Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-04-1412/1 ECLI:EE:VMK:2006:2.04.1412.3998 AI generated

2-04-1412/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-04-1412/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

M. esitas 22. detsembril 2005 kohtule avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt koostas K. F. 23. juunil 1988 notariaalselt tõestatud testamendi nr 2328, millega pärandas V. M. kogu oma vara, mis kulus pärandajale enne surma. K. F. suri 13. veebruaril 1989. Peale pärandaja surma ei saanud avaldaja pärandi vastuvõtmist notari juures vormistada, sest K. F. sugulased esitasid kohtusse testamendi tühistamise nõude, mille vaidlus lõppes alles 22. novembril 1994 Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr III-/2-13/94, millega testament tunnistati kehtivaks. Koheselt peale K. F. surma (1989 aasta veebruaris) asus V. M. valdama ja käsutama testamendijärgset vara, sealhulgas ka elumaja, asukohaga Narva mnt 97 Jõhvi. Seega võttis V. M. testamendis kirjeldatud Kohtuasja number 2-04-1412 (endine nr 2-1594/04 Määruse tegemise aeg ja koht

Legislator headnote

AI generated

2-04-1412/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Pärimisseaduse (PärS) § 164 lg 2 kohaselt enne 1997. aasta 1. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.

Keywords

AI generated
rights of access expired residence permit right to remain unfit notwithstanding health condition medical care requirements notary
AI generated
2-21-14544/20
16. septembril 2021 saabus Viru Maakohtusse T. P.’i hagita avaldus pärandi vastuvõtnuks tunnistamiseks. Viru Maakohtu 24.09.2021 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) avalduse täiendavaks põhistamiseks; 2) pärimisõiguse tuvastamise hagiavalduse esitamise kaalumiseks, sh kostja nimetamiseks, nõude tõendamiseks ja nõudelt riigilõivu tasumiseks, 10 päeva määruse kättesaamisest.
2-08-18949/5
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-18949 Tsiviilasi L A hagi H L vastu 16 580.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L A, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xxx xx, kostja H L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx x xx, kostja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Resolutsioon Lõpetada menetlus L A hagis H L vastu 16 580.- krooni väljamõistmiseks Kinnitada L A ja H L vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt:
3-14-52992/1
M.K. esitas 03.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna notar Evi Paberiti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna notar Evi Paberiti kohustamiseks M.K.u taotlust uuesti läbivaatama. Kaebuse kohaselt on kaebaja xx xx xxxx surnud E. K. abikaasa. Kaebaja ja E. K. laste ning kaebaja enda algatusel algatati asjas pärimismenetlus. Kaebaja teadaolevalt pärimismenetluses pärimistunnistust ei väljastatud, kuid käesoleva aasta sügisel selgus, et notar Evi Paberit väljastas pärimistunnistuse juba 04.03.2010. Pärimistunnistuses kaebajat pärijate ringis ei nimetata ning selle kohaselt kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Tuginedes pärimistunnistusele nõuavad pärijad 30.09.2014 kinnistamisavalduse alusel kaebajale kuuluva kinnisasja osas endi kandmist kaasomanikena kinnistusraamatusse. Kaebaja soovis notarilt selgitusi tekkinud olukorra kohta ning esitas 15.10.2014 notarile avalduse pärimistoimiku materjalide avaldamiseks. Notar keeldus 17.11.2014 toimiku avaldamisest, kuna kaebaja ei kuulu materjalidega tutvumise õigust omavate isikute ringi. Notari keeldumise tõttu pöördus M.K. kaebusega halduskohtu poole ning tugineb selle esitamisel notariaadiseaduse (NotS) § 3 lg-le 2, pärimisseaduse §-le 121 ning HKMS § 5 lg 1 punktidele 2 ja 6. Kaebaja leiab, et kuna pärimistoimikuga tutvumise võimaldamine pole ametitoiming NotS § 29 ega ametiteenus NotS § 32 tähenduses, on see käsitletav toiminguna HMS § 106 tähenduses. KOHTU PÕHJENDUSED
2-07-5546/5
13.02.2007.a. esitas L V Pärnu Maakohtule avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Avalduse ja avaldaja poolt kohtunikule antud selgituste kohaselt elab ta viimased neli-viis aastat xxx vallas xxx külas xxx majas. Maja kuulus kunagi avaldaja vanematele, kuid oli hiljem saanud avaldaja venna M V ja avaldaja õepoja T V omandiks. Kummalegi kuulus ½ mõttelist osa „xxx“ taluhoonetes. Viimastel aastatel oli M V kasutuses üks tuba ja köök eraldi sissekäiguga. Avaldaja elas koos vennaga ja hooldas teda kuni viimase surmani xxx.a. Avaldaja on kogu aeg soovinud pärida venna järelt osa „xxx“ taluhoonest, kuna tal ei ole kusagil mujal elada. Avaldaja viimane elukoht xxx, mille kolhoos talle kunagi andis, on omaniku poolt maha müüdud. Peale venna surma tuli avaldajale postiga kiri notarilt. T V tütar T V kirjutanud avaldaja eest avalduse, millele L V alla kirjutas. T V võtnud nii notarilt saabunud kirja kui L V avalduse enda kätte ja lubanud need notarile toimetada. Avaldaja sai asjast aru nii, et ta on sellega pärimisavalduse teinud ja jäi ootama notari teadet pärimise kohta. Mõni aeg tagasi kuulis ta juhuslikult valla maakorraldajalt, et tema ei olegi pärija. T V avaldaja pärimise teemadel vestelnud ei ole, kuna T ei taha temaga suhelda.
2-23-4232/5
Jõhvi vald (Vallavalitsuse kaudu) esitas 17.03.2023 avalduse XXX surnud A.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

Ärakiri:

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon Avaldus rahuldada.

