2-03-698/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Ringkonnakohus

Kohus

Kohtukoosseis

R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.detsember 2005 Tallinn

Tsiviilasja number

2-2/1901/05

Tsiviilasi

L. L. hagi A. S., M. Š. ja M. T. vastu

ostjaks ja pahauskseks ostjaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 24.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/231-

10934/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. detsember 2005, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende Apellandina hageja L. L..

esindajad

Resolutsioon

Jätta Tallinna Linnakohtu 24.05.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud

30.03.1994 sõlmisid Vanalinna Elamuekspluatatsioonivalitsus üürileandjana ja L. L.

üürnikuna eluruumi üürilepingu Tallinnas, XXX asuva eluruumi kasutamiseks. Korter oli

ühiskasutuses, millest 68,9 m2 oli L. L. kasutada.

04.07.1994 sõlmisid M. T. müüjana ja A. S. ostjana Tallinnas, XXX asuva korteri mõttelise

osa 64,07 m2 müümiseks.

05.10.1995 sõlmisid M. Š. ja A. S. ostu- müügilepingu, mille alusel müüs M. Š. A. S.le 37,57

m2 suuruse mõttelise osa XXX asuvast korterist.

Hageja nõue ja põhjendused

L. L. palus end tunnistada 05.10.1995 ja 04.07.1995 sõlmitud ostu- müügilepingutes A. S.

asemel ostjaks ning tunnistada A. S. pahauskseks ostjaks. Hagiavalduse kohaselt ei teatanud

notar hagejale korteriomandi mõttelise osa võõrandamisest, kuigi ta oleks pidanud seda

AÕSRS § 131 järgi tegema. Notar teadis, et müüdav korter on kaasomandis. Notarile ei olnud

esitatud hageja avaldust ostueesõigusest loobumise kohta. A. S. teadis,

et hageja ei soovi, et korteriomand võõrandatakse kostjale. A. S. näol on tegemist pahauske

ostjaga. A. S. on süüdi mõistetud KrK § 133 järgi.

Hooneregister väljastas 17.08.1995 õiendi nr 4548 XXX kohta Kesklinna Valitsusele

nimetatud eluruumi erastamiseks. Õiendis ei kajastu 04.07.1995 müügileping. Seega sõlmiti

04.07.1995 müügileping A. S. ja M. T. vahel võltsitud õiendi alusel. Korteri erastamise õigus

oli M. Š., hagejal ja A. L. M. T. sellist õigust ei olnud. Seega puudus M. T. õigus korteri

võõrandamiseks.

Kostjate vastuväited

A. S. hagi ei tunnistanud. Ostueesõiguse teostamise avalduse saaks esitada hageja poeg.

Hageja sõlmis erastamise kokkuleppe oma pojaga, kes müüs üürilepingu alusel kasutatava

eluruumi A. S.le. Ostueesõigus saab laieneda sundüürnikule või kaasomanikule, kuid hageja

seda ei ole.

M. T. hagi ei tunnistanud. Kostja kasutas XXX asuvat eluruumi üürilepingu alusel ja

hiljem erastas vastava osa korterist ning seejärel vahetas korteri ära. M. Š. vastuväiteid ei

esitanud.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulus hagejale õigus erastada

eluruum. Seega ei olnud hageja vaidlusaluse korteri kaasomanik. Hageja ja erastamise

kohustatud subjekti vahel notariaalselt tõestatud kokkulepet kohtule esitatud ei ole, millest

nähtuks eluruumi mõttelise osa erastamine hagejale. Seega ei ole hagejal AÕSRS § 131 alusel

õigus teostada ostueesõigust. Asja esitatud hooneregistri tõendid ei oma tähtsust.

Üürnikul on seadusest tulenev ostueesõigus tema kasutuses oleva eluruumi osas vaid siis, kui

tegemist on omandireformi käigus tagastatava varaga ja selle võõrandamisega, mitte aga

eluruumiga, mis kuulub erastamisele eluruumide erastamise seaduse järgi. Pärnu mnt 6- 9

asuva eluruumi näol on tegemist erastatava eluruumiga, mitte omandireformi käigus endisele

omanikule tagastatava eluruumiga. Seega puudub hagejal ostueesõigus ka ORAS § 121 lg 10

järgi.

