2-04-41/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-2/1768/05

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud

kohtulahend

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise

aeg

Menetlusosalised ja

nende esindajad

2-2/1768/05

Tallinna Ringkonnakohus

Tiit Kollom (eesistuja), Gaida Kivinurm ja Ande Tänav

28.12.2005 Tallinnas

N. S. hagi AS F. E. vastu tööõnnetusega põhjustatud

kahju hüvitamiseks

Tallinna Linnakohtu 12.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/109-

393/04

N. S. apellatsioonkaebus

13.12.2005, Tallinn

Apellant ja tema esindaja M. N.; vastustaja esindaja Ü. L.;

kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat S. S.

RESOLUTSIOON

Tallinna Linnakohtu 12.09.2005 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud

13.03.2003 toimus AS F. E. turvatöötaja N. S.ga raske tööõnnetus valveobjektil Suur-

Sõjamäe põik 19a, AS L. ladude väravas. Peapääsla metallväravate avamise ajal kukkus

värav hingedelt maha N. S.le peale, tekitades raskeid kehavigastusi (parema õlavarre

murd, häbemeluu ülemise ja alumise

haru murd, reie põrutus, peatrauma). Tööõnnetuse kohta on koostatud tööandja poolt

20.03.2003 tööõnnetuse raport ja 26.03.2003 on Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioon

registreerinud õnnetusjuhtumi raske tööõnnetusena.

Õnnetuse toimumise järgselt viibis hageja nii haigla- kui ambulatoorsel ravil 13.03.2003

kuni 30.06.2003, mille kohta on antud välja töövõimetuslehed, ja 01.07.2003 kuni

28.07.2003 viibis N. S. korralisel puhkusel, pärast mida asus tööle. Alates

06.10.2003 oli hageja töövõimetuslehel seoses rasedusega. 24.10.2003 tuvastas Tallinna

Pensioniameti Vaegurluse Ekspertiisikomisjon hagejal seoses töövigastusega 30 %

ulatuses töövõime kaotuse taasläbivaatamise tähtajaga kuni 31.10.2004.

19.01.2003 AS F. E. vastu esitatud hagis nõudis N. S. tööõnnetuses saadud

tervisekahjustuse hüvitist. Hagiavalduse kohaselt ei ole tööandja AS F. E. hagejale

viimase poolt kantud kulutusi ega töötasu vähenemist hüvitanud ega tunnista oma süüd

tööõnnetuse toimumises. Tööandjal on kohustus tagada tööohutuse nõuete täitmine igas

tööga seotud olukorras ja võtta tarvitusele meetmed ohutuse tagamiseks. Kostja oli teadlik

probleemidest seoses peavärava avamisega (tuli kasutada abivahendina kangi), kuna selle

kohta kirjutati raporteid turvajuhile (vahetuse vanemale) ja paluti võtta tarvitusele

abinõud. Ka oli tööandja enne õnnetust peaväravat remontinud, pannes värava liikuma

kuullaagritel, tehtud uuendustest aga ei informeerinud turvatöötajana tööle naasnud

hagejat.

Hageja kaotas seoses tööõnnetusega osaliselt oma sissetuleku ja tal tekkisid täiendavad

kulutused. Vastavalt VÕS §-le 130 tuleb kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud,

sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning osalisest töövõimetusest

tekkinud kahju, sealhulgas sissetuleku vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste

halvenemisest tekkinud kahju, samuti maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju

hüvitusena mõistlik rahasumma.

Kahju on arvutatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrusele nr 172

"Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud

vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta".

Eeltoodust lähtuvalt esitas N. S. 19.01.2004 hagi tööandja AS F. E. vastu ja palus VÕS §-

de 130, 136 ja 1043 ning Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 p 8 alusel mõista

kostjalt kahju hüvitamiseks välja ühekordse hüvitusena 8 005,40 krooni, alates 24.10 2003

kuni 31.10.2004 perioodiliste maksetena igakuuliselt 1 524 krooni ning mittevaralise

kahju hüvitamiseks hagejale tekitatud heaolu langus summas 60 000 krooni.

Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel puudub tema käitumises

süü, õigusvastane tegevus ja põhjuslik seos kostja käitumise ning hagejale kahju tekkimise

vahel. Hageja töötas turvatöötajana AS L. territooriumil Suur-Sõjamäe põik 19a tulenevalt

kostja ja AS L. vahel 23.08.2003 [p. o 23.08.2001] sõlmitud mehitatud valve lepingust.

