Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-17863/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.17863.2822 AI generated

2-05-17863/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-17863/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Jätta laps E.K ka edaspidi hageja A.K`i kasvatada ja välja mõista kostjalt S.K`ilt A.K`i kasuks 1500 krooni tütar E. K`i ülalpidamiseks alates ….a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Välja mõista kostjalt S.K`ilt riigilõiv summas 1460 krooni riigi tuludesse. Riigilõiv maksta … arveldusarvele …. või … …, märkides viitenumber…

Legislator headnote

AI generated

2-05-17863/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

Keywords

AI generated
living expenses conversion rates for the ECU legal aid costs cost of living adjustment knee injury benefits lack of economic substance
AI generated
2-05-32/2
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-32 Tsiviilasi L E hagi EE vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L E (xxx; xxx) Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt EE hageja L E kasuks elatis alates 6.jaanuar 2005 kuni lapse KE täisealiseks saamiseni xxx. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
2-17-9899/28
märts 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9899 Tsiviilasi, hageja nõue XXXX hagi XXXX vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXX (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX, e-post: XXXX) Kostja: XXXX (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX, e-post: XXXX ) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman (e-post: aleksei.forstiman@narlex.com)
2-07-2383/22
17. jaanuaril 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on 20.06.1998.a sündinud tütar Vxxx Lxxx.. Ida-Viru Maakohtu 12. veebruari 2004.a kohtuotsusega abielu lahutati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 620 krooni kuus. Hageja palus vastavalt PKS § 60, § 61 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 800 krooni kuus.
2-08-14763/7
Hagiavalduse järgi on Viljandi Maakohtu 16.novembri 2000 otsusega A.O.lt väljamõistetud elatis M O ( sündinud xx.xxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 350 krooni kuus ja K O ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 350 krooni kuus. Arvesse võttes, et aastate möödudes on laste kasvades nende vajadused suurenenud ning tõusnud on oluliselt elukallidus, siis on selline tasumäär laste vajadusi arvestades ilmselt ebapiisav. Kostja on tasunud kohtuotsusega välja mõistetud elatise, makstes seda igakuuliselt hageja pangaarvele. Kostja ei ole laste vastu huvi tundnud ega nende kasvatamisest ja ülalpidamisest (peale 350 krooni maksmise) osa võtnud. Hageja on proovinud kostjaga ühendust saada, kuid kostja on hoidunud kõrvale hagejale oma kontaktandmete avaldamisest. Hageja töötab OÜ Dold Puidutööstus. Tema töötasu(neto) on kuus keskmiselt 7000 krooni. Hageja ülal pidada on veel alaealine laps E K, sünd xx.xx,xxxx ja Tallinna Teeninduskoolis õppiv K O, sünd xx.xx.xxxx. Kulutuste arvestuse järgi oleksid lapse miinimumvajadused kuus lapse kohta ligikaudu 4500 kr, millest toidule 1500 kr, eluasemekuludeks 1000 kr, muud kulud on riietusele, jalanõudele, koolitarvetele, üritustele (teater, kino, kontsert), hügieenitarvetele kr, telefoniarvetele, transpordikuludeks kr. Hageja sissetulekutest ei piisa laste vajaduste rahuldamiseks ning on selge, et laste isa peab ülalpidamiseks oma panust suurendama. Hageja on arvamusel, et kostja poolt tasutava elatise suurus peaks olema lapse miinimumvajadusi arvestades vähemalt seaduses ettenähtud määras, mis on käesoleval ajal 2175 kr kuus lapse kohta, mis arvestuslikult moodustakski poole osa käesoleva aja lapse vajadustest. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt vähemalt alates 1.oktoobrist 2007 aasta, millest 2007 aasta kolme kuu eest vähemsaadu arvel 8700 lapse kohta (ühes kuus lapse kohta miinus makstav summa 350 kr x 2 last x kuud (1800-350x2x3) ja 2008 aasta eest 1. jaanuar- 29.veebruarini 7300 kr ( ühes kuus lapse kohta miinus makstav summa 350 kr x 2 last x kuude arv (2175- 350x2x2)lapse. Et kostja kandis märtsikuus elatist üle 1700, siis märtsikuu eest tagasiulatuv arvestus oleks 2650 kr (2175-850x2). Kokku tuleks kostjal maksta tagasiulatuvalt 18650 kr. Juhindudes Perekonnaseaduse § 60 lg l, § 61 lg l , lg 2 ja lg 4 palub hageja välja mõista kostjalt elatis 2175 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks ja tagasiulatuvalt alates 1.oktoobrist 2007 kokku 18650 krooni.
2-08-8021/8
oktoober 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi O.A. hagi O.A.´i vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev oktoober 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja O.A. ja kostja O.A. RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17863 (endine tsiviilasja nr 2/24-24539/05) Tsiviilasi A.Khagi S.Kvastu elatise ja lapse elukoha määramise nõudes.

Menetlustoiming Elatise väljanõudmine ja lapse elukoha kindlaksmääramine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.K, kostja S.K.

Istungi toimumise aeg 12.01.2006.a. Istungil osalenud isik Hageja A.K Resolutsioon

1. Jätta laps E.K ka edaspidi hageja A.K`i kasvatada ja välja mõista kostjalt S.K`ilt A.K`i kasuks 1500 krooni tütar E. K`i ülalpidamiseks alates ….a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

2. Välja mõista kostjalt S.K`ilt riigilõiv summas 1460 krooni riigi tuludesse. Riigilõiv maksta … arveldusarvele …. või … …, märkides viitenumber…

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon summas 700 kr. Kautsjon tasuda … arveldusarvele … või … …, viitenumbriks märkida ….

Menetluse käik Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 1500 krooni elatist poolte tütre E.K`i ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest so ….a. ja jätta tütar hageja kasvatada. Kostja teatas ….a. kirjalikult, et tunnistab hagi osaliselt ja palus määrata elatise suuruseks 500 krooni kuus. Kostja … toimunud istungile ei ilmunud, kostja teatas enne istungi toimumist telefoni teel kohtule, et on haige. Kostja ei ole oma haiguse põhistamiseks esitanud kohtule vastavat tõendit (TsMS § 422). Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel istungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustus 01.01.2006.a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud ja lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2006.a. on kuupalga alammäär 3000 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kuna laps elab käesoleval ajal ema e hageja juures, tuleb jätta poolte alaealine tütar E.Kka edaspidi hageja juurde elama. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga § 64 lg 1 tuleb hageja riigilõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga, seega tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni. Kuivõrd hageja ei ole lapse elukoha kindlaksmääramise nõudelt riigilõivu summas 60 krooni tasunud, siis tuleb nimetatud summa kostjalt välja nõuda riigi tuludesse (TsMS § 60 lg 1).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon.

TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Seega tuleb kostjal kaja esitamisel tasuda kautsjon 700 kr, kui kostja esitab kaja üksnes elatise osas.

TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 149 lg 3 enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels kohtunik