Asjaolu, et A. S. tunnistati süüdi KrK § 133 järgi, ei tähenda, et hagejale kuuluks

seadusest tulenev õigus ostueesõiguse teostamiseks. Riigikohtu 02.09.1997 otsusega ei ole

tuvastatud hageja sellist õigust, vaid asjaolu, et A. S. tõstis hageja ja temale kuuluvad

asjad XXX asuvast eluruumist välja ilma kohtuotsuseta ning et A. S. on selles

süüdi.

Kuivõrd hageja nõue ostueesõiguse teostamiseks ja ostjaks tunnistamiseks jääb rahuldamata,

siis jääb rahuldamata ka nõue tunnistada A. S. pahauskseks ostjaks.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

L. L. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks

andmata, millega hagi rahuldada.

Kohus ei märkinud otsuses, et protsessist kõrvaldati notar Evi Paberit ja sellega seoses

muutusid ka hageja nõuded.

M. T. ei olnud korteri erastamisõigust, kuna ta ei olnud sinna sisse registreeritud.

Seega puudus M. T. õigus korteri võõrandamiseks A. S.le. Kohtutoimikus ei ole

M. T. üürilepingut, mistõttu puudus kohtul õigus seda kohtuotsuses kajastada. Kohus ei

tuginenud Tallinna Kesklinnavalitsuse elanikeregistriosakonna andmetele. A. S. ja M.

T. on pahausksed omandajad.

Kohus oleks pidanud vaidlustatud ostu- müügilepingud tühistama, kuivõrd ilmnes, et M.

T. puudus omandiõigus mõttelisele osale vaidlusalusest korterist.

05.10.1995 ja 04.07.1995 sõlmitud ostu- müügilepingud on tühised algusest peale.

Kohus oleks pidanud otsuses jõudma järeldusele, et M. T. omand mõttelisele osale

korterist tekkis ebaseaduslikult ja see ei anna alust tunnustada A. S. omandiõigust

mõttelisele osale korterist.

A. S. ja M. T. vahel sõlmitud leping on tühine ka seetõttu, et A. S. pole M.

T.le tasunud 255 000 krooni. M. T. väitis, et ta ei teavitanud tahtlikult hagejat

korteri vahetusest.

Hageja õigusi on rikutud erastamise käigus. Hagejal on omandiõigus XXX asuvale

korterile, kuivõrd tal oli ainsana üürileping. Hageja esitas 16.12.1994 erastamisavalduse

Kesklinna Valitsuse Vanalinna KME- le, mistõttu peab ta saama teostada omandiõigust

vaidlusalusele korterile. Eluruumide erastamise seaduse järgi on hageja õigustatud subjekt.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 24.05.2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud

otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub linnakohtu põhjendustega, siis ei

pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 330 lg 5 korrata.

Linnakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti

materiaalõiguse norme. Linnakohus leidis õigesti, et hageja nõude rahuldamiseks puudub

õiguslik alus, kuna hageja ei ole isikuks, kellel on ostueesõigus hagiavalduses nimetatud

müügilepingust tulenevalt. Hageja pole isikuks, kelle ostueesõigus tuleneb AÕSRakS §-st

13.1 või ORAS §-st 12.1 lg 10. Seega puudub hagejal seaduslik alus hagiavalduses ja

kaebuses nimetatud viisil korteriomandi XXX omanikuks saada. Kaebuses kordab hageja

hagiavalduses toodud asjaolusid, millele linnakohus on hinnangu andnud. Kaebuses toodud

väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks.

Peale selle TsMS § 319 lg 2 kohaselt ei ole hagejal õigust muuta hagi alust ega eset, samuti

esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Seega jätab kohtukolleegium

tähelepanuta kaebuses esitatud nõude, milles palub hageja tühistada 04.07.1995 ostu-

müügilepingu, milline oli sõlmitud M. T. ja A. S. vahel ja 10.10.1995 ostu-müügilepingu,

milline oli sõlmitud M. Š. ja A. S. vahel. Nimetatud nõudeid ei ole hageja esimese astme

kohtus esitanud.

Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust otsuse tühistamiseks ja

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

R. Allikvere

G. Kivinurm

V. Lips