Lepingu järgi oli turvatöötaja üheks töökohustuseks peaväravate avamine hommikuti ja

sulgemine õhtuti. Vastavalt Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni poolt 27.03.2003

kinnitatud tööõnnetuse lühikokkuvõttele põhjustas 13.03.2003 tööõnnetuse värava

avamisel AS L. territooriumil külmast üleskerkinud asfalt ja tugev tuul. Kostja ei rikkunud

tööohutuse nõudeid hageja töö korraldamisel.

2(6)

Hageja oli tööle asumisel tööohutusalaselt instrueeritud ning oli teadlik kohustusest

informeerida koheselt oma otsest juhti K. T. ja AS L. kontaktisikut objekti tavapärasest

ekspluatatsioonist erinevatest sündmustest ja objektil ilmnenud tööd takistavatest

asjaoludest ning mitte jätkata tööd, kui sellised asjaolud ilmnevad, ja fikseerida need

asjaolud mehitatud valve vahetuse aruandes. Asjaolu, et hageja jättis eelnimetatud isikud

probleemidest teavitamata ja püüdis väravat kangiga avada, kujutab endast hageja rasket

hooletust, millega ta ise põhjustas endale kahju tekkimise. 2003. a. veebruaris teostas AS

L. peavärava remondi. Kostja leidis, et ehitise ja territooriumi korrasoleku ja ohutuse eest

vastutas AS L. kui ehitise ja territooriumi omanik. Hageja ei ole tõendanud endale heaolu

languses seisneva moraalse kahju tekkimist. Seoses kahju arvestusega märkis kostja, et

hageja viibis seoses tööõnnetusega haigla- ja ambulatoorsel ravil 13.03.2003 kuni

19.04.2003. 20.04.2003 kuni 30.06.2003 oli hageja töövõimetuslehel muu haigestumise

tõttu.

Kolmas isik kostja poolel AS L. vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Territooriumi väravat remonditi 2003. a. veebruaris ja kostja ei ole kolmandat isikut

mehitatud valve lepingu p 5.1 kohaselt teavitanud remondijärgselt tekkinud probleemist

või ohust. Värava ohutusnõuetele mittevastavat seisundit ei ole tuvastatud, samuti

põhjustas kahju ilmselt vääramatu jõud. Kolmas isik nõustus kostjaga väites, et

tervisekahjustuse põhjustamises on süüdi ka hageja, kes soodustas oma tegevusega

(väravaotsa tõstmine kangiga) värava tõusu hingedel ja värava kukkumist. Hageja eiras

tööohutusalaseid nõudeid. VÕS §-st 1059 tulenevalt ei vastuta AS L. seega hagejale

tekkinud kahju eest. Samuti pidas kolmas isik hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

tõendamatuks ja põhjendamatuks.

Linnakohtu otsus

Tallinna Linnakohus jättis 12.09.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste

kohaselt puudub kostja käitumises süü, õigusvastane tegevus ja põhjuslik seos kostja

käitumise ning hagejale tekitatud kahju vahel. Vastavalt tööõnnetuse raportile ja Tallinna

ja Harjumaa Tööinspektsiooni raske tööõnnetuse lühikokkuvõttele põhjustas 13.03.2003

tööõnnetuse AS L. territooriumi väravas külmast üleskerkinud asfalt ja tugev tuul.

Kostjapoolseid rikkumisi ei ole märgitud. Muutlikke ilmaolusid kinnitab ka Eesti

Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tõend. Seega oli tegemist looduslike

tingimustega, mida tööandja ei võinud ette näha ega ära hoida ja seetõttu puudub kostja

süü hagejaga toimunud tööõnnetuses.

Kohtus uuritud tõendite põhjal oli teiseks hagejaga 13.03.2003 toimunud tööõnnetuse

põhjuseks kannatanu enda raske hooletus. Hageja oli nõuetekohaselt instrueeritud, kuid

vaatamata sellele eiras värava avamisel tööohutusalaseid nõudeid sellega, et kasutas

värava avamisel tuletõrjekangi, pannes kangi väravale alla ja proovides väravat tõsta.

Tunnistaja Ü. T. ütluste kohaselt oli värav enne tööõnnetust töökorras. AS L.

haldustöötaja Ü. Trummi 13.02.2004 teatisega on tõendatud, et 21.02.2003 on AS L.

lukksepad väravat remontinud, mille tulemusega on valvetöötajad rahule jäänud.

Tunnistaja I. I. ütluste kohaselt ei käskinud keegi kangi kasutada värava avamisel.

Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt ei informeeritud turvajuhti sellest, et värav ei avanenud,

ja kellelegi ei olnud antud korraldust värava avamisel kasutada kangi. Turvatöötaja ei

teatanud tekkinud probleemist. AS L. ja AS F. E. vahel sõlmitud mehitatud valve

lepingust ja selle lisadest nähtuvalt oli kokku lepitud, et AS F. E. ei vastuta tellijale

tekkiva kahju eest, kui kahju põhjustas või

3(6)

kahju ärahoidmist takistas vääramatu jõud või tegurid, mille vältimine või mõjutamine ei

ole täitja võimuses, ja informeerib vajadusel tellija, s. o AS L. juhtkonda ja turvajuhti

objektil toimuvatest sündmustest, valvega seotud puudustest ja tehnilistest riketest.

Õiged on kostja vastuväited selles osas, et hageja on võtnud kahjuhüvitise arvutamise

aluseks ka töövõimetuse perioodil, mil ta viibis haiguslehel seoses peretüli tõttu

toimepandud suitsiidikatsega. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, ei pidanud ta vajalikuks

teha selles osas hüvitisenõude ümberarvestust. Seoses kahju hüvitamise nõude

rahuldamata jätmisega jättis kohus rahuldamata ka hageja nõude mittevaralise ehk

moraalse kahju 60 000 krooni hüvitamiseks. Nimetatud nõude rahuldamata jätmine

tuleneb hageja põhinõude rahuldamata jätmisest ja hageja ei ole ka tõendanud temale

moraalse kahju põhjustamist seoses heaolu langusega tööõnnetuse tagajärjel.

Apellatsioonkaebus

Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 12.09.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega

hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel

rikkunud protsessiõiguse norme, mis on viinud ebaõigete järeldusteni kohtuotsuses. TsMS

§ 227 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 95 lg-

le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu ees ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtuotsuse seaduslikkus

ja põhjendatus tähendab seda, et ka õigusteadmisteta isikule peab olema jälgitav kohtu

loogilise arutluse käik, mis on viinud asjas otsuse tegemiseni, viisil, mis võimaldab aru

saada kohtuotsuse põhjendustest. Sealjuures tähendab põhjendatuse nõue seda, et tõendid,

millele kohus on oma otsuse rajanud, ei tohi olla vastuolulised ning kohus on kohustatud

põhjendama, millisel põhjusel on ta osa tõendeid jätnud arvestamata. Hageja hinnangul on

linnakohus hinnanud tõendeid valikuliselt ilma analüüsita ja põhjenduseta, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta, ja rikkunud nõnda eeltoodud protsessinorme.

Hageja rajas nõude sellele, et kostja tööandjana ei täitnud töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 4 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust tagada töötajale ohutud töötingimused. Et see

nii oli, s. t Suur-Sõjamäe põik 19a peavärava avamise ja sulgemisega oli külmal ajal

pidevalt probleeme ning väravat tuli remontida, tõendas hageja valve vahetuse aruannete

(22.12.2002, 23.12.2003, 15.01.2003) ja tunnistaja I. I. ütlustega. Eriti oluliseks tuleb

pidada I. Ivanovi ütlusi selle kohta, et tema ja kõik teised turvatöötajad antud objektil

avasid ja sulgesid väravat tuletõrjekangiga, kõik olid sellest teadlikud ja tunnistaja rääkis

sellest vahetuse vanemale. Sellest tuleb järeldada, et kangi kasutamine värava avamisel oli

turvatöötajate harjumuspärane tavaline käitumine objektil ja juhtkond pidi sellest teadlik

olema. Kohus ei pööranud nimetatud tõenditele tähelepanu, vaid lähtus AS L.

haldustöötaja Ü. T. 13.02.2004 teatisest, et 21.02.2003 on AS L. lukksepad väravat

remontinud, mille tulemusega on turvatöötajad rahule jäänud. Samas selgub Ü. T. ütlustest

tunnistajana, et peavärav muudeti ohutuks alles pärast hagejaga toimunud tööõnnetust.