Pikendada V. M. suhtes K. F. (surnud 13. veebruaril 1989) pärandi vastuvõtmise tähtaega kuni 01. juunini 2006.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib puudutatud isik esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

V. M. esitas 22. detsembril 2005 kohtule avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt koostas K. F. 23. juunil 1988 notariaalselt tõestatud testamendi nr 2328, millega pärandas V. M. kogu oma vara, mis kulus pärandajale enne surma. K. F. suri 13. veebruaril 1989. Peale pärandaja surma ei saanud avaldaja pärandi vastuvõtmist notari juures vormistada, sest K. F. sugulased esitasid kohtusse testamendi tühistamise nõude, mille vaidlus lõppes alles 22. novembril 1994 Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr III-/2-13/94, millega testament tunnistati kehtivaks. Koheselt peale K. F. surma (1989 aasta veebruaris) asus V. M. valdama ja käsutama testamendijärgset vara, sealhulgas ka elumaja, asukohaga Narva mnt 97 Jõhvi. Seega võttis V. M. testamendis kirjeldatud Kohtuasja number 2-04-1412 (endine nr 2-1594/04 Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

V. M. avaldus pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks Menetlustoiming Pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamine Kohtuistungi toimumise aeg

24. jaanuar 2006 Avaldaja:

V. M. (IK X, elukoht: X) Puudutatud isik: Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu)

Menetlusosalised

Puudutatud isiku esindaja:

R. S. (volikirja alusel)

2(3) pärandvara vastu teoga. Maatüki kasutamise eest on V. M. tasunud maamaksu. Maamaksu tasumise kohustusliku subjekti määrab kohalik omavalitsus, s.o. Jõhvi linn, kes on sellega V. M. tunnustanud maatüki kasutajana. Seoses maa kinnistamisega tekkis vajadus kanda V. M. Riiklikusse Ehitisregistrisse omanikuna. Notar ei väljastanud pärimistunnistust, viidates Tsiviilkoodeksi paragrahvi 551 lõikes kolm kirjeldatud kuue kuulise tähtaja möödumisele pärandaja surmast. Jõhvi linn kohaliku omavalitsusena pole teostanud oma pärimisõigust ning seega on kohalik omavalitsus kaudselt tunnistanud, et V. M. on pärandi vastu võtnud.

Avaldaja palub pikendada V. M. pärandi vastuvõtmise tähtaega seoses mõjuvate põhjuste esinemisega.

Vastuses kohtule teatas puudutatud isiku esindaja, et nõustub avaldaja seisukohtadega, et avaldaja on kogu selle aja heauskselt vallanud pärandvara hulka kuuluvat vallasvara s.o. elumaja, asukohaga X. Jõhvi linn, kui puudutatud isik on huvitatud, et elamul oleks omanik ja selleks võiks olla avaldaja.

KOHTUISTUNG

Eelistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja selgitas, et alates pärandaja surmast on ta elanud majas, mis kuulus pärandvara hulka. Ta on hooldanud vara ja on tasunud kõik maksud. Avaldaja on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamisel on pärandi üle toimunud kohtuvaidlus.

Puudutatud isiku esindaja nõustus avaldaja seisukohtadega.

Kohtuistungil eelistungi jätkuna protsessiosalised midagi lisada ei soovinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isiku esindaja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Pärimisseaduse (PärS) § 164 lg 2 kohaselt enne 1997. aasta 1. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti.

Vastavalt Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 551 lg 1, pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama /---/. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ei asu ning vastavalt lg 3 peavad nimetatud teod olema tehtud kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemise päevast. Kooskõlas TsK § 532 lg 1 loetakse pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev.

Pärandaja K. F. suri 13. veebruaril 1989 (t.l.-7) ning seega oli avaldaja jaoks pärandi vastuvõtmiseks vajalike tegude tegemise viimane tähtaeg 13. september 1989. Pärandaja oli kogu oma vara testamendiga pärandanud avaldajale, kuid pärandaja sugulased esitasid kohtusse testamendi tühistamise nõude. Kohtuvaidluse algatamise tagajärjel ei olnud avaldajal võimalik seaduses ettenähtud kuue kuu jooksul asuda pärandvara valdama või nimetatud tähtaja jooksul esitada pärandi vastuvõtmise avaldust.

TsK § 552 lg 1 kohaselt võib kohus seadusega kindlaksmääratud pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada, kui ta tunnistab tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaiks.

Kohus leiab, et avaldaja poolt pärandi vastuvõtmiseks seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmine on toimunud mõjuvatel põhjustel ning seega tuleb K. F. pärandi vastuvõtmise tähtaega avaldaja suhtes pikendada kuni 01. juunini 2006.

3(3) Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 475 lg 2, § 478, § 661 lg 3, rahuldab kohus avalduse.

Kohtunik /allkiri/:

Ärakiri õige Evi Kool Kohtunik