niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on

välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

Hageja on esitanud enda omandiõiguse tekkimise tõendamiseks vaidlusalustele ehitistele

Põllumajandusühistu Kaarma reorganiseerimise käigus 11.02.1993.a. koostatud varade

üleandmise akti ning väidab, et sellega anti hagejale üle kogu Maleva töökoja (tervik-)vara,

sealhulgas ka kõik sel ajal töökoja koosseisus olemas olnud hooned ja rajatised ning ka

vaidlusalused ehitised.

Kostja ei eita, et vaidlusalused ehitised on rajatud hageja õiguseellase Kaarma kolhoosi poolt

ja et need olid vara üleandmise ajal olemas.

Nimetatud akti koostamise ajal kehtinud põllumajandusreformi seaduse redaktsiooni § 2

kohaselt tähendab tervikvara asjade kogumit, millest mingi osa eraldamisel ülejäänud osa

sihipärane kasutamine osutub tehnoloogiliselt võimatuks.

Vastavalt sama seaduse §-le 25 läheb eraldatava vara omandiõigus üle akti alusel. Nimetatud

sättest ei tulene nõuet, et akt peab sisaldama tervikvara koosseisu kuuluvate asjade loetelu.

Kohus leiab, et hageja on enda omandiõigust vaidlusalustele hoonetele ja et need kuulusid

eelnimetatud aktiga üleantava tervikvara koosseisu ka üleandmise ajal, tõendanud järgmiste

tõenditega:

30.10.1978.a. on Maleva töökoja juurdeehitus riikliku vastuvõtukomisjoni akti alusel vastu

võetud so võetud ekspluatatsiooni e kasutusele /t.l. 28/. 30.10.1978.a. on Maleva töökoja

välisvõrgud vastu võetud /t.l. 34-37/. 25.12.1979.a. on Maleva töökoja heakorrastus vastu

võetud /t.l. 29-33/.

Ehitustööd on tehtud mais 1977.a. Kingissepa Rajooni TSN TK Põllumajandusvalitsuse

projekteerimisgrupi koostatud ja 18.05.1977.a. Kingissepa Rajooni TSN TK ehituse- ja

arhitektuurikomisjoni poolt kinnitatud tehnilise tööprojekti alusel /t.l. 17-25, 39-44/, mille

kinnitas omakorda Kaarma kolhoosi juhatus 30.05.1977.a. ja 11.11.1977.a. otsustega. Projekti

asendiskeemil on kõik eelnimetatud objektid olemas kui seaduslikul alusel püstitatavad /t.l.

26/. Projektis on lahendatud Maleva töökoja juurdeehituse krundivälised võrgud – töökoja

pumbamaja ehitamine, masinate pesuplatsi, elektrivõrgud, teed ja piire ning vesivarustuse ja

kanalisatsiooni võrgud, nende tehnilise tingimused /t.l. 17-25, 38, 39-44/. Vaidlusalused

ehitised olid teenivad ehitised remonditöökoja jaoks.

EV Põllumajandusministeeriumi revisjoni – ja kontrollibüroo 23.08.1995.a. aktist nähtub, et

Kaarma Vallavolikogu 08.06.1994.a. otsusega loeti POÜ Kaarma reorganiseerituks ja

põllumajandusreform lõpuleviiduks. Aktist nähtub ka see, et POÜ Kaarma asutamisel oli

asutamislepingu kohaselt osaühingu põhikapitaliks 1 876 902 krooni, mille moodustavad

tervikvaradena seitse tootmisobjekti /t.l. 100-104/.

POÜ Kaarma revisjonikomisjoni 20.09.1995.a. inventuuriaktist /t.l. 108-112/ nähtuvalt on

POÜ-l Kaarma bilansis põhivahenditena arvel muuhulgas Maleva töökoja ehitised:

mat.tehniline ladu, masinate pesemisplats (jääkmaksumus 01.01.1993.a. seisuga 1716.- kr,

jääkmaksumus 01.01.1995.a. seisuga 858.- kr), tööriistade hoiuplats, tuletõrje veehoidla

4(6)

2-1-134/05

(jääkmaksumus 01.01.1993.a. seisuga 950.- kr, jääkmaksumus 01.01.1995.a. seisuga 475.-

kr), remonditöökoda, välisvõrgud ja pumbamaja (jääkmaksumus 01.01.1993.a. seisuga 874.-

kr, jääkmaksumus 01.01.1995.a. seisuga 437.- kr) /vt ka t.l. 138-140 üleantud tervikavarade

bilansiline koosseis seisuga 1.01.1993/.