Kaevatava otsuse viide AS F. E. ja AS L. vahelisele mehitatud valve lepingule nr 1670 ei

ole asjakohane, sest kostja ja kolmanda isiku vahelise vastutuse küsimused ei kuulu

käesoleva hagi esemesse. Samas asub apellant mehitatud valve

4(6)

lepingut analüüsima ja osundab lepingu lisa 1 p-le 2.3, p 2.4 alap-le 6 ja p 2.5 alap-dele 2

ja 4, millest tuleneb, et turvatöötaja (s.o. hageja) allub otseselt turvajuhile ja nimelt

turvajuht on kohustatud tellija (AS L.) kontaktisikut informeerima objekti tavapärasest

valvekorraldusest erinevatest sündmustest ja juhtumitest. Kohtuotsuse tuginemine kahju

tekkimise põhjusena ilmastikuoludele ehk vääramatule jõule ei ole põhjendatud, kuna

asfaldi külmakerge ja tuul tugevusega 6 kuni 12 m/sek ei ole loodusõnnetusena käsitletav.

Kaevatavas kohtuotsuses on ebaõigesti tuvastatud, et hageja ei teavitanud väravaga seotud

puudustest ja tehnilistest riketest, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta selles

osas eelpooltsiteeritud mehitatud valve vahetuse aruannete (22.12.2002, 23.12.2003,

15.01.2003) ja tunnistaja I. I. ütlustega. Kohus hindas antud asjaolu seisukohalt

valikuliselt ainult kostja turvajuhi K. T. ütlusi, kellele ei meenunud midagi peale selle, et

tema ei ole andnud korraldust värava avamisel kangi kasutada.

Seoses kahjuhüvitise arvestamise perioodiga vaidleb apellant vastu esimese astme kohtu

väitele, et hageja on võtnud kahju hüvitamisel arvesse perioodi, mil ta viibis haiguslehel

seoses peretüli tõttu toimepandud suitsiidikatsega. Hageja arvates tuleb tööõnnetuse tõttu

töölt puudutud ajana arvestada periood 13.03.2003 kuni 30.06.2003 kõigi viie kohtule

esitatud haiguslehe järgi. Haigekassa Harju osakond on parandanud haiguslehtedel nr CB

0957093 08.04.2003 kuni 19.04.2003 ja nr CB 0189956 22.04.2003 kuni 30.06.2003

töövabastuse

põhjuse

"haigestumisest"

"tööõnnetuseks"

ja

hüvitanud

ravikindlustushüvitise vahe, mille kohta hageja oli esitanud arvuti väljatrükid. Linnakohus

jättis need tõendid alusetult arvestamata. Seoses perioodi 20.04.2003 kuni 22.04.2003

kohta väljaantud haiguslehega selgitab hageja, et suitsiidikatse oli tingitud töövigastusega

kaasnenud vaevustest. Selle kohta esitatud tõendid jättis esimese astme kohus samuti

tähelepanuta.

Apellant ei ole nõus, et ta ei ole moraalse kahju hüvitamise nõuet põhjendanud ega

tõendanud. Moraalse kahju hüvitamise aluseks on hageja elukvaliteedi langus, s. t

vähenenud võimalused sobiva töö leidmiseks seoses kiire väsimise ja valudega seljas ja

jalgades. Antud asjaoluga seonduvalt ei arvestanud kohus hageja ambulatoorset kaarti ja

perearst T. E. tõendit.

Vastused apellatsioonkaebusele

Kostja ja kolmas isik kostja poolel vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta

selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu istung

Istungil palusid apellant ja tema esindaja kaebuse rahuldada, kostja ja kolmanda isiku

esindajad – rahuldamata jätta.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Õige on kaebuse väide selles, et linnakohtu otsus on vastuoluline, mis on TsMS § 231

5(6)

lg.4 oluline rikkumine.

Ühelt poolt on linnakohus tuvastanud, et tööõnnetuse põhjustas külmast üleskerkinud

asfalt ja tugev tuul. Kohus viitas seejuures tööinspektsiooni lühikokkuvõttele, mille järgi

lükkas tuul ühe väravapoole lahti. Värava liikumisteel oli külmast tekkinud asfaldi

üleskerkinud kühm, mis tõstis värava hingedelt maha.

Samas on kohus leidnud, et teiseks õnnetuse põhjuseks oli kannatanu raske hooletus, kuna

ta rikkus tööohutuse nõudeid sellega, et kasutas värava avamisel tuletõrjekangi, pannes

kangi väravale alla ja proovides väravat tõsta.

Nimetatud kaks värava hingedelt mahakukkumise põhjendust on omavahel ühildamatud;

vastuolulistest tõenditest on kohus teinud vastuolulised järeldused, jättes tööõnnetuse

põhjuse sisuliselt tuvastamata. Seetõttu on ebaadekvaatsed ka kohtu järeldused tööandja

süü puudumisest ja hageja raskest hooletusest.

Nendel põhjendustel tuleb linnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule. Selles mõttes rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Gaida Kivinurm

6(6)