Legislator Case Law & Legislation
3-05-1304/1 ECLI:EE:TLHK:2006:3.05.1304.897 AI generated

3-05-1304/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-05-1304/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu erinevate kohtutäiturite otsustega ning soovib neid vaidlustada. Kaebusele on lisatud mitmed täitekulude väljamõistmise otsused ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Kaebaja sooviks on , et halduskohus vabastaks ta võlgadest. Halduskohtul puudub pädevus kaebaja võlgadest vabastamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-05-1304/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi. HKMS § 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. A. AS ei ole avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev isik, vaid eraõiguslik juriidiline isik, seega on kaebaja ja A. AS-i vahel tsiviilõiguslik suhe. Vaidlused eraisikute vaheliste nõuete osas (eraõiguslikud vaidlused) kuuluvad üldkohtu pädevusse.

Keywords

AI generated
hardship grounds right of substitution freedom to choose healthcare provider need to preserve availability right to higher insurance cover supplementary ahv benefits
AI generated
3-13-1733/2
15.08.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja T.M kaebus kohtutäitur K.
3-15-2096/2
Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova esitasid 23.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu 27.08.2012.
3-17-1167/5
Keelduda A.N.i 15.06.2017 saadetud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need kaebajale.
3-22-2095/2
X esitas 03.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuhu menetlusosalised saavad pöörduda, kui tsiviilkohus ühele menetluse poolele ei taga TsMS-s nimetatud menetlusosaliste õigusi. Kui vastavaid kaebusi on pädev lahendama halduskohus, sest see on avalik-õiguslik vaidlus, siis peaks halduskohus kohustama tsiviilkohtuid tsiviilasjas nr 2-19-15949 kostjatele tagama võimaluse oma väiteid tõendavate tõendite esitamiseks ja välja nõudmiseks; 2) kohustada Eesti Vabariiki vastama, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 menetleti ja tuvastati Tartu linna ja X vahelise üürilepingu ülesütlemise kehtivust või kui seda saab tuvastada halduskohus, siis tuvastada vastav faktiline asjaolu; 3) kohustada Eesti Vabariiki vastama, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 menetlesid kohtud üürilepingu korralist või erakorralist ülesütlemist või kui seda saab tuvastada halduskohus, siis tuvastada vastav faktiline asjaolu. Kui erakorralist ülesütlemist ei menetletud, siis kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuidas tsiviilasja nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsuse tekstist saab kaebaja lasta kustutada kõik kohtu väited X võlgnevuste olemasolu kohta, sest need ei ole korralise ülesütlemise korral asjakohased. Kui aga tsiviilasjas nr 2-18-582 menetleti üürilepingu erakorralist ülesütlemist, siis kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuidas saaks X oma rikutud õigusi kaitsta, et ta ei saanud esitada tsiviilasjas nr 2-18-582 oma vastuväiteid ja tõendeid üürivõlgnevuse puudumise kohta, sest kohus keeldus neid vastu võtmast põhjusel, et üürilepingu ülesütlemine olevat olnud korraline ja vastavad tõendid ei ole asjakohased;
3-22-1027/2
X esitas 05.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Tallinna kohtutäitur Hille Kudu toimingutega täiteasjas nr 035/2021/456.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1304

Haldusasi V.A.´i kaebus kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ja võlanõuete kustutamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus V.A.´ile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD:

Kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu erinevate kohtutäiturite otsustega ning soovib neid vaidlustada. Kaebusele on lisatud mitmed täitekulude väljamõistmise otsused ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Kaebaja sooviks on , et halduskohus vabastaks ta võlgadest. Halduskohtul puudub pädevus kaebaja võlgadest vabastamiseks.

Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi. HKMS § 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. A. AS ei ole avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev isik, vaid eraõiguslik juriidiline isik, seega on kaebaja ja A. AS-i vahel tsiviilõiguslik suhe. Vaidlused eraisikute vaheliste nõuete osas (eraõiguslikud vaidlused) kuuluvad üldkohtu pädevusse.

HKMS § 3 lõike 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on avalikõiguslik vaidlus, mille lahendamiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) kehtestab HKMS-st erineva menetluse. Seetõttu pole kohtutäituri tegevus vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus kuulub lahendamisele kehtiva Täitemenetluse seadustiku alusel maakohtus (üldkohtus).

01.01.2006 jõustunud Täitemenetluse seadustiku § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. TMS §-is 218 lg 1 on sätestatud, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Vastavalt Kohtutäituri seaduse (KTS) §-ile 28 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule (üldkohtule) talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul.

HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Seega, kuna esitatud kaebus puudutab eraõiguslikku vaidlust ning kohtutäituri tegevust, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada kaebajale, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu, pädevusse.

Käesoleva kohtumääruse ärakiri koos kaebuse materjaliga edastatakse posti teel kaebuse esitajale.

Elle Kask Kohtunik