POÜ Kaarma osanike 4.10.1995.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et muuhulgas otsustati

revisjoni ja inventuuri tulemusel maha kanda Maleva töökoja heakord jääkmaksumusega 16

370.- krooni /t.l. 105-107, 108-112/.

Ajavahemikus 10.07.1994 kuni 10.07.1997.a. on POÜ Kaarma saanud Saare Maavalitsuse

Veeametilt muuhulgas ka Maleva töökoja pumbajaamale veevõtu- ja saasteloa /t.l. 47-67,

136/. Pumbajaamas asuvale puurkaevule on 20.10.1997 .a. antud arvestuskaart /t.l. 45-46/.

Kaarma vallavalitsuse 25.11.2002.a. korraldusega nr 120 on antud kasutusluba hagejale

kuuluvale ja Asukülas asuvale põllumajandusmasinate remonditöökojale /t.l. 13/.

Töökoja ehitiste asendiskeemilt /t.l. 26/ nähtuvalt asuvad töökoja hooned /vt fotod t.l. 137/

koos ühel territooriumil, nad on omavahel ühendatud elektri ja vee tarbimisühendusega.

Tunnistaja Ü-H.P, kes töötas Asuküla külas asuvas Maleva töökojas erinevates ametites alates

1975.aastast kuni 2005.aastani, ütluste kohaselt ehitati vahetult peale tema tööle tulekut

Kaarma kolhoosi ajal Maleva töökoja juurde veel pumbamaja, pesuplats, katlamaja,

kompressoriruum, tagavaraosade laod, tehnilise hoolde punkt, garaažid, hoiuplats,

seemneviljaladu, kaalumaja, sõiduautode remonditöökoda ja tuletõrjeveehoidla. Need hooned

jäid peale reformi Kaarma POÜ-le ja on olnud peale reformi kuni tänaseni kogu aeg Kaarma

POÜ omandis ja kasutuses. Hooned ja ehitised on nagu tervik, trassidega ühenduses ka

tänasel päeval. Pumbamajast tuleb vesi teistesse hoonetesse, hooned on ka elektritrassiga

omavahel ühenduses /t.l. 160-162/.

Tunnistaja U.L, kes on alates 2001.aastast hageja raamatupidaja, ütluste kohaselt oli hageja

raamatupidamisdokumentides ja bilansis töökoda algul kajastatud tervikkompleksina, siis

üksikosadena inventeeritud, et oleks täpne ülevaade ja võimalik hooneregistris arvele võtta.

Kõik vaidlusalused ehitised on raamatupidamises kogu aeg teiste töökoja ehitistega koos arvel

olnud. Tunnistaja sõnul on 11.02.93 varade üleandmise akti lisadele, kus kirjas põhivahendite

loetelud, tehtud ka parandusi ja juurdekirjutusi ja seda 20.09.1995.a. inventuuriakti alusel. See

ei muutnud varade üleandmise akti sisu, vaid tehtud raamatupidamise korrastamise

eesmärgil /t.l. 157-159/.

Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et tervikvara koosseisu oleks muudetud või mingi osa

sellest eraldatud. Seetõttu ei ole õiged kostja ja kolmanda isiku väited üleantud vara koosseisu

kohta.

Kostja väide, et hageja on võltsinud vara üleandmise akti lisa nr 8 (kajastab Maleva töökoja

põhivahendite loetelu) /t.l. 68, 82, 79-81 ja kriminaalasja toimik lk 12/, tehes sinna

juurdekirjutusi ja et esialgne akti lisa ei kajasta vaidlusaluseid hooneid, ei võimalda teha

järeldusi, et akti lisas nimetamata vara üle ei antud. Tehingu kehtivust ei ole vaidlustatud.

Kohus leiab, et kostja tuginemine käesolevas vaidluses ehitusseadusele ei ole asjakohane.

Eeltoodud põhjendustel tunnustab kohus hageja omandiõigust vaidlusalustele Maleva töökoja

ehitistele.

Hageja on esitanud taotluse kohtukulude so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3500.-

krooni /t.l. 69/ hüvitamiseks. Kostja kohtukulude nõuet esitanud ei ole.

5(6)

2-1-134/05

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist

1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele

kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS

§ 3).

Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulude

nõue rahuldada ning kostjal tuleb hüvitada hagi esitamisel hageja makstud riigilõiv summas

3500.- krooni.

R.Undrest

kohtunik

6(6)